Eesti tööelu profiil
See profiil kirjeldab Eesti tööelu põhijooni. Selle eesmärk on anda asjakohast taustteavet tööelu puudutavate struktuuride, institutsioonide ja asjakohaste eeskirjade kohta.
See hõlmab näitajaid, andmeid ja regulatiivseid süsteeme järgmistes aspektides: osalejad ja institutsioonid, kollektiivsed ja individuaalsed töösuhted, tervis ja heaolu, palk, tööaeg, oskused ja koolitus ning võrdsus ja mittediskrimineerimine töökohal. Profiile ajakohastatakse süstemaatiliselt iga kahe aasta tagant.
Õiguslikud aspektid
Töötüli kollektiivse lahendamise seadus reguleerib töövõitluse liike ja seega töötajate või töötajate ühenduste või liitude õigust korraldada streiki (streik) ning tööandjate või tööandjate ühenduste või liitude õigusttöösulgtöötajaid töövaidluse lahendamiseks välja lülitada. Streigi- või töösulguõigus tekib ainult siis, kui ei kehti töö katkestamise keeld, kui on läbi viidud ettenähtud lepitusmenetlus, kuid lepitusmenetlust ei ole saavutatud, kui kokkulepet ei täideta või kui kohtuotsust ei täideta. Streigi või töösulu korraldaja on kohustatud kavandatavast streigist või töösulust kirjalikult teavitama teist osapoolt, riiklikku lepitajat ja kohalikku omavalitsust vähemalt kaks nädalat ette. Lisaks streikidele või töösulgudele on töötajatel ja nende ühendustel või liitudel õigus korraldadahoiatusstreike. Lisakstoetusstreikstreikivate töötajate toetuseks. Selliste streikide kestuse otsustavad pooled, kuid need ei tohi kesta kauem kui kolm päeva. Töötajate esindaja või töötajate ühendus või liit on kohustatud kavandatavast hoiatusstreigist kirjalikult teavitama tööandjat, tööandjate liitu või liitu ja kohalikku omavalitsust vähemalt kolm päeva ette ning kavandatavast toetusstreigist kirjalikult vähemalt viis päeva ette.
Kollektiivse tegevuse arengud, 2012–2019
2012 | 2013 | 2014 | 2015 | 2016 | 2017 | 2018 | 2019 | Source | |
| Working days lost per 1,000 employees | 64 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 1.8 | 0 | Authors’ calculations |
| Number of strikes | 2 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 | 0 | Authors’ estimates based on Statistics Estonia data on strikes by economic activity (2012, 2018) |
Märkused: Streigid on Eestis haruldased. Kaks streiki 2012. aastal kestsid päevi või nädalaid. Tabel ei sisalda statistikat hoiatusstreikide kohta (mis võivad kesta kuni ühe tunni); Analüüsi aja jooksul oli selliseid streike vaid üksikuid.
Vaidluste kollektiivse lahendamise mehhanismid
Kui vaidluse pooled ei jõua läbirääkimiste teel kokkuleppele, võivad nad pöörduda lepitusprotsessi juhtiva riikliku lepitaja poole. Tööandja ja töötajate esindaja vahelise kollektiivse töövaidluse korral on pooltel õigus pöörduda tööandjate liidu ja töötajate liidu poole, kes peavad seejärel moodustama vaidluse lahendamiseks komisjoni ja teavitama sellest üleriigilist lepitajat. Komisjoni otsus on vaidluspooltele siduv. Kollektiivlepingu rakendamisest tuleneva vaidluse korral on pooltel õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks töövaidluskomisjoni või kohtu poole.
Kui pooled ei suuda lepitusmenetlusest hoolimata siiski kokkulepet sõlmida, on lubatud streigid ja töösulud.
Individuaalsed vaidluste lahendamise mehhanismid
Individuaalseid töövaidlusi saab lahendada töötaja ja tööandja kokkuleppel usaldusisiku või ametiühingu vahendusel. Pooltel on ka õigus pöörduda kohaliku vähim arenenud riigi või kohtu poole.
Vähim arenenud riigid on sõltumatud kohtuvälised individuaalsed töövaidluste lahendamise organid. Nad on asutatud Tööinspektsiooni kohalikes harudes ja neil on kolm liiget: LDC esimees ning töötajate ja tööandjate esindajad, kelle nimetavad ametisse EAKL ja ETKL. Lisaks on Eestis kolmeastmeline kohtusüsteem, kuhu kuuluvad maa-/linnakohtud ja halduskohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus.
Viimased olulised muudatused süsteemis kiideti heaks 2017. aastal. Nende hulka kuulub võimalus pöörduda vähim arenenud riigi poole rahaliste nõuetega, mis ületavad 10 000 eurot, mida varem aktsepteerisid ainult kohtud; võimalus pöörduda vähim arenenud riikide poole töötingimustega seotud küsimustes (näiteks töötervishoid ja tööohutus) ning kollektiivlepingu rakendamisest tulenevates küsimustes (varem lahendasid vähim arenenud riigid ainult töölepingutega seotud küsimusi); ja uued kriisilahendusmehhanismid, st kirjalikud menetlused, lepitusmenetlused ja kokkuleppemenetlused.
Vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismide kasutamine
Eestis ei ole töökohtuid. Järgnev tabel sisaldab vähim arenenud riikidele tööandjatelt ja töötajatelt aastas laekunud taotluste koguarvu ning esimese astme kohtutele esitatud tööõigusega seotud kohtuasjade arvu.
Vaidluste lahendamise mehhanismide kasutamine, 2012–2019
| 2012 | 2013 | 2014 | 2015 | 2016 | 2017 | 2018 | 2019 | |
| LDCs | 2,983 | 2,965 | 2,364 | 2,691 | 2,671 | 2,605 | 2,716 | 2,942 |
| Courts | 368 | 451 | 375 | 386 | 446 | 356 | 282 | 291 |
Allikad: Tööinspektsiooni töövaidluste statistika; Eesti kohtute statistika
