Osalejad ja institutsioonid Soomes

Majandus- ja ettevõtlusministeerium (Työ- ja elinkeinoministeriö) vastutab tööturu toimimise tagamise eest, luues soodsa keskkonna tööstustegevuseks ja tööhõiveks. Ta koostab tööõigusakte ja teostab nende üle järelevalvet. Tööohutuse ja töötervishoiu ning võrdõiguslikkuse küsimusi käsitlevate õigusaktide eest vastutab Sotsiaal- ja Tervishoiuministeerium (Sosiaali- ja terveysministeriö). Piirkondliku tööohutuse järelevalve eest vastutavad piirkondlike haldusasutuste (Aluehallintovirasto) tööohutuse ja töötervishoiu talitused.

Riiklik lepitusbüroo (Valtakunnansovittelija) abistab sotsiaalpartnereid kollektiivlepingutega seotud vaidlustes, hõlbustades vastastikuste kokkulepete sõlmimist, samas kui töökohus (Työtuomioistuin) tegeleb tööandjate ja töötajate organisatsioonide vaheliste juhtumitega, mis on seotud kollektiivlepingute väidetavate rikkumistega, ning võib määrata trahve. Tööõiguse seadusandlikku võimu puudutavaid kohtuasju, mis ei ole seotud kollektiivlepingutega, lahendavad üldkohtud. Koostööombudsman (Yhteistoiminta-asiamies) jälgib personali esindamisega seotud seaduste, näiteks ettevõttesisese koostöö seaduse järgimist.

Representatiivsust puudutavad seadused puuduvad, välja arvatud kollektiivläbirääkimiste kesksed põhimõtted kollektiivlepingu seaduses. Õigusaktis sätestatakse järgmised põhimõtted:

Kollektiivleping käesoleva seaduse tähenduses on kokkulepe, mille sõlmivad üks või mitu tööandjat või registreeritud tööandjate liitu ja üks või mitu registreeritud töötajate liitu töölepingus või töölepingus üldiselt täidetavate tingimuste kohta.

Käesoleva seaduse tähenduses tähendab "tööandjate ühendus" mis tahes ühendust, mille konkreetsete eesmärkide hulka kuulub tööandjate huvide kaitsmine tööhõive valdkonnas; ja "töötajate ühendus" tähendab mis tahes ühendust, mille konkreetsete eesmärkide hulka kuulub töötajate huvide kaitsmine tööhõive valdkonnas.

Ametiühingute esindamise kohta

Töölepingu seaduse kohaselt on kõigil töötajatel, olenemata sellest, millises sektoris nad töötavad, õigus liituda ametiühingutega. Ametiühingute liikmeskond on Soomes kõrge ja ametiühingute tihedus on alates 2011. aastast püsinud 70% juures. Ametiühingute populaarsust selgitavad tegurid on ametiühingute osalemine pensioni- ja töötusskeemides, mis teeb neist individuaalse turvalisuse pakkuja, kuigi on olemas ka teisi sarnaseid teenuseid pakkuvaid institutsioone, mis muutuvad üha populaarsemaks. Soome ametiühingute tähtsus tööelus ja poliitikas võib olla ka ametiühingute liikmelisuse normaliseerumise põhjuseks.

Ametiühingute liikmeskond ja asustustihedus, 2011–2022

Märkused: * Ametiühingusse kuuluvate töötajate osakaal. ** Töötajate ametiühingusse kuulumine on arvutatud ametiühingu liikmeskonna koguarvu kohta ja vajaduse korral korrigeeritud ametiühingu liikmetega, kes ei kuulu aktiivsesse, ülalpeetavasse ja hõivatud tööjõudu (st pensionärid, füüsilisest isikust ettevõtjad, üliõpilased ja töötud). Ei kohaldata.

Peamised ametiühingute keskliidud ja liidud

Kolm tipptasemel ametiühingute keskliitu on Soome Ametiühingute Keskorganisatsioon (SAK) (Suomen Ammattiliittojen Keskusjärjestö), Soome Spetsialistide Keskliit (STTK) ja Soome Ametiühingute Keskliit (Akava). SAK esindab peamiselt sinikraede ameteid, STTK ametnikke ja ametnikke (peamiselt valgekraed) ning Akava on ülikooli-, eriala- või muu kõrgharidusega inimeste ametiühingute keskliit.

Peamised ametiühingute keskliidud ja liidud

2014. aastal alustasid kaks suurimat tipptasemel ametiühingut, SAK ja STTK, ühinemisprotsessi. Ühinemine oli kavandatud 2016. aastaks. Selle eesmärk oli suurendada töötajate organisatsioonide tsentraliseerimist ja potentsiaalset läbirääkimispositsiooni. Projektist loobuti aga 2016. aasta juunis pärast seda, kui mitmed STTK liikmesliidud ja mõned SAK-i liikmesliidud otsustasid sellest taganeda.

STTK on viimastel aastatel kaotanud liikmesliidud Akavale. 2016. aastal läks umbes 11 000 liikmega Soome politseiliit SPJL (Suomen Poliisijärjestöjen liitto) STTK-st üle Akavasse ja 2017. aastal tegid sama veel kolm avaliku sektori ametiühingut, mille liikmete koguarv oli 5700. Aastatel 2018–2022 toimus STTK ametiühingute vahel mitu ühinemist; kõigis neis oli üks selle suurimaid liikmeid, Ammattiliit Pro (Ammattiliitto PRO). Ametiühingute ühinemised toimusid ka SAK katuse all, näiteks kui 2018. aastal ühinesid kolm tööstusliitu, moodustades riigi ühe suurima ametiühingu (RAU, 2018; ETUI, 2020; PRO, 2020; Nousu, dateerimata). 2022. aasta kollektiivläbirääkimiste voorus tihendasid SAK-i kuuluvad ametiühingud oma koostööd erasektori kollektiivläbirääkimiste ummiku tõttu (Trade Union News from Finland, 2022).

Tööandja esindamise kohta

Kõigil tööandjatel on õigus ühinemisvabadusele ning tööandjate organisatsioonidesse kuulumine on erasektoris vabatahtlik. Tööandjate organiseerumistihedus oli 2010. aastatel stabiilne ja oli 2017. aastal umbes 65%. Organisatsioonide ühinemise suundumus on olnud märgatav ja eeldatavasti jätkub see ka edaspidi. Tööandjate suhteliselt suur organiseerituse tihedus on tõenäoliselt seotud tööorganisatsioonide mõjuvõimuga kollektiivlepingutes.

Tööandjate organisatsioonide liikmeskond ja tihedus, 2012–2022

Märkus: * Töötajate protsent, kes töötavad ettevõttes, mis on kollektiivläbirääkimistega seotud tööandjate organisatsiooni liige. E.k., ei ole kättesaadav.

Peamised tööandjate organisatsioonid

EK on juhtiv ettevõtlusorganisatsioon, mis esindab kogu erasektorit ja igas suuruses ettevõtteid. Viimastel aastatel on EK kaotanud kaks märkimisväärset liikmesorganisatsiooni: Soome Metsatööstuse Liit (Metsäteollisuus) lahkus 2016. aastal, väites, et vajab sihipärasemat huvide edendamist, ja Autoliikenteen tööandjate liit ALT (Autoliikenteen työnantajaliitto) lahkus 2017. aastal, kuna EK ei osalenud enam kollektiivläbirääkimistel. ALT-l on ligikaudu 660 liikmesettevõtet 26 000 töötajaga ja Metsäteollisuusl on 62 liikmesettevõtet 42 000 töötajaga.

Kohaliku omavalitsuse ja maakonna tööandjad KT (Kuntatyönantajat) on kohalike omavalitsuste tööandjate huviorganisatsioon, mis esindab kõiki Soome kohalikke, piirkondlikke ja ühiseid omavalitsusi. Ta peab läbirääkimisi ja sõlmib kollektiivlepinguid omavalitsustele, heaolupiirkondadele ning omavalitsuste ja heaolupiirkondade liitudele, kus töötab kokku umbes 434 000 inimest (2021) (KT, dateerimata).

Valitsuse kui tööandja büroo VTML (Valtion työmarkkinalaitos) peab läbirääkimisi ja sõlmib kollektiivlepinguid ligikaudu 80 000 (2022) riigi heaks töötava töötaja jaoks (Explore Administration, dateerimata).

Kiriku Tööandjad (KiT) esindab tööandjana Soome Evankelis-luterilainen kirkkot (Evankelis-luterilainen kirkko) ja peab läbirääkimisi kollektiivlepingu üle umbes 20 000 kogudustes töötavale töötajale (JUKO, 2023).

Soome Ettevõtjate Liit SY (Suomen Yrittäjät) on Soome ettevõtlusalaliitudest suurima liikmeskonnaga. Selle liikmeskond koosneb enam kui 115 000 igas suuruses ettevõttest (kuigi pooled liikmetest on üksikettevõtjad) üle kogu riigi ja hõlmab kogu ärispektrit. SY asutati 1996. aastal. Ta ei ole kollektiivläbirääkimiste läbirääkimiste osapool.

Peamised tööandjate organisatsioonid ja keskliidud

Märkus: * Pärast EK reeglite muutmist ei tohiks tsentraliseeritud lepinguid enam sõlmida ja aastatel 2017–2018 tsentraliseeritud lepingut ei sõlmitud. Traditsiooniliselt on keskorganisatsioonid aga olnud tihedalt kaasatud kollektiivläbirääkimistesse ning aastatel 2017–2018 ja 2019–2020 toetasid ja koordineerisid keskorganisatsioonid oma liikmesliitusid valdkondlikel läbirääkimistel.

Tänu tugevale kolmepoolse koostöö traditsioonile on Soomes erinevaid kahepoolseid ja eriti kolmepoolseid töörühmi. Kuigi mõned neist on püsivama iseloomuga, on teised kehtestatud ad hoc, valitsuse poolt või riikliku tasandi kokkulepete alusel, et uurida teatavat küsimust. Kõige olulisemad neist on tabelis "Peamised kolme- ja kahepoolsed organid" loetletud riikliku tasandi kolmepoolsed organid, kuigi on olemas ka väiksemad arutelurühmad ja piirkondlikud kolmepoolsed foorumid. Riiklikud töörühmad on väga mõjukad, kuna nad osalevad koostöös valitsuse või teiste avaliku sektori osalejatega erinevate valdkondade poliitika kujundamisel. Nende valdkondade hulka kuuluvad kollektiivläbirääkimistega seotud küsimused, nagu palkade ja kulude areng, mille puhul valitsus soovib lepinguid, mis sobivad majanduse üldise olukorraga. Muud olulised küsimused hõlmavad konkurentsivõimet ja tööhõivet, samuti töötus- ja pensioniskeeme. Alaliste organite jaoks on sageli olemas kindlad konsultatsioonimehhanismid, samas kui ajutiste töörühmade menetlused on iga juhtumi puhul erinevad.

Lisaks poliitilistele läbirääkimistele on kolme- ja kahepoolsed organid arutelufoorumid Soome tööelu arendamiseks ja rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamiseks.

Peamised kolme- ja kahepoolsed organid

Soomes on töötajate esindatuse määr töökohal kõrge, töötajate esindatuse määr tervikuna moodustab 56% ettevõtetest (Euroopa ettevõtete uuring, 2019). Töötajate esindatust iseloomustab sisuliselt usaldusisikute (luottamusmies) ühekanaliline esindatuskes on valitud esindajad, kes kuuluvad ametiühingutesse ja kelle positsioon on reguleeritud valdkondliku kollektiivlepinguga. Usaldusisikud on üldjuhul seotud SAK-i või STTK-ga. Akavas on sageli madalam töötajate esindatus töökoha tasandil, näiteks kontaktisikud (yhdyshenkilö või yhteyshenkilö). Usaldusisikud on peamised partnerid teavitamis- ja konsulteerimismenetlustes ning kollektiivläbirääkimistel ettevõtte tasandil. Kollektiivlepingud näevad ette, et usaldusisikud peavad viibima töökohtadel kõigis majandussektorites. Usaldusisikute valimist ja ametiaega reguleerib ametiühingute sisemine põhikiri.

Töökohtadel, kus ametiühingu usaldusisikut ei ole, või juhul, kui konkreetsel personalirühmal ei ole ametiühingu usaldusisikut, võib selle asemel valida ametiühingusse kuulumata usaldusisiku (luottamusvaltuutettu). Usaldusisikute positsioon on seadusega reguleeritud ja nende ülesanded on sarnased ametiühingusse kuuluvate usaldusisikute omadega.

Kui kumbagi usaldusisikut ei ole valitud, võib töötaja valida koostööesindaja (yhteistoimintaedustaja), kes esindab teda tööandjaga peetavatel läbirääkimistel ja tegevustes seoses töö, töötingimuste ja töötajate positsiooniga töökohal. Tööandja ja töötaja koostöö läbirääkimistel ja tegevustes, kus osaleb rohkem kui üks personalirühm, võivad tööandja ja töötajad läbirääkimiste hõlbustamiseks kokku leppida töönõukogu (yhteistoimintaneuvottelukunta, kuhu kuuluvad kõigi osapoolte esindajad. Koostööesindajate ja töönõukogude ametikohad on sätestatud õigusaktides. Ettevõtjate koostööseaduses on täpsustatud teemad, millest töötajate esindajaid tuleb teavitada ja nendega konsulteerida, sealhulgas äriühingu majanduslik olukord ning tootmise ja tööhõive väljavaated, töötajate eri kategooriate palgastatistika ning nõustamine töökorralduse muutuste ja ümberkorralduste juhtumite osas.

Töötajate töökaitsevolinik (työsuojeluvaltuutettu)jälgib tööohutuse ja töötervishoiu küsimusi 10 või enama töötajaga töökohtadel. 20 või enama töötajaga töökohtadel peab olema ka töökaitsekomisjon (työsuojelutoimikunta), kuhu on kaasatud nii tööandja kui ka töötajate esindajad, sealhulgas valitud töökaitsevolinik.

150 või enama töötajaga eraettevõtetes on töötajatel õigus olla esindatud ettevõtte asjaomastes juhtorganites (henkilöstön edustaja).

Ametiühingudelegatsioonid (ammattiosasto) on SAK-i ja STTK-ga seotud ametiühingute kohaliku või töökoha tasandi harud. Nad pakuvad oma liikmetele teavet, tuge, koolitust ja vaba aja veetmise võimalusi. Akava ametiühingudelegatsiooni vaste suurtel töökohtadel on ettevõtete ametiühing (yritysyhdistys).

Esindusorganite regulatsioon, koosseis ja pädevus