Soome tööelu profiil
See profiil kirjeldab Soome tööelu põhijooni. Selle eesmärk on anda asjakohast taustteavet tööelu puudutavate struktuuride, institutsioonide, osalejate ja asjakohaste eeskirjade kohta.
See hõlmab näitajaid, andmeid ja regulatiivseid süsteeme järgmistes aspektides: osalejad ja institutsioonid, kollektiivsed ja individuaalsed töösuhted, tervis ja heaolu, palk, tööaeg, oskused ja koolitus ning võrdsus ja mittediskrimineerimine töökohal. Profiile ajakohastatakse süstemaatiliselt iga kahe aasta tagant.
"Individuaalsed töösuhted" tähendavad konkreetse töötaja ja tema tööandja vahelist suhet. Seda suhet kujundavad õiguslik reguleerimine ja tööturu osapoolte tingimuste üle peetud läbirääkimiste tulemused. Selles osas vaadeldakse töösuhte algust ja lõppemist ning õigusi ja kohustusi Soomes.
Nõuded töölepingule
Tööiga alampiir Soomes on 15 aastat, kuigi 14-aastaseid võib tööle võtta erisätetega, mis arvestavad nende haridust. Alaealiste töölevõtmine hõlmab ka muid piiranguid näiteks ohtliku töö kohta. Kolmandate riikide kodanikud vajavad Soomes töötamise alustamiseks tavaliselt tööpõhist elamisluba. Erandiks on näiteks inimesed, kes teevad lühiajalist tööd teatud ametikohtadel, või varjupaigataotlejad.
Tööleping tuleb sõlmida iga kord, kui palgaline töösuhe algab. Selline leping võib olla kas suuline või kirjalik. Alla 15-aastane inimene vajab töölepingu sõlmimiseks seadusliku eestkostja allkirja või nõusolekut (Soomes töökaitseamet, dateerimata). Töötamist puudutavad sätted on sätestatud töölepingu seaduses.
Vallandamise ja lõpetamise menetlused
Tähtajalised lepingud lõpetatakse etteteatamiseta eelnevalt määratud töösuhte lõppedes. Tähtajatu töösuhe lõpeb kas tööandja ja töötaja vastastikusel kokkuleppel või ühepoolse ülesütlemise (ülesütlemise) teel. Kui tööandja lõpetab töölepingu, peab selle aluseks olema kaalukad põhjused, st töötajapoolne tõsine üleastumine või asjaolude muutumine, mis muudab töötaja töövõimetuks. Vastuvõetavad on ka rahalised või tootmisega seotud põhjused. Töötaja ei vaja lepingu lõpetamiseks konkreetset põhjust. Mõlemad pooled peavad lepingu lõpetamisel kinni pidama etteteatamistähtajast, mille pikkus on seotud tööperioodi pikkusega. Töötajatel, kelle leping on üles öeldud rahalistel põhjustel, on samuti õigus saada tasustatud töölevõtmise puhkust. Töölepingu lõpetamise protsessis tuleb ära kuulata mõlema poole seisukohad ning tööandja peab selgitama ülesütlemise võimalikke rahalisi põhjuseid.
Isa-, rasedus- ja sünnituspuhkus ning isapuhkus
Lapsevanema-, rasedus- ja sünnituspuhkuse ning isapuhkuse poliitika on Soomes helde, kuigi puhkuse kestus ei kuulu Euroopa pikimate hulka. Kuigi enamik isasid kasutab vähemalt osa isapuhkuse päevadest, millele neil on õigus, kasutavad naised siiski enamikku sihtotstarbelise lapsehoolduspuhkusest. Viimaste andmete kohaselt on vanemapuhkuse kasutamine isade seas alates 2000. aastast kasvanud, kuid on endiselt tunduvalt väiksem kui emade puhul. 2021. aastal kasutasid isad lapsehoolduspuhkust 11,1% (Kela, 2022a).
2022. aastal jõustus valitsuse uus perepuhkuste reform. Reformiga pikendati palgapõhise puhkuse pikkust 12,5 kuult ligikaudu 14 kuule. Reform koosneb 40 tööpäeva puhkusest rasedale vanemale ja seejärel umbes 6,4 kuud puhkust kummalegi vanemale. Kahe vanemaga pered saavad valida, kas kanda 63 päeva ühelt vanemalt teisele. Üksikvanemaga peredes saab vanem kogu vanemapuhkuse. Uue reformiga ei ole vanemapuhkus enam seotud sooga (Tervise ja Heaolu Instituut, 2022). Reformiga kehtestati ka õigus võtta tasustamata hoolduspuhkust kuni viis päeva aastas (Sotsiaal- ja Tervishoiuministeerium, 2022a).
Seadusjärgne puhkuse kord
| Pregnancy leave | |
| Maximum duration | 40 days (approximately 1.6 months) to be used in a single continuous period, starting 14–30 days before the estimated date of birth |
| Reimbursement | A minimum of €31.99 per working day as of 2023, up to a maximum of 90% of the labour income |
| Who pays? | The Social Insurance Institution of Finland Kela (Kansaneläkelaitos) or the employer; in the latter case, Kela reimburses the employer |
| Legal basis | Employment Contracts Act |
| Parental leave | |
| Maximum duration | 320 days (approximately 12.8 months) divided equally (160 days each) between both parents after the pregnancy leave has ended. 63 days can be transferred to the other parent |
| Reimbursement | A minimum of €31.99 per working day as of 2023, up to a maximum of 90% of the labour income during the first 16 working days, then approximately 70% of the labour income thereafter |
| Who pays? | Kela or the employer; in the latter case, Kela reimburses the employer |
| Legal basis | Employment Contracts Act |
Töölepingu seadus sätestab haiguspuhkuse seaduse. Haiguspäevaraha maksab Soome Rahvapensioniamet (Kela). Hüvitise määr sõltub töötaja sissetuleku tasemest, seega on alates 2023. aastast makstav miinimumsumma 31,99 eurot tööpäeva kohta ja maksimaalne 70% töötaja töötasust. Haiguspäevaraha maksimaalne kestus on 300 tööpäeva, pärast mida on vajadusel võimalik saada töövõimetuspension. Osalist haiguspäevaraha on võimalik saada ka maksimaalselt 150 tööpäeva eest (Kela, 2022b). Taastusraviprogramme pakutakse ka pikaajalise haiguse korral. Tööandjal on õigus tööleping üles öelda vaid juhul, kui töötaja seisund muudab ta püsivalt töövõimetuks ja muud sobivat tööd ei ole võimalik pakkuda.
Vastavalt rahvapensionide seadusele 347/1956 (Kansaneläkelaki) on üldine pensioniiga 65 aastat ja ennetähtaegset pensionile jäämist saab anda alates 64. eluaastast. Ennetähtaegselt pensionile jäämise korral vähendatakse pensionimaksete summat. Pikendatud töötutoetuse saajad saavad vanaduspensioni taotleda 63–64-aastaselt. Need toetused kaotatakse aga 2030. aastal kõigis vanuserühmades (Kela, 2022c). Vastavalt 2014. aastal tööturu keskorganisatsioonides kokku lepitud ja 2017. aastal jõustunud pensionireformile tõstetakse 2025. aastaks järk-järgult kõige varasem vanaduspensioniiga 65 eluaastani. Pärast 2025. aastat seotakse pensioniiga oodatava elueaga.
&w=3840&q=75)
&w=3840&q=75)
&w=3840&q=75)