Soome tööelu profiil
See profiil kirjeldab Soome tööelu põhijooni. Selle eesmärk on anda asjakohast taustteavet tööelu puudutavate struktuuride, institutsioonide, osalejate ja asjakohaste eeskirjade kohta.
See hõlmab näitajaid, andmeid ja regulatiivseid süsteeme järgmistes aspektides: osalejad ja institutsioonid, kollektiivsed ja individuaalsed töösuhted, tervis ja heaolu, palk, tööaeg, oskused ja koolitus ning võrdsus ja mittediskrimineerimine töökohal. Profiile ajakohastatakse süstemaatiliselt iga kahe aasta tagant.
Soome põhiseadus tagab streigiõiguse, kuid töölepingu seaduse ja töövaidluste vahendamise seaduse kohaselt on streik lubatud ainult siis, kui kollektiivleping on lõppenud ja uut lepingut ei ole veel sõlmitud või kui streigi põhjuseks on midagi, mis ei ole seotud töötingimustega; nagu poliitiliste streikide ja solidaarsusaktsioonide puhul. Streigiõigus on piiratud ka mõnes sektoris, näiteks tervishoius, mille toimimine on ühiskonna turvalisuse seisukohalt ülioluline. Selleks, et streik oleks seaduslik, tuleb sellest eelnevalt teatada ka üleriigilisele lepitajale. Õiguslikud töövõitlused on seega streigid, mis toimuvad perioodil, mil kokkulepe ei kehti, ning streigid poliitilistel ja solidaarsuslikel põhjustel. Kõige levinumad töövõitluse vormid on streigid (lakko) või tööst keeldumine kas täielikult või osaliselt, väljaastumine (ulosmarssi) ja ületunnitöö keeld (ylityökielto).
Töövõitluse areng, 2012–2022
2012 | 2013 | 2014 | 2015 | 2016 | 2017 | 2018 | 2019 | 2020 | 2021 | 2022 | |
| Working days lost per 1,000 employees | 6.9 | 10.6 | 17.8 | 44.6 | 2.7. | 9.3 | 84.4 | 147.7 | 73.3 | 13.6 | 368.5 |
| Number of strikes | 86 | 121 | 128 | 163 | 69 | 103 | 166 | 107 | 108 | 55 (50 labour disputes and 5 strike threats) | 46 (strikes and strike threats) |
| Number of participants | 14,984 | 19,567 | 69,248 | 134,427 | 7,287 | 17,377 | 282,096 | 161,289 | 19,216 | 22,547 | 177,600 |
Märkus: Esitatud arvud hõlmavad kõiki liiki töövõitlusi, sealhulgas mitte ainult streike (kõige levinum töövõitlus), vaid ka ähvardusi, embargosid ja muid sarnaseid tegevusi.
Allikas: Soome statistikaamet, 2020a
Vaidluste kollektiivse lahendamise mehhanismid
Vahendussüsteem põhineb Soome seadusel töövaidluste vahendamise kohta. Üleriigiline lepitaja abistab koos teiste Lepitusbüroo osalise tööajaga lepitajatega läbirääkimispartnereid, kui kollektiivlepingut ei ole võimalik sõlmida ilma kõrvalise abita. Pooled võivad vabatahtlikult kaasata Lepitusbüroo kollektiivläbirääkimiste voorudesse, ilma et oleks kollektiivse tegutsemise oht. Keskseid tööturuorganisatsioone saab abistada ka riiklik lepitaja terviklike sissetulekupoliitika kokkulepete koostamisel. Töövaidluste vahendamisel osalemine on kohustuslik, kuid pooled ei pea nõustuma riikliku lepitaja ettepanekuga. Töökohus menetleb kollektiivlepingute rikkumisega seotud asju ja võib määrata trahve ebaseadusliku töövõitluse korral. Uue koostööseaduse eesmärk on tugevdada sotsiaalset dialoogi töökohal.
Individuaalsed vaidluste lahendamise mehhanismid
Individuaalseid töövaidlusi, mis tulenevad ühe tööandja ja ühe töötaja vahel sõlmitud individuaalsetest töölepingutest või töösuhteid käsitlevatest õigusaktidest – ja tõepoolest kõiki töövaidlusi, mis ei kuulu töökohtu pädevusse – menetletakse tavaliste tsiviilasjadena, esimeses astmes ringkonnakohtutes (alioikeus)). Ringkonnakohtud koosnevad elukutselistest kohtunikest ja teatavatel juhtudel ka rahvakohtunikest. Ringkonnakohtu otsuse saab tavaliselt edasi kaevata apellatsioonikohtusse (hovioikeus) ja viimase otsuse saab edasi kaevata ülemkohtusse (korkein oikeus). Ringkonnakohtusse suunatavad individuaalsed töövaidlused on tavaliselt seotud selliste küsimustega nagu palk ja töölepingute lõpetamine. Tsiviilkohtutes menetletavates tööõiguse asjades ei ole ametiühingud otseselt seotud ja ametiühingud ei saa selliseid asju algatada ilma töötaja nõusolekuta. Ringkonnakohtud ja apellatsioonikohtud võivad määrata trahve tööga seotud asjades.
Vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismide kasutamine
Töökohtus lahendatavad vaidlused on palju tavalisemad kui lepitaja vahendatavad vaidlused. 2022. aastal töökohtus tehtud 82 otsusest 29 olid seotud streikide, streigiähvarduste või muude töövõitlustega.
Vaidluste lahendamise mehhanismide kasutamine: lepitaja vahendatud töövaidluste arv, 2012–2022
2012 | 2013 | 2014 | 2015 | 2016 | 2017 | 2018 | 2019 | 2020 | 2021 | 2022 | |
| Settled without work stoppage | 4 | 14 | 6 | 2 | 1 | 8 | 14 | 5 | 9 | 9 | 13 |
| Settled after work stoppage | 1 | 5 | 2 | 5 | 0 | 5 | 6 | 11 | n.a. | 2 | n.a. |
| Mediated labour disputes in total | 5 | 19 | 8 | 8 | 1 | 17 | 20 | 16 | 13 | 15 | 26 |
| Cases resolved in the Labour Court | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | 91 | 83 | 100 | 82 |
Märkus: e.k., pole saadaval.
Allikas: Riiklik Lepitusamet, 2022; dateerimata; Töökohus, dateerimata
