Osalejad ja institutsioonid Kreekas

Ametiühingute esindamise kohta

Seadus nr 1264/1982 on alusõigusakt, mis reguleerib ametiühinguliikumise laiemat toimimist ja tunnustab ametiühingute õigusi. Seaduse kohaselt on ametiühingu asutamise ja kohtu poolt kinnitamise õigus vähemalt 21 töötajal. See liidu vorm on "esmane liit" (ametiühingu organiseerimise kõige fundamentaalsem vorm); see organiseerib üksikisikuid teataval kutsealal, sektoris, teenistuses või ettevõttes/asutuses.

Erasektori ametiühingud on organiseeritud kolmel erineval tasandil: algtase (nagu eespool käsitletud); kesktase, kus on kahte liiki organisatsioone (liidud, mis koosnevad kahest või enamast sektori või kutseala peamisest ametiühingust, ja töökeskused, mis esindavad ametiühinguid kohalikul tasandil); kolmanda taseme tase (riiklikud konföderatsioonid).

On kaks konföderatsiooni, üks erasektori töötajatele ja töötajatele (GSEE) ning teine avaliku sektori töötajatele ja töötajatele (ADEDY). Mõlemad keskliidud on Euroopa Ametiühingute Keskliidu (ETUC) liikmed.
The GSEE represents private sector workers and employees, including those working in the public utility services and in private bodies in which the state has a majority stake (such as the Public Power Corporation (Δημόσια Επιχείρηση Ηλεκτρισμού, DEI) and Hellenic Post (Ελληνικά Ταχυδρομεία, ΕLΤΑ).

ADEDY on riikliku tasandi avaliku sektori töötajate ametiühing. Selle ametiühingud esindavad valitsuse, kohalike omavalitsuste ja riigi või kohalike omavalitsuste ainukontrolli all olevate juriidiliste isikute töötajaid (avalik-õiguslikud juriidilised isikud).
Two professional categories are excluded from the specific provisions of Law No. 1264/1982: journalists who can organise pensions, and ships’ workers/crews. These groups are covered under a special trade union law.

Ametiühingute õiguste osas on kehtestatud ka erikord mõnede töötajate kategooriate jaoks, nagu vormiriietuses töötajad (politsei, rannavalve ja relvajõud), vaimulikud ja kohtud. Nendel kategooriatel on põhimõtteliselt õigus moodustada ametiühingut või kutseliitu, kuid nad ei saa täielikult kasutada mõningaid õigusi, näiteks streigiõigust.

Üldiselt puuduvad riiklikud andmed ametiühingute tiheduse peamiste suundumuste kohta. GSEE Tööinstituudi uuringus (INE-GSEE, detsember 2013) hinnati, et ametiühingute tihedus oli erasektoris ligikaudu 28,1%. 2 454 266 töötajast (Elstat, 2011), keda GSEE ja ADEDY võiksid potentsiaalselt katta ja esindada, hääletas 690 247 töötajat GSEE ja ADEDY kongresside (märts ja november 2013) esindajate valimise poolt.

2016. aasta andmete kohaselt hääletas 2 371 929 töötajast (Elstat, 2016a), keda GSEE ja ADEDY võiksid potentsiaalselt katta ja esindada, 612 325 töötajat GSEE ja ADEDY kongresside (märts ja november 2016) esindajate valimise poolt.

Ametiühingud ei ole üldiselt seotud pensionide, töötusskeemide ega suletud töökodade süsteemidega.

Hiljuti kehtestati seadusega nr 4808/2021 ametiühingute registri ning töötajate ja tööandjate organisatsioonide registri loomine Ergani elektroonilises süsteemis. Kollektiivlepingu sõlmimise vajalik eeltingimus on iga ametiühingu ja tööandjate organisatsiooni registreerimine tööministeeriumi vastavas elektroonilises registris, mis sisaldab põhiinfot organisatsioonide kohta, sealhulgas nende liikmete arvu.

Ametiühingute liikmelisus ja ametiühingute tihedus, 2012–2020

Märkused: * Ametiühingusse kuuluvate töötajate osakaal. ** Töötajate ametiühingusse kuulumine tuletatud ametiühingu liikmeskonna koguarvust ja vajaduse korral korrigeeritud ametiühingu liikmetele väljaspool aktiivset, sõltuvat ja töötavat tööjõudu (st pensionärid, füüsilisest isikust ettevõtjad, üliõpilased, töötud). Ei ole andmeid.

Peamised ametiühingute keskliidud ja liidud

GSEE suurimad föderatsioonid on:

• Kreeka Pangatöötajate Ametiühingute Föderatsioon (Ομοσπονδία Τραπεζοϋπαλληλικών Οργανώσεων Ελλάδας, ΟΤΟΕ)

• erasektori töötajate liit (Ομοσπονδία ιδιωτικών υπαλλήλων ελλάδος, ΟΙΥΕ)

• Avaliku Energia Äriühingu töötajate üldliit (Γενική Ομοσπονδία Προσωπικού Κλάδου Ηλεκτρικής Ενέργειας, GENOP/DEI)

• Kreeka Ehitajate ja Nendega Seotud Kutsealade Liit (Ομοσπονδία Οικοδόμων και Συναφών Επαγγελμάτων Ελλάδος, OOSEE)

Peamised ametiühingute keskliidud ja liidud

Suurim töökeskus on Ateena töökeskus (Εργατικό Κέντρο Αθήνας, EKA), millele järgnevad Thessaloniki töökeskus (Εργατικό Κέντρο Θεσσαλονίκης, ΕΚΘ) ja Pireuse töökeskus (Εργατικό Κέντρο Πειραιά, EKP).

ADEDY suurimad föderatsioonid on:

• Kreeka Õpetajate Liit (Διδασκαλική Ομοσπονδία Ελλάδος, DOE)

• Ülekreeka Riiklike Haiglate Töötajate Liit (Πανελλήνια Ομοσπονδία Εργαζομένων Δημόσιων Νοσοκομείων, POEDIN)

• Kreeka keskhariduse riiklike kooliõpetajate föderatsioon (Ομοσπονδία Λειτουργών Μέσης Εκπαίδευσης, OLME)

• Ülekreeka Kohalike Omavalitsuste Töötajate Ühenduste Föderatsioon (Πανελλήνια Ομοσπονδία Εργαζομένων Οργανισμών Τοπικής Αυτοδιοίκησης, POE-OTA)

Ametiühinguorganisatsioonides ei ole viimasel ajal toimunud suuri organisatsioonilisi arenguid.

Tööandja esindamise kohta

Ettevõte või üksiktööandja saab tööandjaorganisatsiooni liikmeks täiesti vabatahtlikult. Tööandjate organisatsioonide toimimist reguleeriv konkreetne seadus puudub. Tööandjate organisatsiooni põhikiri sätestab liikmelisuse reeglid, õigused ja kohustused.
There are various ways in which employer organisations are organised, either horizontally or vertically, according to the sector, the size of the company and the locality. Other employer organisations organise only individual companies, some organise and represent organisations or federations of employers and some do both.

Tööandjate organiseerumistiheduse kohta on vähe andmeid.

Tööandjate organisatsioonide liikmeskond ja tihedus, 2012–2019

Märkus: * Töötajate protsent, kes töötavad ettevõttes, mis on kollektiivläbirääkimistega seotud tööandjate organisatsiooni liige.

Viimaste aastate peamine organisatsiooniline suundumus on olnud see, et olemasolevad tipptasemel (riiklikud) tööandjate organisatsioonid on püüdnud laiendada oma organisatsioonilist võimekust/valdkonda ja tugevdada nende esindatust.

Nii on see SEV puhul, mis muutis 2007. aastal oma põhikirja, et esindada suurettevõtteid, ja nimetas end ümber (varem oli see Kreeka Tööstuse Föderatsioon (Σύνδεσμος Ελληνικών Επιχειρήσεων). Lisaks nimetati ümber ka ESEE (varem oli see Kreeka Kaubanduse Riiklik Konföderatsioon (Εθνική Συνομοσπονδία Ελληνικού Εμπορίου) ja muudeti selle põhikirja (2014), et esindada kogu kaubandussektorit ja VKEsid üldiselt. SBE, viimane tunnustatud tööandjate organisatsioon, muutis samuti oma nime (SVVE-st), et laiendada oma tegevusala.

Peamised tööandjate organisatsioonid

Peamist tööandjate organisatsiooni on viis. Nad on riikliku tasandi organisatsioonid ja neid tunnustatakse riiklike sotsiaalpartneritena (kollektiivläbirääkimiste ja sotsiaaldialoogi mõttes). On laialdaselt aktsepteeritud, et need hõlmavad suuremat osa riigi majandustegevusest.

SEV asutati 1907. aastal ja esindas algselt suuri tööstusettevõtteid; Aastate jooksul on see aga arenenud ja esindab nüüd suuri ettevõtteid, olenemata sektorist. Kui mõned SEVi liikmed on üksikud ettevõtted, siis teised on kohalikud ja valdkondlikud tööandjate organisatsioonid. SEV koosneb üle 600 otsese liikmesettevõtte, 6 piirkondliku föderatsiooni ning 45 valdkondliku liidu ja organisatsiooni (2019. aasta andmed). Ta on Euroopa Ettevõtjate Keskliidu (BusinessEurope) ja Rahvusvahelise Tööandjate Organisatsiooni liige.

GSEVEE asutati 1919. aastal ja see on riikliku tasandi organisatsioon, mis esindab VKEsid peamiselt väiketööstuses, aga ka kaubanduses. See koosneb 87 liidust (56 kohalikku ja 30 valdkondlikku liitu ning 1 pensionäride föderatsioon), mille liikmeteks on 140 000 üksikettevõtet (2019. aasta oktoobri andmed). GSEVEE on Euroopa Käsitöö-, Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Assotsiatsiooni (SMEUnited) liige.

ESEE asutati 1994. aastal ja on riikliku tasandi organisatsioon, mis esindab peamiselt kaubanduses tegutsevaid VKEsid. ESEE esindab 14 kauplejate ühenduste liitu, millest enamik on kohalikul tasandil, ja 308 kohalikku ettevõtjate ühendust, millel on peaaegu 100 000 liikmesettevõtet (2016. aasta andmed). ESEE on nii SMEUnitedi kui ka EuroCommerce'i sidusliige.

SETE asutati 1991. aastal turismisektori ettevõtjate poolt. SETE koosneb 13 üleriigilisest valdkondlikust liidust (49 476 liikmesettevõttega) ja 485 eraldiseisvast turismiüksusest (2019. aasta andmed). SETE tunnustati hiljuti pärast seaduse nr 4144/2013 jõustumist riikliku sotsiaalpartnerina, kes on teiste tööandjaid esindavate organisatsioonidega võrdne.

SBE (endine SVVE) asutati 1915. aastal. Asutamisest saadik on ta aktiivselt püüdnud edendada mitte ainult tööstuslikku arengut, vaid ka majanduslikku ja sotsiaalset arengut Põhja-Kreekas. Föderatsiooni liikmeteks on tootmisettevõtted ja tööstusorganisatsioonid. SVVE-d tunnustati uue ja võrdse riikliku sotsiaalpartnerina 17. juulil 2018.

Peamised tööandjate organisatsioonid ja keskliidud

Märkus: * Otseliikmete täpset arvu ei ole võimalik arvutada, kuna valdkondlike ja piirkondlike liitude liikmeid ei ole võimalik täpselt arvutada.

Puuduvad andmed tööandjate organiseerumistiheduse peamiste suundumuste kohta.

Kolme- ja kahepoolsed organid ja kooskõlastamine

Kreeka peamisi kolme- ja kahepoolseid organeid on üksikasjalikult kirjeldatud käesolevas jaotises.

Kreeka majandus- ja sotsiaalnõukogu (Οικονομική και Κοινωνική Επιτροπή της Ελλάδος, ΟΚΕ) asutati 1994. aastal ning see on järginud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee mudelit, mis põhineb esindatavate huvide, nimelt tööandjate rühma, töötajate rühma ja eri huvide rühma kolmepoolsel struktuuril. Viimane rühm esindab põllumehi, vabakutselisi spetsialiste, kohalikke omavalitsusi, tarbijaid, keskkonnakaitseorganisatsioone, puuetega inimesi ja soolisele võrdõiguslikkusele keskenduvaid organisatsioone. OKE peamine ülesanne on anda ametlikke arvamusi sotsiaalsetes ja majanduslikes küsimustes kas enne eelnõu esitamist parlamendile või omal algatusel. OKE organid on peaassamblee, täitevkomitee, esimeeste nõukogu, president ja kolm asepresidenti. Täitevkomitee määrab töökomiteed ja raportööri, et koguda teavet ja valmistada ette ettepanekute arvamus, mida OKE avaldab. Töökomitee koostab arvamuse eelnõu ja esitab selle täitevkomiteele heakskiitmiseks. Lõpliku otsuse arvamuse kohta teeb üldkogu. Paljudel juhtudel osaleb asjaomane minister peaassamblee aruteludel. OKE on alaline nõuandev organ, mis on seadusega volitatud andma valitsusele arvamusi.
OMED, established under Law No. 1876/1990 (as amended by later legislation), is an independent institution that services the social partners when they fail to conclude a collective agreement. OMED is a bipartite body that is administered by the social partners (Presidential Decree No. 98/2014). Since the SBE was recognised as a national social partner (Law No. 4554/2018, Article 41), the governing board has consisted of 11 members: 5 members appointed by the GSEE, 5 members appointed by the employer organisations (the SEV, ESEE, the GSEVEE, SETE and the SBE) and 1 independent president elected unanimously by the parties. In addition, one representative of the Ministry of Labour participates as an observer on OMED’s administrative board; they do not have the right to vote. OMED’s mission is to provide mediation and arbitration services on collective bargaining according to the existing legislation.

Vahendajate ettepanekud ei ole siduvad, kuid vahekohtunike otsused on. Seaduse nr 1876/1990 kohaselt kasutasid ametiühingud tavapäraselt ühepoolselt vahendus- ja vahekohtumenetlust, et saada vahekohtu otsus (mis seaduse järgi võrdub kollektiivlepinguga). Selline ühepoolne vahekohtu kasutamine kaotati 2010. aastal seadusega nr 3899/2010, kuid see tühistati osaliselt 2014. aastal pärast seda, kui riiginõukogu tegi otsuse (nr 2307/2014), millega muudeti taas õiguspäraseks õigus ühepoolselt pöörduda vahekohtumenetlusse; Uue määrusega (seadus nr 4303/2014) kehtestati aga vahekohtusüsteemi kasutamisele rida uusi eeltingimusi, mis praktikas raskendavad vahekohtu toimumist.

2018. aastal säilitati seadusega nr 4549/2018 varasem vahekohtu- ja vahendussüsteem, võttes arvesse ülemkohtu (riiginõukogu) otsust. Selles otsuses märgiti, et kollektiivsete töövaidluste vahendamisel ja vahekohtumenetluses tuleb uurida kollektiivse vaidluse majanduslikku olukorda ja konkurentsivõimet tootmisvaldkonnas (säte, mis oli juba olemas) ning palga ostujõu staatust (täiendus). Seadusega lisati ka võimalus kasutada ühepoolselt vahekohtumenetlust:
• kui üks pool on vahendaja ettepaneku vastu võtnud ja teine pool on selle tagasi lükanud.
•    when the mediator’s suggestion has been accepted by one party and has been rejected by the other party.

2021. aastal andis uus seadus (seadus nr 4808/2021, artikkel 98) OMEDile õiguse hõlbustada töötajate ja tööandjate vahelist lepitust.

ASE-l on presidendi dekreetide nr 184/69 ja 368/89 alusel nõuandev roll. Kohtumiste sagedus sõltub sellest, kas tööministeeriumi sekretär küsib ASΕ arvamust. ASE tuleb tavaliselt kokku kaks korda aastas. ASE-l on seitse liiget: president (tööministeeriumi peasekretär) ja kuus korralist liiget, kelle hulka kuuluvad tööministeeriumi erinõunik või eritöötaja, tööpoliitika ekspert, rahvamajandusministeeriumi esindaja, tööministeeriumi esindaja, tööandja esindaja ja töötajate esindaja.

ASE-l on volitused uurida, uurida ja anda nõu kõigis töö- ja sotsiaalpoliitika kavandamise ja rakendamisega seotud küsimustes. ASE töötab erinevates valdkondades, sealhulgas tasustamine ja töötingimused erasektoris, töötasu ja töötingimused avalikus sektoris, sooline võrdõiguslikkus ning töötervishoid ja tööohutus töökohal.

Pärast valdkondlike kollektiivlepingute kohustusliku laiendamise taaskehtestamist ajakohastatud tingimuste ja menetlustega laiendas ASE oma kohustusi, osaledes selles protsessis. Tööministeeriumi (ringkiri nr 32921/2175/2018) kohaselt saadab tööminister valdkondliku kokkuleppe ASE-le. Seejärel palub ASE lepingule alla kirjutanud tööandjate organisatsioonil esitada oma liikmete register. Seejärel edastatakse see SEPE-le, kes kontrollib, kas tööandjate organisatsiooni liikmed annavad tööd 51% asjaomase sektori töötajatest. Pärast SEPE aruannet tööhõive näitajate kohta teeb ASE tööministrile ettepaneku, kas allkirjastatud valdkondliku kokkuleppe pikendamise ja kohustuslikuks kuulutamise tingimused on täidetud. Kui tööandjate organisatsioon keeldub oma liikmete registri esitamisest, ei ole pikendamine võimalik.

ASE tegevuse raames loodi 2017. aastal deklareerimata töö vastu võitlemise osakond (Τμήμα για την αντιμετώπιση της αδήλωτης Εργασίας). See asutati seadusega nr 4468/2017. Sotsiaalpartnerite laialdase osalusega edendab see kolmepoolset dialoogi ja koostööd, mille eesmärk on võidelda deklareerimata töö vastu. Osakond alustas tegevust 25. septembril 2017. Seniste kohtumiste põhiteemad on puudutanud deklareerimata töö teekaardi rakendamist aastateks 2017–2019; kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete omaduste uurimine ning deklareerimata töö vältimine; ning halduskaristuste ja -karistuste süsteemide hindamine üldiselt ning nõuete täitmise alternatiivsete viiside kehtestamine. See osakond on praegu passiivne.

Riiklik tööhõivekomitee (Εθνική Επιτροπή Απασχόλησης) loodi seaduse nr 3144/2003 artikli 1 lõikega 1 (valitsuse ametlik väljaanne nr 111). See loodi tööministeeriumis sotsiaalpartnerite esindajate osalusel.

Komitee eesmärk on edendada sotsiaaldialoogi tööhõive suurendamise ja tööpuuduse vastu võitlemise poliitika kujundamisel ning anda nõu riikliku tööhõive tegevuskava (Εθνικό Σχέδιο Δράσης για την Απασχόληση) koostamisel, järelevalvel ja hindamisel ning üldiselt tööhõivepoliitika ja tööõiguse alal.

Lisaks esitab koordinatsioonikomitee seaduse nr 4368/2016 (ametlik väljaanne nr 21) artikli 85 lõike 5 kohaselt tööministri kaudu riiklikule tööhõivekomiteele riikliku töö- ja inimressursside instituudi (Εθνικό Ινστιτούτο Εργασίας και Ανθρώπινου Δυναμικού) aastaaruande tööturu vajaduste diagnoosimise mehhanismi tulemuste kohta, eesmärgiga sõnastada laiem strateegia riigi inimressursside arendamiseks ning eelkõige koolitusprogrammide väljatöötamiseks ja rakendamiseks.

Komitee koosolekud ja käimasolevad meetmed tugevdavad sotsiaalpartnerite rolli olemasolevate meetmete ümberkujundamisel ja tõhususe parandamisel ning sünergia tugevdamisel, mis toob kasu pikaajalistele arenguväljavaadetele tööhõive valdkonnas. Sellegipoolest on see komisjon olnud alates 2013. aastast mitteaktiivne.

Teine Kreeka institutsioon, mis edendab tööandjate ja töötajate esindajate vahelist töötervishoiu ja tööohutuse alast dialoogi riiklikul ja valdkondlikul tasandil, on töötervishoiu ja tööohutuse nõukogu (Συμβούλιο Υγείας και Ασφάλειας στην Εργασία, SYAE). See on kolmepoolne pluss esinduslik nõuandeorgan, mis asutati 1985. aastal. Õigusaktidega (seadus nr 3850/2010, artikkel 26) esitab SYAE arvamusi kõigi töötervishoiu ja tööohutuse küsimuste, sealhulgas õigusaktide eelnõude kohta. See koosneb sotsiaalpartnerite (GSEE, SEV, GSEVEE, ESEE ja SETE) esindajatest ning arengu-, konkurentsivõime- ja laevandusministeeriumi, tervishoiu ja sotsiaalse solidaarsuse ministeeriumi, tööministeeriumi ja rahandusministeeriumi esindajatest. Sinna kuuluvad ka Kreeka Tehnikakoja (Τεχνικό Επιμελητήριο Ελλάδος), Ülekreeka Arstide Liidu (Πανελλήνιος Ιατρικός Σύος) esindajad "λογος"), Kreeka Keemikute Assotsiatsiooni (Ένωση Ελλήνων Χημικών) ja Kohalike Omavalitsuste Üleriigilist Liitu (Εθνική Ένωση Τοπικών Αρχών).

18. aprillil 2022 rakendati uus seadus (seaduse nr 4921/2022 artikkel 27), millega nähti ette riikliku oskuste nõukogu (Εθνικό Συμβούλιο Δεξιοτήτων) asutamine. Nõukogu eesmärgid on järgmised: valmistada ette ja rakendada tööjõu oskuste strateegiat; jälgida küsimusi, mis on seotud tööjõu täiendkutseõppe, ümberõppe ja oskuste täiendamisega ning nende seosega tööturu ja tööhõivega; ning esitada tööministrile või muudele pädevatele asutustele ettepanekuid vastava poliitika kujundamiseks vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

Riikliku oskuste nõukogu nimetab ametisse tööministeerium ja seda juhib DYPA kuberner. See koosneb 15 liikmest, sealhulgas 1 liige, kes esindab tööandjaid, kelle nende organisatsioonid on ühisotsusega nimetanud.

Peamised kolme- ja kahepoolsed organid

Töötajate esindatus töökoha tasandil

Töökoha tasandil esindavad töötajaid järgmised organid:
• inimeste ühendused
• töötervishoiu ja tööohutuse delegaadid ja komiteed
•    works councils
•    health and safety delegates and committees

Ettevõttepõhiseid ametiühinguid võib asutada vähemalt 21 töötajat ettevõtetes või asutustes, kus on rohkem kui 50 töötajat (seadus nr 1264/1982). Ettevõttepõhisel ametiühingul on täielikud õigused kollektiivlepingute sõlmimisel ning konsulteerimis- ja teavitamisprotsessides.

Inimeste ühendus ei ole ametlikult tunnustatud ametiühing; sellise organi mõiste võeti kasutusele seadusega nr 4024/2011, et hõlbustada kollektiivläbirääkimisi väikeettevõtetes, kus ametiühinguid ei ole. Inimeste ühenduse võib asutada kolm viiendikku töötajatest; Nende ühingute tegutsemisaeg ei ole piiratud ja nad võivad sõlmida kollektiivlepinguid igas suuruses ettevõtetele.

Seaduse nr 1767/1988 alusel võivad äriühingupõhiste nõukogude kõrval eksisteerida töönõukogud. Neil on kõik õigused teavitamisele ja konsulteerimisele, kuid mitte kollektiivläbirääkimiste õigused. Töönõukogusid võib moodustada ainult suuremates töökohtades, nimelt 50 või enama töötajaga, või 20–49 töötajaga töökohtades, kui ametiühingut ei ole. Praktikas aga viimast ei esine. Töönõukogu moodustamise taotluse peab esitama kas esmatasandi ametiühing või 10% tööjõust. Töönõukogu liikmed valitakse kogu tööjõu poolt ja nad koosnevad ainult töötajatest. Tegelikkuses on töönõukogud vaid vähestel ettevõtetel ja kui ametiühingut ei ole, siis ka töönõukogu. Töönõukogude positsioon on selgelt vähem võimas kui ametiühingutel ja neid ei ole laialdaselt loodud, välja arvatud suuremates ettevõtetes.

Töötervishoiu ja tööohutuse delegaati saab valida üle 20 töötajaga töökohtadel ning töötervishoiu ja tööohutuse komisjoni üle 50 töötajaga töökohtadel. Töötervishoiu ja tööohutuse delegaatidel/komiteedel on asjaomastes küsimustes nõuandev roll (seadus nr 1568/1985).

Organite reguleerimine, koosseis ja pädevus