Kreeka tööelu profiil riigis
See profiil kirjeldab Kreeka tööelu põhijooni. Selle eesmärk on anda asjakohast taustteavet tööelu puudutavate struktuuride, institutsioonide, osalejate ja asjakohaste eeskirjade kohta.
See hõlmab näitajaid, andmeid ja regulatiivseid süsteeme järgmistes aspektides: osalejad ja institutsioonid, kollektiivsed ja individuaalsed töösuhted, tervis ja heaolu, palk, tööaeg, oskused ja koolitus ning võrdsus ja mittediskrimineerimine töökohal. Profiile ajakohastatakse süstemaatiliselt iga kahe aasta tagant.
"Individuaalsed töösuhted" tähendavad konkreetse töötaja ja tema tööandja vahelist suhet. Seda suhet kujundavad õiguslik reguleerimine ja tööturu osapoolte tingimuste üle peetud läbirääkimiste tulemused. Käesolevas osas vaadeldakse töösuhte algust ja lõpetamist ning õigusi ja kohustusi Kreekas.
Nõuded töölepingule
Töösuhte sõlmimise vorminõudeks on tööandja ja töötaja vaheline kirjalik tööleping, tööandja kohustus esitada lepingu andmed Tööministeeriumi elektroonilisse andmebaasi (Ergani) ning töötaja värbamine töölevõtmise päeval. Minimaalne tööiga on 15 aastat.
Vallandamise ja lõpetamise menetlused
Tähtajaliste töölepingute puhul lõpeb töösuhe töösuhte lõppemisel automaatselt. Tööandja ei ole kohustatud töötajat kirjalikult teavitama ja hüvitist ei maksta.
Tähtajatu töölepingu puhul lõpeb töösuhe, kui tööandja või töötaja loobub töölepingust, kui tööandja (piirangute alusel) või töötaja sureb või kui tööandja ja töötaja vahel on ühine kokkulepe, tavaliselt pensionile jäämise tõttu.
Töölepingu lõpetamine tööandja poolt (vallandamine) võib toimuda kas tööaastate järgi määratud etteteatamistähtajaga (mille puhul töötaja võtab 50% hüvitise summast) või ette teatamata (kusjuures töötaja võtab kogu hüvitise summa). Sellisel juhul on nõutav kirjalik vallandamisteade koos hüvitise osamaksega. Seaduse nr 4093/2012 kohaselt määratakse hüvitise kogusumma sama tööandja juures töötatud aastate alusel ja arvutamisel töötaja viimase töökuu regulaarsel töötasul. Hüvitise miinimumsumma on võrdne 2 kuu palgaga üle ühe aasta pikkuse staaži eest, samas kui maksimumsumma on võrdne 12 kuu palgaga 16-aastase või pikema staaži korral.
Õigused ja kohustused
Isa-, rasedus- ja sünnituspuhkus ning isapuhkus
Kreekas on erasektoris ette nähtud rasedus- ja sünnituspuhkus, isapuhkus, lapsehoolduspuhkus ja lapsehoolduspuhkus.
Rasedus- ja sünnituspuhkus (põhipuhkus) on kokku 17 nädalat (8 nädalat enne sünnitust ja 9 nädalat pärast sünnitust). Töötaja töötasu makstakse 15 päeva eest, kui ta on ettevõttes töötanud 1 aasta; Töötasu makstakse 1 kuu eest, kui ta on ettevõttes töötanud üle 1 aasta.
Rasedus- ja sünnituspuhkus (eripuhkus) on kokku kuus kuud ja seda antakse pärast rasedus- ja sünnituspuhkust ning enne lapsehoolduspuhkuse kasutamise algust.
Uue seadusega (seadus nr 4808/2021) laiendatakse asjakohast rasedus- ja sünnituspuhkuse tasu ja toetusi naistele, kes on lapsendanud kuni kaheksa-aastase lapse, ja naistele, kes saavad lapse asendusemaduse menetluse kaudu.
Uus seadus (seadus nr 4808/2021, artikkel 27) näeb vastsündinud laste isadele ette isapuhkuse, mis võrdub tööandja poolt tasustatud 14 tööpäevaga. Seda saab kasutada kahel viisil. Esimesed 2 päeva võetakse enne eeldatavat sünnikuupäeva ja ülejäänud päevad 30 päeva jooksul alates sünnikuupäevast. Teise võimalusena võetakse kõik päevad pärast sünnikuupäeva. Enne seaduse nr 4808/2021 vastuvõtmist koosnes isapuhkus kahepäevasest tasustatud puhkusest lapse sünni ajal.
Uus seadus (seadus nr 4808/2021) näeb ette neljakuulise lapsehoolduspuhkuse, mida antakse mõlemale vanemale pidevalt või osade kaupa (vastavalt töötaja taotlusele ja asjakohasele konsulteerimisele tööandjaga) kuni lapse kaheksa-aastaseks saamiseni. Lapsehoolduspuhkuse esimese kahe kuu jooksul peab DYPA maksma igale vanemale igakuiselt lapsehoolduspuhkuse hüvitist, mis võrdub seadusjärgse miinimumpalgaga. Ainus tingimus on, et töötaja peab olema töötanud sama tööandja juures ühe aasta. Kui lapsi on rohkem, on vanematel õigus võtta puhkust ka nende eest, kui eelmisele lapsele antud puhkuse lõppemisest on möödunud üks aasta tegelikku töötamist sama tööandja juures. Erandkorras on kaksikute, kolmikute või enamate mitme lapse vanematel õigus saada vanemapuhkust iga lapse eest eraldi, vahelduvalt või isegi pidevalt, ilma et see peaks vahele jääma aasta tegelikku teenistust. Kuni kaheksa-aastase lapse lapsendamise või kasvatamise korral antakse lapsehoolduspuhkust alates lapse perre tulekust. Teise võimalusena võib töötaja taotlusel anda lapsehoolduspuhkust lühendatud tööpäeva või puhkusepäevade kujul, ilma et see piiraks töötaja õigust saada vanemapuhkuse hüvitist.
Enne seaduse nr 4808/2021 kehtestamist oli lapsehoolduspuhkus neli kuud lapse kohta kummalegi vanemale kuni lapse kuueaastaseks saamiseni. Puhkus oli tasustamata.
Lapsehoolduspuhkuse korral võib vanem võtta töölt vaba aega täies ulatuses kuni hinnanguliselt kolme kuni kolme ja poole kuu jooksul, töötades vähem tunde päevas või võttes kogu puhkuse korraga.
Seadusjärgne puhkuse kord
| Maternity leave | |
| Maximum duration | Basic (implemented for all women): a duration of 17 weeks (or 119 days), namely 8 weeks (56 days) before childbirth and 9 weeks (63 days) after childbirth Special (supplementary): provided after a request by the employee with a duration of 6 months |
| Reimbursement | Basic: total wage earnings Special: national minimum wage |
| Who pays? | Basic: part of the wage is paid by the employer. An allowance is given by the Social Security Fund (Ταμείο Κοινωνικής Ασφάλισης, ΙΚΑ) and additional benefits are provided by the DYPA. Special: the DYPA |
| Legal basis | Basic: Presidential Decree 176/1997 (modified by Presidential Decree 41/2003) implementing Directive 92/85/EEC Special: Law No. 3655/2008 (Article 142) |
| Parental leave | |
| Maximum duration | 4 months until the child reaches 8 years of age. Given to both parents under a private law job contract. It is an individual right of each parent and cannot be transferred to another person. |
| Reimbursement | Payment for the first 2 months |
| Who pays? | DYPA |
| Legal basis | Law Nos. 4808/2021 and 4075/2012 (Article 50), implementing EU Directive 2010/18/EC |
| Paternity leave | |
| Maximum duration | 14 days for each birth |
| Reimbursement | Full wage |
| Who pays? | Employer |
| Legal basis | Law No. 4808/2021 |
Haigusleht
Töötaja võib nõuda poole töötasust esimese 3 haiguspäeva eest ja täispalka 15 päeva eest esimesel tööaastal või 30 päeva mis tahes järgneval aastal, millest on maha arvatud summa, mille töötaja saab oma sotsiaalkindlustuse pakkujalt.
Töötaja haigus, nagu seda on aktsepteeritud kohtupraktikas, on töötaja töölt puudumise oluline põhjus, ilma et see tooks talle kaasa kahjulikke tagajärgi. Lühiajalise haiguse tõttu töölt puudumist ei loeta töötaja poolt töölepingu lõpetamiseks.
"Lühiajaliseks" haiguseks loetakse haigust, mis kestab: a) 1 kuu neile, kes on teeninud kuni 4 aastat; b) 3 kuud neile, kes on teeninud üle 4 ja kuni 10 aasta; c) 4 kuud neile, kes on teeninud üle 10 aasta; d) 6 kuud neile, kes on teeninud üle 15 aasta (seaduse nr 4558/1930 artikkel 3).
Puudumise kestus, mis kujutab endast lühiajaline haigus (Ασθένεια βραχείας διάρκειας)
| Length of service | Length of absence |
| Up to 4 years | 1 month |
| Up to 10 years | 3 months |
| Up to 15 years | 4 months |
| Over 15 years | 6 months |
Lühiajalise haiguse piiride ületamine ei too iseenesest kaasa töösuhte automaatset lõppemist. Selle asemel otsustavad töölepingu lõpetamise üle igal konkreetsel juhul pädevad kohtud.
Pensioniiga
Üldiselt eristatakse pensionisätteid töötajatel, kes hakkasid sotsiaalkindlustust maksma enne 1993. aastat, ja nende vahel, kes hakkasid sotsiaalkindlustust maksma hiljem. Kooskõlas seadusega nr 3863/2010 ja pärast üleminekuperioodi kehtestati alates 1. jaanuarist 2013 uued pensionile jäämise nõuded.
Täispensioniga pensionile jäämise miinimumnõuded on nii meestel kui naistel, kellel on vähemalt 15 aastat töötamist, 67-aastaseks saamine või 40-aastase tööga meeste ja naiste puhul 62-aastane.
Vähendatud pensionisumma puhul on pensioniiga 62 aastat nii naistel kui ka meestel. Mõnede kutsekategooriate ja puuetega inimeste puhul on sellest reeglist tehtud mitmesuguseid erandeid.
Hiljuti on seadustes nr 4336/2015 ja 4387/2016 ning nendega seotud ministeeriumi ringkirjades nende kohaldamiseks sätestatud, et alates 1. jaanuarist 2022 kohaldatakse täis- ja vähendatud pensioni üldisi vanusepiire kõigile, nimelt
67-aastane täispensioni saamiseks, kui on tehtud 20 aastat sotsiaalkindlustusmakseid (6000 tööpäeva)
62-aastane täispensioni saamiseks, kui sotsiaalkindlustusmakseid on tehtud 40 aastat
62-aastane osalise pensioni puhul
See ei mõjuta siiski kuni 18. augustini 2015 kehtestatud pensioniõigusi ja neid saab kasutada igal ajal. Määrused vabastavad rasketel ja rasketel ametikohtadel töötavad töötajad ja töötajad, kes lähevad pensionile pimedate kindlustatutena, samuti kindlustatud inimesed, kes on töövõimetute puudega järglaste emad või lesestunud isad.
Lisaks viidi 2016. aasta mais seadusega nr 4387/2016 sisse sotsiaalkindlustus- ja pensionisüsteemi ulatuslik reform. Uue õigusaktiga luuakse ainulaadne sotsiaalkindlustusfond kõigile (riiklik sotsiaalkindlustusfond (Εθνικός Φορέας Κοινωνικής Ασφάλισης, EFKA)); kehtestab 67-aastaselt rahvapensioni 384 eurot; suurendab tööandjate, töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalmakseid; võetakse kasutusele uus arvutusmeetod; ning vähendab põhi- ja lisapensionide summasid.
