Töövõitlus ja vaidlused Kreekas

Streigiõigus on kaitstud Kreeka põhiseadusega (artikli 23 lõige 1). Seadusliku streigi võivad välja kuulutada ainult "seaduslikult moodustatud" ametiühingud. Seaduse nr 1264/1982 kohaselt võib esmane ametiühing streiki välja kuulutada ainult oma üldkogu otsusega. Vastavalt uuele seadusele (seadus nr 4808/2021, artikkel 86), millega muudeti eelmist seadust (seadus nr 4152/2018), on ettevõttes/tehases streigi väljakuulutamise otsuse tegemiseks vaja loomulikku või kaughääletust 50% "rahaliselt kindlustatud ametiühingu liikmetelt" (st need, kes on maksnud liikmemaksu). Lühikeste, mõnetunniste tööseisakute puhul, mida ei tohi korrata sagedamini kui üks kord nädalas, piisab ametiühingu täitevnõukogu otsusest, kui selle alaliste reeglite kohaselt ei ole ette nähtud teisiti.

Seadus nr 1264/1982 nägi ette, et keskastme ametiühingute (föderatsioonide) ja konföderatsiooni tasandi (GSEE) puhul kuulutatakse streik välja nende täitevnõukogu otsusega, kui nende alalistes eeskirjades ei ole sätestatud teisiti. Streigi kavatsusest ja nõudmistest on kohustus tööandjat vähemalt 24 tundi ette teatada. Avalike teenuste ja kommunaalteenuste ettevõtete puhul on vaja neljapäevast etteteatamist. Streigi välja kuulutav ametiühinguorganisatsioon peab tagama, et streigi ajal on päästetöötajaid piisaval arvul, et tagada seadmete ja seadmete ohutus ning vältida katastroofe või õnnetusi. Streigimurdjate värbamine streigi ajal ei ole lubatud, samas kui töösulg on seadusega selgesõnaliselt keelatud.

Uus seadus (seadus nr 4808/2021) muutis streigi rakendamise konteksti rangemaks. Selles on öeldud järgmist.

• Tööandjat tuleb teavitada vähemalt 24 tundi enne isegi lühiajaliste tööseisakute toimumist.

• Kommunaal- või kommunaalettevõtted ei tohi streikida enne, kui nende nõudmistest teatamisest on möödunud vähemalt neli päeva. See teade tuleb esitada dokumendis, mille kohtutäitur esitab tööandjale, asjakohast järelevalvet teostavale ministeeriumile ja tööministeeriumile. Lisaks peavad ametiühingud enne streiki või lühiajalist tööseisakut esitama OMED-ile taotluse avaliku dialoogi pidamiseks. Avaliku arutelu ajaks peatatakse streigiõiguse teostamine ja on keelatud esitada hagi pädevale kohtule kõnealuse streigiga seotud küsimustes.

• Streigi välja kuulutavate ametiühingute käsutuses peavad streigi ajal olema vajalikud turvatöötajad ettevõtte ruumide turvalisuse tagamiseks ning katastroofide ja õnnetuste ennetamiseks.

• Lisaks turvatöötajatele on eelkõige avalik-õiguslikel või kommunaalettevõtetel kohustus tagada streigi ajal ühiskonna kui terviku põhivajaduste rahuldamiseks minimaalne tagatud teenindav personal, mis on määratletud kui vähemalt üks kolmandik tavapäraselt osutatavast teenusest. Garanteeritud minimaalse teenindava personali (st turvatöötajate ja vajaduse korral garanteeritud teenindajate miinimumpersonali) protsent lepitakse seega kokku ettevõtte kõige esinduslikuma ametiühingu ja tööandja vahel ning sellest teatatakse tööministeeriumile iga aasta 25. novembriks.

Kui mõni ülaltoodust nii ei ole, kuulutatakse streik ebaseaduslikuks.

Muud töövõitluse vormid väljaspool õiguslikku raamistikku, nagu ummistused ja mitteametlikud streigid, on ebaseaduslikud.

Hiljutise seaduse (seadus nr 4325/2015) kohaselt on streikijate poliitiline värbamine (streigi lõpetamise ja kohustusliku töö või teenuse osutamise kohustus) üldiselt keelatud ning lubatud ainult ja rangelt sõja, riigikaitse või füüsilise katastroofi korral või rahvatervise ohus.

Kõige olulisemad/sagedasemad streikide tüübid Kreekas on:

• üldstreigid (Γενική απεργία), mida konföderatsioon (GSEE) kutsub välja kõigis majandussektorites; kõigil töötajatel on õigus töö lõpetada ja seda tüüpi streik toimub tavaliselt 24-tunnise streigi vormis

• tööseisakud (Στάσηεργασίας), mille ametiühing kuulutab välja asjakohasel tasandil (riiklik, valdkondlik/kutsealane või ettevõte) vähem tundideks kui terve tööpäev

• valdkondlikud streigid (Κλαδική απεργία), mille valdkondlik liit või valdkondlik/kutsealane esmatasandi ametiühing kutsub välja tööandja või avaliku sektori ametiühingute puhul valitsuse vastu

Muud tööaktsioonid hõlmavad miitinguid, marsse, tööjõu väljaviimist, piketeerimist ja meeleavaldusi.

Töövõitluse areng, 2012–2021

Allikas: INE-GSEE, 2022

Vaidluste lahendamise mehhanismid

Vaidluste kollektiivse lahendamise mehhanismid

Kreeka vaidluste kollektiivse lahendamise mehhanismid on järgmised.

• Lepitusmenetlus (seadus nr 4808/2021): mehhanism toimub OMEDi järelevalve all. Lepitusprotsessis käsitletakse kollektiivseid vaidlusi tööõiguse rakendamise üle töökohal, kollektiivlepingute rakendamist ja küsimusi, mida kollektiivlepingud ei hõlma. Lepitamine on vabatahtlik ning see erineb vahendus- ja vahekohtumehhanismidest.

• Vahendus (seadused nr 1876/1990, 3899/2010, 4046/2012, 4303/2014 ja 4549/2018): mehhanism toimub OMEDi ja algab pärast kollektiivlepingu sõlmimise läbirääkimiste ebaõnnestumist. Vahendusmenetlust võib taotleda iga pool ühepoolselt või ühiselt. Vahendust viib läbi sõltumatu vahendaja, kes aitab pooltel kokkuleppele jõuda. Menetluse lõpus on vahendajal õigus esitada ettepanek lahenduse kohta, välja arvatud juhul, kui pooled lepivad kokku kollektiivlepingu sõlmimises.

• Vahekohtumenetlus (seadused nr 1876/1990, 3899/2010, 4046/2012, 4303/2014 ja 4549/2018): mehhanism toimub OMEDi ja algab läbirääkimiste mis tahes etapis, kui pooled (tööandjad ja ametiühingud) lepivad vahekohtus kokku või ühepoolselt järgmistel juhtudel: ükskõik milline pool, kui teine pool on vahendamisest keeldunud, või kui üks pool on vahendaja ettepanekuga nõustunud ja teine pool on selle tagasi lükanud. Vahekohtumenetlust viib läbi sõltumatu isik (vahekohtunik) või kolmeliikmeline vahekohtunike komisjon. Otsus on sama siduv kui kollektiivleping.

• Vahekohtusüsteemi läbivaatamine (seadus nr 4635/2019): Selle seadusega tühistati täielikult varasemad õigusaktid, mis käsitlesid õigust pöörduda ühepoolselt vahekohtusse. Selle seaduse kohaselt võib ühepoolne vahekohtumenetlus toimuda ainult viimase abinõuna kollektiivsete töövaidluste lahendamiseks ja ainult järgmistel juhtudel: kui kollektiivne vaidlus on seotud sotsiaalset või avalikku huvi pakkuvate ettevõtete/ettevõtetega, mille toimimine on ühiskonna põhivajaduste jaoks eluliselt tähtis, või kui kollektiivvaidlus on seotud kollektiivlepingu sõlmimisega ja pooltevahelised läbirääkimised ebaõnnestuvad lõplikult, kuid kokkulepe on vajalik üldistes sotsiaalsetes või avalikes huvides seoses Kreeka majanduse toimimisega.

Individuaalsed vaidluste lahendamise mehhanismid

Kreeka individuaalseid vaidluste lahendamise mehhanisme on kirjeldatud käesolevas jaotises.

Seadusega nr 4808/2021 (artikkel 122) kaotati seaduses nr 3996/2011 sätestatud lepitusmenetlus ja sätestati uued eeskirjad töövaidluste lahendamise protsessi kohta.

• Lepitusmenetlus: seaduses nr 4808/2021 (artikkel 98), millega muudeti seadust nr 3996/2011, on sätestatud, et mehhanism toimub OMEDi volitusel, et lahendada kollektiivseid vaidlusi või kollektiivset huvi pakkuvaid individuaalseid vaidlusi tööandja organisatsiooni või ühe tööandja ja ametiühingu või töötajate esindajate vahel. Sellel on vabatahtlik iseloom. Lepitusprotsessi lõpus saab lepitaja teha ettepanekuid ja probleem fikseeritakse protokollis, kus on kirjas, kas poolte vahel on kokkulepe või erimeelsus. Enne seadust nr 4808/2021 kuulus lepitusprotsess SEPE pädevusse.

• Töövaidluste lahendamine: seaduses nr 4808/2021 (artikkel 122), millega muudeti seadust nr 3996/2011, on sätestatud, et mehhanism toimub SEPE järelevalve all. Töövaidluseks loetakse igasugust töösuhtest tulenevat erimeelsust töötaja või töötajate rühma ja tööandja vahel tööõiguse sätete rakendamise ja jõustamise osas. Töövaidluste lahendamiseks on tööandjal ja asjaomastel töötajatel või ametiühingutel õigus taotleda töösuhete inspektori (Επιθεωρητής Εργασιακών Σχεσεων του) sekkumist. Töövaidluste arutamisel võib pooli esindada isiklikult või seadusliku esindaja või muu volitatud isiku kaudu. Pärast arutelu fikseeritakse probleem protokolli ning sellele kirjutavad alla pooled ja töösuhete inspektor, kes peab vaidluse kohta arvamust avaldama. Samal ajal võib töösuhete inspektor pärast kirjalike selgituste esitamist määrata seaduses sätestatud halduskaristusi. Kui tööõiguse rikkumine on kuritegu, võib töösuhete inspektor kaevata kohtusse või esitada kaebuse pädevale prokurörile.

Vaidluste lahendamise mehhanismide kasutamine, 2012–2019

Allikad: SEPE, 2014 (2012. ja 2013. aasta andmed); 2014.–2019. aasta andmed sai SEPE e-kirjade ja intervjuude kaudu