Ungari tööelu profiil
See profiil kirjeldab Ungari tööelu põhijooni. Selle eesmärk on anda asjakohast taustteavet tööelu puudutavate struktuuride, institutsioonide, osalejate ja asjakohaste eeskirjade kohta.
See hõlmab näitajaid, andmeid ja regulatiivseid süsteeme järgmistes aspektides: osalejad ja institutsioonid, kollektiivsed ja individuaalsed töösuhted, tervis ja heaolu, palk, tööaeg, oskused ja koolitus ning võrdsus ja mittediskrimineerimine töökohal. Profiile ajakohastatakse süstemaatiliselt iga kahe aasta tagant.
Ametiühingutel, tööandjate organisatsioonidel ja avalik-õiguslikel asutustel on oluline roll töösuhete, töötingimuste ja töösuhete struktuuride juhtimisel. Need on omavahel seotud osad mitmetasandilises valitsemissüsteemis, mis hõlmab Euroopa, riikliku, valdkondliku, piirkondliku (provintsi või kohaliku) ja ettevõtte tasandit. Selles osas vaadeldakse peamisi osalejaid ja institutsioone ning nende rolli Ungaris.
Alates innovatsiooni- ja tehnoloogiaministeeriumi (Innovációs és Technológiai Minisztérium, ITM) tegevuse lõpetamisest 2022. aasta lõpus on peamisteks tööelu reguleerivateks avaliku sektori asutusteks olnud majandusarengu ministeeriumi tööhõivepoliitika riigisekretariaat (Gazdaságfejlesztési Minisztérium, GFM), mis nimetati alates 1. jaanuarist 2024 ümber rahvamajanduse ministeeriumiks (Nemzetgazdasági Minisztérium, NGM), kultuuri- ja innovatsiooniministeeriumi kutseõppe aseriigisekretariaat (Kulturális és Innovációs Minisztérium, KIM) ning siseministeeriumi riiklike ehitustööde programmide ja veemajanduse aseriigisekretariaat (Belügyminisztérium, BM).
Praegu on Majandusministeeriumil üldine vastutus tööhõive- ja tööturupoliitika ja -strateegia eest. Ta valmistab ette seaduseelnõusid, mis on seotud töömaailmaga üldiselt (sealhulgas tööseadusandlus ning töösuhete ja sotsiaaldialoogi õigusraamistik). See esindab valitsust riiklikus kolme- ja mitmepoolses dialoogis. Lisaks on majandusministril õigus teha otsuseid kollektiivlepingute laiendamise kohta majandussektoritele, kui seda taotlevad valdkondlikud sotsiaaldialoogi komiteed (ágazati párbeszéd bizottság) (vt 2009. aasta LXXIV seaduse artikli 4 lõike 2 punkt b).
Siseministeeriumil on konkreetne roll avalike tööprogrammide õigusliku ja finantsraamistiku kehtestamisel ning nende juhtimisel kohaliku omavalitsuse kaudu. Töötervishoiu küsimuste eest vastutab riikliku rahvatervise keskuse (Munkahigiénés és Foglalkozás-egészségügyi Főosztály, Országos Közegészségügyi Intézet) tööhügieeni ja töötervishoiu direktoraat, mille üle teostab järelevalvet siseministeerium.
Haldus- ja töökohtud olid esimese astme kohtud, kuni need kaotati 31. märtsil 2020 2019. aasta CXXVII seadusega. Üldised õigusjärglased on kohtud, millel on sama territoriaalne pädevus kui töökohtutel. Alates 2016. aastast on töökonsultatsioonide ja vaidluste lahendamise talitus (Munkaügyi Tanácsadó és Vitarendező Szolgálat, MTVSZ) pakkunud alternatiivset vaidluste lahendamise võimalust. Erinevalt oma eelkäijast – töövaidluste vahekohtu- ja vahendusteenistusest (Munkaügyi Közvetítői és Döntőbírói Szolgálat) – kasutab MTVSZ tööõiguslikku lähenemisviisi ja kõige silmapaistvam menetlus on nõustamine. MTVSZ on korraldatud piirkondlikult ja tugeva kohaliku esindatusega.
Riikliku tööturuasutuse (Nemzeti Foglalkoztatási Szolgálat) üle teostab praegu järelevalvet rahvamajandusministeerium, nagu ka tööohutuse ja töötervishoiu valdkonda. Maakonna tasandi (ja Budapesti) valitsusasutuste tööhõiveosakonnad haldavad tööhõivebüroode võrgustikku ringkonna tasandi valitsusasutustes. Lisaks toimivad tööohutuse ja töötervishoiu inspektsioonidena Budapesti valitsusasutuse töö- ja tööohutuse ja töötervishoiu osakonnad ning riigi tasandi valitsusasutused.
Sotsiaalpartnerite esindatus riiklikul tasandil ei ole Ungari õigusaktides sõnaselgelt sätestatud. Sellegipoolest on seaduses, mis käsitleb peamist riiklikku kodanikuühiskonna dialoogi organit, riiklikku majandus- ja sotsiaalnõukogu (Nemzeti Gazdasági és Társadalmi Tanács, NGTT), sätestatud üksikasjalikud kriteeriumid sotsiaalpartnerite osalemiseks NGTT-s. Seda peetakse laialdaselt riiklikul tasandil representatiivsuse kriteeriumiks.
NGTT asutati 2011. aasta XCIII seadusega. NGTT liikmete hulka kuulub (2020. aasta seisuga) 6 ametiühingute keskliitu ja 14 tööandjate organisatsiooni. Teised liikmed on loetletud allolevates vastavates tabelites ja esindavad riiklikke kodasid, Ungaris tegutsevaid väliskodasid, teaduseksperte, kunstiesindajaid ja traditsioonilisi kirikuid. NGTT-d ei saa pidada sotsiaalse dialoogi organiks; selle asemel on see pigem sümboolne konsultatiivne kodanikuühiskonna dialoogi organ, millel puudub igasugune läbirääkimisfunktsioon.
Ametiühingute ja tööandjate keskliidud on oodatud osalema NGTT-s (vastavalt 2011. aasta seaduse XCIII § 4 lõikele 8), kui nad vastavad järgmistele kriteeriumidele.
Ametiühingute konföderatsioone kutsutakse, kui neil on:
liikmesorganisatsioonid vähemalt 4 majandussektoris ja vähemalt 12 allsektoris
liikmesorganisatsioonid vähemalt 8 maakonnas (või piirkondlike organisatsioonidega liikmesorganisatsioonid)
vähemalt 150 tööandja juures tegutsevad ettevõtte tasandi organisatsioonid
Tööandjate keskliidud kutsutakse, kui neil on:
liikmesorganisatsioonid vähemalt 2 majandussektoris ja vähemalt 6 allsektoris
liikmesorganisatsioonid vähemalt 10 maakonnas
sidusliikmed või liikmesorganisatsioonid, kes esindavad vähemalt 1 000 ettevõtet või äriühingut, kus töötab kokku 100 000 töötajat
Peamises kolmepoolses sotsiaaldialoogi organis, erasektori ja valitsuse alalises nõuandefoorumis (Versenyszféra és a Kormány Állandó Konzultációs Fóruma, VKF) ei kohaldata esindavuse kriteeriume. VKF põhineb kokkuleppel, milles ei viidata representatiivsusele, vaid esitatakse kaasatud sotsiaalpartnerite nimekiri, mis põhineb poolte vastastikusel tunnustamisel. Kolm ametiühingute keskliitu – Sõltumatute Ametiühingute Demokraatlik Liit (Független Szakszervezetek Demokratikus Ligája, LIGA), Riiklik Tööliste Nõukogude Konföderatsioon (Munkástanácsok Országos Szövetsége, Munkástanácsok) ja Ungari Ametiühingute Konföderatsioon (Magyar Szakszervezeti Szövetség, MASZSZ) ja kolm tööandjate organisatsiooni – Ungari Tarbijaühistute ja Kaubandusliitude Föderatsioon (Általános Fogyasztási Szövetkezetek és Kereskedelmi Társaságok Országos Szövetsége, ÁFEOSZ), Ungari Tööandjate ja Töösturite Keskliit (Munkaadók és Gyáriparosok Országos Szövetsége, MGYOSZ) ning Ettevõtjate ja Tööandjate Riiklik Liit (Vállalkozók és Munkáltatók Országos Szövetsége), VOSZ) – osalevad VKFis, mis kõik on ka NGTT liikmed.
Ametiühingute esindamise kohta
Tööseadustiku (2012. aasta I seadus) kohaselt on igal töötajal õigus liituda või mitte liituda ametiühinguga, et edendada oma majanduslikke ja sotsiaalseid huve (artikkel 231). Selle õiguse kasutamise üksikasjalikud eeskirjad on sätestatud 2011. aasta CLXXV seaduses ühinemisõiguse kohta, 2011. aasta CLXXXI seaduses haldusmenetluste kohta ja tsiviilseadustikus (2013. aasta V seadus). Ka avaliku sektori töötajatel on õigus organiseeruda, kuid nende kollektiivläbirääkimiste õigus on piiratud (avaliku sektori töötajate puhul) või puudub (avaliku halduse ametnike puhul).
Ametiühingutesse kuulumise määr Ungaris on umbes 7,4% (2020. aasta 1. kvartali seisuga). Töökohtade ametiühingud on seotud erinevate valdkondlike või piirkondlike liitudega ning nende liitude kaudu (või mõnikord ka otse) kuue riikliku ametiühingute keskliiduga. Pluraliseerumist leidub ka töökohtadel.
Uue tööseadustikuga muudeti kollektiivse tööõiguse reegleid, sealhulgas muudeti kollektiivläbirääkimiste õigust ettevõtte ja kõrgemal tasandil.
Uus tööseadustik annab töönõukogudele ka õiguse pidada läbirääkimisi ja leppida kokku töötingimustes (v.a palk või palgaga seotud küsimused), kui tööandja ei ole veel kollektiivlepingut sõlminud või kui puudub ametiühing, kellel oleks õigus seda sõlmida (artikli 268 lõige 1). Sel viisil sõlmitud lepingut nimetatakse tehaselepinguks (üzemi megállapodás). Sellise laiema sisuga tehaselepingut ei peeta siiski kollektiivlepinguks ja see ei kuulu kohustusliku aruandluse kohaldamisalasse, kuigi pooled võivad osa sisust läbi rääkida samamoodi nagu kollektiivläbirääkimiste korral (näiteks võivad pooled kokku leppida pikemas tööaja võrdlusperioodis või suuremas iga-aastases ületunnitöös). Kuna puudub kohustus teatada asutustele tehaselepingutest, puudub teave seda liiki kokkulepete arvu ja sisu kohta.
Ametiühingute liikmelisus ja ametiühingute tihedus, 2010–2021
2010 | 2011 | 2012 | 2013 | 2014 | 2015 | 2016 | 2017 | 2018 | 2019 | 2020 | 2021 | Source | |
| Trade union density in terms of active employees (%)* | n.a. | n.a. | 12.5 | n.a. | 11.0 | n.a. | 9.2 | n.a. | 8.3 | n.a. | n.a. | n.a. | OECD and AIAS, 2021 |
| Trade union density in terms of active employees (%) | 12.5 | 11.4 | 10.6 | 11.3 | 10.2 | 9.4 (survey data: 9.0) | 8.5 | 8.1 | 7.9 | n.a. | 7.4 (survey data, Q1) | n.a. | OECD and Visser, 2014 and OECD.Stat and Hungarian Central Statistical Office (2015 and 2020 survey data) |
| Trade union membership (thousands)** | n.a. | n.a. | 423 | n.a. | 401 | n.a. | 356 | n.a. | 332 | n.a. | n.a. | n.a. | OECD and AIAS, 2021 |
| Trade union membership (thousands) | 420 | 410 | 400 | 383 | 370 | 351 (survey data: 329) | 330 | 323 | n.a. | 276 (survey data) | n.a. | n.a. | OECD and Visser, 2014 and OECD.Stat and Hungarian Central Statistical Office (2015 and 2020 survey data) |
Märkused: * Ametiühingusse kuuluvate töötajate osakaal. ** Töötajate ametiühingusse kuulumine tuletatud ametiühingu liikmeskonna koguarvust ja vajaduse korral kohandatud ametiühingu liikmetele väljaspool aktiivset, ülalpeetavat ja töötavat tööjõudu (st pensionärid, füüsilisest isikust ettevõtjad, üliõpilased ja töötud). E.k., ei ole kättesaadav.
Peamised ametiühingute keskliidud ja liidud
Riiklikul tasandil on viis ametiühingute keskliitu, mis on seotud Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooniga (ETUC), ja üks riiklikul tasandil tegutsev ametiühingute keskliit, mis ei ole seotud Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooniga.
Varem tegutsesid nad kõik – välja arvatud üks – OÉT töötajate poolel. Alates 2011. aastast on neist viis olnud mitmepoolse kodanikuühiskonna dialoogifoorumi NGTT liikmed ja kuues sai liikmeks 2016. aastal. 2011. aastal moodustati seitsmes konföderatsioon tervishoiu ametiühingute, Ungari töötajate, tervishoiu- ja sotsiaaltöötajate demokraatliku ametiühingu (Magyarországi Munkavállalók Szociális és Egészségügyi Ágazatban Dolgozók Demokratikus Szakszervezete, MSZ EDDSZ) ning Ungari tervishoiu- ja sotsiaaltöötajate ametiühingu, Veszprémi maakonnahaigla ametiühingu (Magyarországi Dolgozók Egészségügyi és Szociális Szakszervezete, MDESZSZ) ja hiljem võeti ta NGTT liikmeks. Samal ajal osalevad ainult LIGA, Munkástanácsok ja MASZSZ VKF-is, mis on erasektori kolmepoolne riiklik organ.
Ungari Ametiühingute Riiklik Keskliit (Magyar Szakszervezetek Országos Szövetsége, MSZOSZ), mis on nüüdseks liidetud MASZSZ-iga, oli liikmete arvu poolest suurim riiklik organisatsioon. 2020. aastal oli sellel 104 000 aktiivset liiget ja umbes 150 000 liiget muudes kategooriates, nagu pensionärid ja praktikandid; LIGA on napilt teisel kohal.
Peamised ametiühingute keskliidud ja liidud
| Name | Abbreviation | Number of members (active) in 2020 | Involved in collective bargaining? |
| Hungarian Trade Union Confederation (Magyar Szakszervezeti Szövetség) | MASZSZ | 104,000 | Partly (tripartite consultation on the minimum wage and negotiation on wage increases in the VKF) |
| Trade Union Cooperation Forum (Szakszervezetek Együttműködési Fóruma) | SZEF | 40,967 | No |
| Confederation of Unions of Professionals (Értelmiségi Szakszervezeti Tömörülés) | ÉSZT | 38,500 (estimated) | No |
| National Confederation of Workers’ Councils (Munkástanácsok Országos Szövetsége) | Munkástanácsok | 50,000 (estimated, active and inactive together) | Partly (tripartite consultation on the minimum wage and negotiation on wage increases in the VKF) |
| Democratic League of Independent Trade Unions (Független Szakszervezetek Demokratikus Ligája) | LIGA | 100,200 | Partly (tripartite consultation on the minimum wage and negotiation on wage increases in the VKF) |
| Seventh Confederation (Hetedik Szövetség) | 7SZ | 28,000 | No |
Alates 2013. aastast on mõned riiklikud ametiühingute keskliidud ühinenud, et reageerida uue tööseadustiku mõjule, sotsiaaldialoogi üldisele vähenemisele, ebasoodsale poliitilisele kliimale ja pikaajalisele integratsioonivajadusele. Autonoomsete Ametiühingute Liit (Autonóm Szakszervezeti Szövetség, ASZSZ), Ametiühingute Koostööfoorum (Szakszervezetek Együttműködési Fóruma, SZEF) ja MSZOSZ teatasid oma integratsioonist 1. mail 2013, kuid hiljem taganes SZEF. 2014. aastal ASZSZ ja MSZOSZ MASZSZ-iks, luues sisuliselt riigi suurima konföderatsiooni.
Riiklikud ametiühingute keskliidud ei ole otseselt seotud kollektiivläbirääkimistega traditsioonilises mõttes, st kahepoolselt, kuid nad osalevad kolmepoolsetel läbirääkimistel miinimumpalga ja palgasoovituste üle VKFi raames.
Tööandja esindamise kohta
Tööandjate organisatsioonidega liitumine on vabatahtlik.
Riiklikul tasandil on oma osa mänginud üheksa tööandjate organisatsiooni – nad olid ka endise OÉT tööandjate poole liikmed. Ajaloolistel põhjustel on mõned neist tegelikult valdkondlikud organisatsioonid, mis tegutsevad nii riiklikul kui ka valdkondlikul tasandil.
OÉT kaotamine tekitas tööandjate organisatsioonidele tõsise väljakutse, kuna paljude jaoks oli asutuse põhiülesanne osaleda riiklikus sotsiaaldialoogis ning sellel olid selleks vajalikud teadmised, töötajad ja infrastruktuur. Lisaks andis OÉT liikmeks olemine liikmetele täiendava põhjuse liituda antud tööandjate organisatsiooniga. Sarnaselt ametiühingute keskliitudele on VKT-sse kuuluvad vaid kolm riiklikku tööandjate keskliitu (vt allpool), samas kui NGTT-s osalevad kõik üheksa riiklikku tööandjate organisatsiooni ja viis muud tööandjate organisatsiooni.
Alates 1. jaanuarist 2012 peavad ettevõtted ja ettevõtjad end registreerima asjaomases majanduskojas, et täita 1999. aasta CXXI seadust (muudetud 2011. aasta novembris). Kohustuslik registreerimine maksab 5 000 Ungari forinti (umbes 16 euro) suurust iga-aastast registreerimistasu, kuid ei taga samu õigusi ja kohustusi kui kodade täisliikmetel. Tööandjate organisatsioonid suhtusid kohustusliku registreerimise ideesse vaenulikult, kuna see ei anna ettevõtetele mingit kasu ja seda võib pidada lihtsalt maksuks. See nõrgendab ettevõtete valmisolekut liituda tööandjate organisatsioonidega, mis põhinevad ühinemisvabadusel.
Tööandjate organisatsioonide tihedus, 2012–2020
| 2012 | 2013 | 2014 | 2015 | 2016 | 2017 | 2018 | 2019 | 2020 | Source | |
| Employer organisation density in terms of active employees (%) | 50.9% | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | OECD and AIAS, 2021 |
| Employer organisation density in private sector establishments (%)* | n.a. | 13% | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | 5% | n.a. | European Company Survey 2019 (Eurofound and Cedefop, 2020) |
| Employer organisation density in private sector establishments (%) | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | Approximately >49% | Authors’ own calculations |
Märkus: * Töötajate protsent, kes töötavad ettevõttes, mis on kollektiivläbirääkimistega seotud tööandjate organisatsiooni liige. E.k., ei ole kättesaadav.
Peamised tööandjate organisatsioonid
Kaks olulisemat tööandjate organisatsiooni on MGYOSZ ja VOSZ erasektoris. Koos ÁFEOSZiga on nad VKFi liikmed. Need kolm tööandjate organisatsiooni on suutnud säilitada oma rolli riiklikul tasandil konsulteerimisel ja läbirääkimistel, samal ajal kui teised tööandjate organisatsioonid kipuvad suurendama oma tegevust valdkondlikus sotsiaaldialoogis või on sunnitud otsima erinevaid viise, kuidas kohaneda sotsiaaldialoogi muutunud struktuuriga.
Peamised tööandjate organisatsioonid ja keskliidud
| Name | Abbreviation | Number of members in 2020 | Involved in collective bargaining? |
Confederation of Hungarian Employers and Industrialists (Munkaadók és Gyáriparosok Országos Szövetsége) MGYOSZ is the Hungarian member of the Confederation of European Business (BusinessEurope). Its members are sectoral, professional and regional federations, but it also affiliates companies directly (mainly multinational and large companies). | MGYOSZ | 152 | Partly (tripartite consultation on the minimum wage and negotiation on wage increases in the VKF) |
Hungarian Federation of Consumer Co-operative Societies and Trade Associations (Általános Fogyasztási Szövetkezetek és Kereskedelmi Társaságok Országos Szövetsége) Members are largely food retail and wholesale companies and some cooperatives. It also has some members from the catering and tourism sectors. | ÁFEOSZ | 1,200 | Partly (tripartite consultation on the minimum wage and negotiation on wage increases in the VKF) |
National Association of Entrepreneurs and Employers (Vállalkozók és Munkáltatók Országos Szövetsége) VOSZ also has large enterprises among its members, but it mainly affiliates SMEs as direct members. | VOSZ | 58,000 | Partly (tripartite consultation on the minimum wage and negotiation on wage increases in the VKF) |
National Federation of Traders and Caterers (Kereskedők és Vendéglátók Országos Érdekképviseleti Szövetsége) KISOSZ organises Hungarian self-employed and family entrepreneurs – its members are micro, small and medium-sized companies. | KISOSZ | 40,000 | No |
Hungarian Industrial Association (Magyar Iparszövetség) Its members are regional and professional federations of Hungarian-owned SMEs. | OKISZ | 23 | No |
Hungarian Association of Craftsmen’s Corporations (Ipartestületek Országos Szövetsége) Its members are regional and professional federations and guild units of small craft and artisan businesses. | IPOSZ | 170 | No |
National Federation of Agricultural Cooperatives and Producers (Mezőgazdasági Szövetkezők és Termelők Országos Szövetsége) MOSZ is the largest employer organisation in the agricultural sector and the only one that affiliates agricultural enterprises and subsectoral organisations. With the cessation of the OÉT, it is active in the agricultural sectoral social dialogue committee. | MOSZ | 1,100–1,200 | No |
National Association of Strategic and Public Utility Companies (Stratégiai és Közszolgáltató Társaságok Országos Szövetsége) STARTOSZ affiliates state-owned (mainly public utility) companies. | STRATOSZ | 21 | No |
Märkus: VKEd, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad.
Alates 2012. aastast on ainus kolmepoolse dialoogi foorum riiklikul tasandil olnud VKF. Seda ei saa pidada OÉT (mis lakkas olemast 2011. aastal) asendajaks, kuna VKFi tegevus ei ole seadusega reguleeritud ning selle istungjärke korraldatakse ad hoc põhimõttel, ilma iga-aastase päevakorrata ja viisil, mis ei võimalda erakondadel pidada põhjalikke arutelusid. Selle koosolekud ei ole tavaliselt üldsusele avatud. Iga-aastased konsultatsioonid ja läbirääkimised riiklike miinimumpalkade ja palgasoovituste ning sellele järgnenud kokkulepete üle on viimasel ajal olnud ainsad püsivad teemad riiklikul tasandil toimuvas kolmepoolses dialoogis.
NGTT on mitmepoolne foorum, kus peetakse konsultatsioone mitmesugustes sotsiaalmajanduslikes küsimustes, mis hõlmab paljusid osalejaid. Seda ei saa pidada sotsiaaldialoogi organiks; See on sümboolne konsultatiivne kodanikuühiskonna dialoogi organ, millel puudub läbirääkimiste funktsioon. See ülesehitus pole viimastel aastatel muutunud.
Valdkondlikud sotsiaaldialoogi komiteed (mida 2023. aasta jaanuaris oli 18 ja 24 madalama tasandi allsektorite dialoogikomiteed) on eksisteerinud alates 2004. aastast. Need loodi selleks, et hõlbustada valdkondlikku dialoogi üldiselt, sealhulgas valdkondlikke kollektiivläbirääkimisi, kuigi valdkondlikke kollektiivläbirääkimisi ei ole veel täielikult kollektiivläbirääkimiste süsteemi integreeritud. Valdkondlikke sotsiaaldialoogi komiteesid reguleerib seadus (2009. aasta LXXIV seadus), mis reguleerib valdkondliku ja keskastme sotsiaaldialoogi toimimist. Õigusaktides on üksikasjalikult sätestatud ka esindatuse kriteeriumid valdkondlikul tasandil. Seadusandjatel oli uue tööseadustiku koostamisel selgesõnaline kavatsus edendada ametiühingute läbirääkimisaktiivsust ja viia kollektiivläbirääkimised traditsiooniliselt tasandilt (ettevõtte tasand) valdkondlikule tasandile. Seni ei ole uus koodeks toonud kaasa valdkondlike kollektiivlepingute arvu suurenemist.
Peamised kolme- ja kahepoolsed organid
| Name | Type | Level | Issues covered |
| National Economic and Social Council (Nemzeti Gazdasági és Társadalmi Tanács, NGTT) | Multipartite | National | General socioeconomic issues, strictly for information and consultation without the right to negotiate (or the right to collective bargaining) |
| Permanent Consultative Forum of the Private Sector and the Government (Versenyszféra és a Kormány Érdekegyeztető Fóruma, VKF) | Tripartite | National | The minimum wage and annual recommendation for general wage increase (for negotiation) and labour law-related issues (for consultation); other issues in the area of work-related taxation or health and safety, sometimes EU-related legislation, but only on an ad hoc basis and for information or consultation only |
| Sectoral social dialogue committees (Ágazati Párbeszéd Bizottságok, ÁPB) | Bipartite | Sectoral | Issues covered agreed by the parties. Committees have the right to collective bargaining |
Ungari töökohtadel eksisteerivad kõrvuti ametiühingud ja töönõukogud. Nende rolle, õigusi ja kohustusi ning nende suhteid juhtkonna/tööandjatega reguleerib tööseadustik (2012. aasta I seadus), nimelt töösuhteid käsitlev 3. osa.
Ametiühingute ja töönõukogude rollid, õigused ja kohustused
| Trade union (Szakszervezet) | Works council/worker participation body |
| Right to promote workers’ economic and social interests | Monitoring compliance with legislation in the workplace |
| Right to collective bargaining | The works council or worker participation body has the right to conclude a plant agreement, which regulates working conditions (except wages) if there is no representative trade union or the employer has not previously concluded a collective agreement (considered a quasi-collective bargaining right) When a collective agreement or a trade union eligible for collective agreement is in place at the employer, the plant agreement should strictly cover issues related to the original mission of works councils |
| Right to seek the information that employers have relating to workers’ employment contracts and economic and social interests (the employer is not obliged to provide this information) | An employer is obliged to inform the works council regularly about:
|
| Right to provide its opinion and initiate consultation with the employer about the employer’s planned decisions/measures | The employer is obliged to seek the opinion of the works council on each of its decisions/measures that concern a large number of workers 15 days prior to the decision |
| Right to represent members’ interests at court, with authorities and with other institutions | The works council has a co-determination right on the use of companies’ welfare funds |
| Right to strike | There is a ban on organising strikes |
Uue tööseadustikuga (2012. aasta I seadus) tehti konkreetsed muudatused seoses töösuhetega töökohtadel. Põhipunktid on järgmised.
Enne 2012. aastat sõltus ametiühingute esindatus ettevõtte tasandil nende töönõukogusse valitud liikmete arvust. Uues tööseadustikus asendati see reegel 10% künnisega (kui 10% tööandja töötajate koguarvust on ametiühingu liikmed), mis on kehtestatud seoses kollektiivläbirääkimiste õigusega.
Kui tööandja juures puudub nn esinduslik ametiühing (st kollektiivläbirääkimiste pidamiseks volitatud ametiühing) ja kollektiivleping ei kehti, on töönõukogul õigus sõlmida tööandjaga tööleping, mis reguleerib töötingimusi (v.a töötasu).
Töönõukogudel on "kontrolli" funktsioon ja õigus jälgida tööandja seaduslikku tegevust; Siiski on ainult ametiühingul õigus esindada töötajaid ebaseaduslikkuse kaebuste või muude vaidluste korral.
Tööandjal on teavitamis- ja konsulteerimiskohustus ainult töönõukogu suhtes (varasemate õigusaktide kohaselt oli see õigus ka ettevõtte tasandi ametiühingutel).
Organite reguleerimine, koosseis ja pädevus
| Body | Regulation | Composition | Involved in company-level collective bargaining? | Thresholds for/rules on when the body needs to be/can be set up |
| Works council (üzemi tanács) | Labour Code, Articles 230–234 and especially Articles 235–268 | Members elected by workers | Right to conclude a plant agreement, which, under specific conditions, can regulate working conditions (except wages or wage-related issues), as stipulated in the relevant chapter of the Labour Code | 50 employees (non-mandatory) |
| Plant representative (üzemi megbízott) | Labour Code, Article 269 | One elected representative, if the number of employees is below 50 | Worker participation in the absence of a works council | Enterprises with under 50 employees (non-mandatory) |
| Conciliation committee (egyeztető bizottság) | Labour Code, Articles 291–293 | Bipartite body (equal numbers of representatives of the employer and of the trade union or works council) under the chairpersonship of a jointly selected independent person | Solving disputes between trade unions and the employer or between a works council and the employer | No threshold or ad hoc or permanent body (in the latter case, it has to be stipulated by the plant agreement or the collective agreement) |
