Osalejad ja institutsioonid Iirimaal

Peaministri osakond oli aastatel 1987–2009 endise kolmepoolse sotsiaalpartnerluse süsteemi eest vastutav valitsusasutus. Valitsuse pädevus töösuhetes ja töötingimustes on aga praegu ettevõtlus-, kaubandus- ja tööhõiveministeeriumi (endine töökohtade, ettevõtluse ja innovatsiooni ministeerium) all. See osakond vastutab kõigi peamiste seadusandlike muudatuste eest selles valdkonnas (sealhulgas töösuhete seadustes ja riiklikes vaidluste lahendamise organites). Samuti tehti talle ülesandeks luua madala palga komisjon ja ta vastutab riikliku miinimumpalga määra arutamise eest. 2019. aastal soovitas madala palga komisjon tõsta miinimumpalka 0,25 euro võrra tunnis, 9,55 eurolt 9,80 eurole.

2011. aastal asutatud avaliku sektori palgaarvete ja pensionide eest vastutab suuresti avaliku sektori palgaarvete ja pensionide eest riiklike kulutuste osakond. Samuti pidas ta töösuhete komisjoni abiga läbirääkimisi peamiste avaliku sektori stabiilsuskokkulepete üle (Croke Parki leping, Haddingtoni teekokkulepe, Lansdowne'i teeleping, avalike teenuste stabiilsuskokkulepe ja 2020. aasta detsembris Building Momentum) ICTU avalike teenuste komiteega. Neid lepinguid kohaldatakse ka ICTU-väliste organite suhtes, nagu politseid ja kaitseväge esindavad ühendused, ning väga väikese arvu ICTU-väliste ametiühingute suhtes, mis esindavad haiglakonsultante, hambaarste ja psühhiaatriaõdesid.

Töösuhete komisjon loodi 2015. aastal. See on nelja varem töösuhteid reguleerinud riigiasutuse liit: töösuhete komisjon, töövaidluste kohus, võrdõiguslikkuse kohus ja riiklik tööõiguste amet.

Töökohus tegeleb individuaalsete ja kollektiivsete vaidluste menetlemisega.

Töötervishoiu ja tööohutuse amet on riiklik seadusjärgne asutus, mis vastutab töötajate (palgatöötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate) ja töötegevusest mõjutatud isikute kaitse eest tööga seotud vigastuste ja terviseprobleemide eest. Ta jõustab tööohutust ja töötervishoidu käsitlevaid õigusakte, edendab õnnetuste ennetamist ning annab teavet ja nõu kõigis sektorites. Samuti mängis ta rolli tööle naasmise protokolli jälgimisel COVID-19 pandeemia ajal 2020. aastal, viies läbi töökontrolle.

ICTU on enamiku Iirimaa ametiühingute katusorganisatsioon, millel on 48 liitunud ametiühingut. Riiklikul tasandil on ICTU keskne läbirääkimisorgan, mis hõlbustab näiteks kahepoolseid läbirääkimisi avaliku sektori kokkulepete üle. ICTU oli kolmepoolne organ ka sotsiaalse partnerluse ametlikul ajastul (1987–2009). Ametiühingud ei pea olema ICTU-ga seotud, et olla legitiimsed. Avalikus sektoris ei pea tööandja (valitsus) aga läbirääkimisi mitte-ICTU ametiühingutega. Ametiühing peab vastama ametiühinguseaduste ja töösuhete seaduste tingimustele ning läbirääkimisloa saamiseks peab vastama kriteeriumide loetelule.

Valitsus kui tööandja konsulteerib ka väikese arvu ICTU-väliste ametiühingute ja ühendustega, mis esindavad Garda Síochánat ja kaitseväge. ICTUga mitteseotud rühmitused, eelkõige need, kes esindavad Garda Síochánat ja kaitseväge, on siiski väljendanud märkimisväärset rahulolematust sellega, et nad ei osale otseselt läbirääkimistel.

Ibec on Iirimaa suurim tööandjate esindusorgan. Ta oli kolmepoolne sotsiaalpartnerluses osalev organ (1987–2009), kuid ei ole pärast riiklike palgakokkulepete lõpetamist pidanud läbirääkimisi riiklikul tasandil (ta ei esinda tööandjaid kogu avaliku sektori läbirääkimistel, kuid võib esindada vaidluste lahendamisel üksikuid avaliku sektori tööandjaid, näiteks ülikoole). Ibecil on poliitika propageerimise roll ja ta esindab liikmeid igapäevastes töösuhetes töösuhete komisjonis ja töökohtus. Ibec teeb väikeettevõtete nimel lobitööd ka oma väikeettevõtete liidu kaudu.

Ehitustööstuse Liit esindab ehitussektori tööandjaid, tegutsedes poliitika eestkõnelejana ja esindades liikmeid töösuhete foorumitel.

Iirimaa VKEde Assotsiatsioon esindab vähem kui 250 töötajaga ettevõtteid. See on lobirühm ega osale kollektiivläbirääkimistes.

Ameerika Iirimaa Kaubanduskoda (AmCham) väljendab liikmete huve ELi ja Iirimaa tööõiguse sõnastamisel, hoides oma liikmeid kursis seadusemuudatustega, "mis võivad otseselt mõjutada nende äritegevust". Ta ei osale kollektiivläbirääkimistes.

Ametiühingute esindamise kohta

Õigus moodustada liit on sätestatud Iirimaa põhiseaduse artikli 40 lõike 6 punkti 1 alapunktis iii. Ametiühingu liikmed on diskrimineerimise eest kaitstud erinevate seadustega. Nende hulka kuulub 1977. aasta ebaõiglase vallandamise seadus, mis muudab ametiühingusse kuulumise või tegevuse tõttu vallandamise automaatselt ebaõiglaseks. Mõned riigiteenistujad on praegu ametiühingute moodustamise võimalusest välja jäetud ja moodustavad selle asemel esindusühendusi, mille suhtes kehtivad streikimise piirangud. Nende hulka kuuluvad Garda Síochána ja kaitseväe liikmed.

Ametiühingute liikmelisus ja asustus, 2012–2020

Märkused: * Ametiühingusse kuuluvate töötajate osakaal. ** Töötajate ametiühingusse kuulumine tuletatakse ametiühingu liikmeskonna koguarvu kohta ja vajaduse korral korrigeeritakse ametiühingu liikmetega väljaspool aktiivset, ülalpeetavat ja töötavat tööjõudu (st pensionärid, füüsilisest isikust ettevõtjad, üliõpilased, töötud). CSO, keskstatistikaamet; N.A., ei ole kättesaadav.

Üldiselt on ametiühingute tihedus alates 20. sajandi lõpust jätkuvalt vähenenud, kuigi ametiühingute liikmeskond on alates 2019. aastast kasvanud. Tihedus on vähenenud tänu rekordilisele tööhõive tasemele Iirimaal, kus töötab üle 2,5 miljoni inimese. Naissoost ametiühingute liikmeskond kasvab ja naised moodustavad nüüd 75% kõigist Iirimaa ametiühinguliikmetest.

Peamised ametiühingute keskliidud ja liidud

Iirimaal on ainult üks ametiühingute konföderatsioon, ICTU.

Peamised ametiühingute keskliidud ja liidud

2011. aastal avaldati komisjoni aruanne ametiühinguliikumise kohta. Selles aruandes soovitati, et ühistes sektorites töötavad ICTU sidusühingud peaksid tegema tihedamat koostööd ning uurima võimalikke ühinemisi ja ühinemisi, et suurendada nende suutlikkust liikmete heaks pakkuda ja ka nende laiemat mõju. 2013. aastal võeti ICTU kaheaastasel konverentsil ametlikult vastu ametiühingute ümberkorraldamine, 2014. aastal toimusid ettevalmistavad kõnelused mõnede ametiühingute vahel. 1. jaanuaril 2018 jõustus kolme avaliku teenistuse ametiühingu – Iirimaa munitsipaal-, avaliku ja tsiviilametiühingu (Impact), avaliku teenistuse täitevameti (PSEU) ning kodanikuühiskonna ja avalike teenuste ametiühingu (CPSU) – suur ühinemine. See viis uue 80 000 liikmega ametiühingu moodustamiseni, mida tuntakse Fórsa nime all. Pärast seda ühinemist ühinesid mitmed käsitööliste ametiühingud, et saada Connecti ametiühinguks. Ametiühingute ratsionaliseerimine muutub tõenäoliselt taas aktuaalseks teemaks ning praktilistel ja rahalistel põhjustel on tõenäoliselt tähelepanu keskmes ka väiksemate ametiühingute teatav ühinemine.

Tööandja esindamise kohta

Tööandjate organisatsioonide liikmeskond ja tihedus, 2012–2019

Märkused: * Riiklikud haldusandmed puuduvad; Ibec näitab, et tihedus on 70% töötajatest hõivatud. ** Töötajate protsent, kes töötavad ettevõttes, mis on kollektiivläbirääkimistega seotud tööandjate organisatsiooni liige.

Peamised tööandjate organisatsioonid

Iirimaa peamine tööandjate organisatsioon on Ibec, mille liikmeteks on umbes 7 500 ettevõtet ja millel on 60 allharu, mis on spetsialiseerunud konkreetsetele sektoritele. Ibeci osa on väikeettevõtete liit, mis on spetsialiseerunud kuni 50 inimesega ettevõtete esindamisele.

Ehitustööstuse Föderatsioon (CIF) on spetsialiseerunud ehitustööstuses tegutsevate ja sellega seotud ettevõtete esindamisele. Sellel on umbes 3,000 liiget.

Iiri VKEde Assotsiatsioon (ISME) on vähem kui 250 töötajaga ettevõtete esindusorgan. See on lobirühm ega osale kollektiivläbirääkimistes.

AmCham esindab Iirimaal üle 500 USA peakontoriga hargmaist ettevõtet, tegutsedes lobirühmana.

Peamised tööandjate organisatsioonid ja keskliidud, 2022

Allikad: organisatsioonide ja konföderatsioonide veebisaidid

Kolmepoolsus ei ole kollektiivläbirääkimiste osa. See on nii olnud alates 2009. aasta lõpust. Kuna Iirimaa majandus on alates 2013. aastast jätkunud, on aga surve luua mingisugune riiklik süsteem, et koordineerida poliitikat tööhõivega seotud tegurite ning laiemate sotsiaalsete ja majanduslike küsimuste osas. ICTU ja Ibec on kutsunud üles tõhustama ja laiendama LEEF-i protsessi, et kaasata mõlemad osalejad vastastikust huvi pakkuvatesse valdkondadesse. 2020. aastal andis COVID-19 pandeemia tausta mõlema esindusorgani kaasamisele, et suhelda otse valitsusega tööle naasmise protokolli väljatöötamisel ning töötajatele ja ettevõtetele pandeemia maksete toetuse väljatöötamisel. Ibec ja ICTU jätkavad survet sügavama sotsiaalse dialoogi saavutamiseks. Uus kolmeparteiline koalitsioonivalitsus (kuhu kuuluvad Fianna Fáil, Fine Gael ja Roheline Partei), mille peaministriks valiti 2020. aasta juunis Micheál Martin, lubas sotsiaaldialoogi edasi arendada, võttes kohustuse luua peaministri osakonnas uus sotsiaalse dialoogi üksus. Mõlemad sotsiaalpartnerid, Ibec ja ICTU, on väljendanud soovi tõhustada sotsiaalse dialoogi struktuure, kusjuures Ibec taotleb LEEF-i kaasamist laiematesse küsimustesse, näiteks eluasemetesse. Sotsiaaldialoogi ametlikuks muutmiseks ja tugevdamiseks on vaja valitsuse heakskiitu, mida nad ei ole veel saanud.

Töö-, ettevõtlus- ja innovatsiooniministeeriumi poolt heaks kiidetud kahepoolne organ on madalapalgaline komisjon. Selle komisjoni ülesandeks on uurida madalapalgalise tööga seotud peamisi probleeme ja teha kindlaks, kas riiklik miinimumpalk väärib tõusu. See koosneb sõltumatust õppetoolist; kolm inimest, kes esindavad madalapalgaliste töötajate huve; kolm tööandjate huve esindavat inimest (kelle jaoks on asjakohane riiklik miinimumpalk); ja kaks inimest, kellel on majanduse, tööturumajanduse, statistika või tööõiguse taust.

Sotsiaalpartnerid kuuluvad riiklikusse majandus- ja sotsiaalnõukogusse (NESC). NESC keskendub keskkonna- ja eluasemeküsimustele; Siiski mängis see olulist rolli järjestikuste sotsiaalpartnerluslepingute (1987–2009) sotsiaalse ja majandusliku tausta loomisel. See on endiselt aktiivne hoolimata sotsiaalpartnerluse kokkuvarisemisest 2009. aastal.

2015. aastal algatas valitsus riikliku majandusdialoogi. Dialoog on ametlik konsultatsiooni- ja aruteluprotsess, mis hõlmab paljusid ühiskondlikke huve esindavaid organisatsioone, sealhulgas Ibec ja ICTU, et tõhustada kogu aasta kestvat eelarve väljatöötamise protsessi.

Peamised kolme- ja kahepoolsed organid

Organite reguleerimine, koosseis ja pädevus