Kollektiivläbirääkimised Iirimaal

Erasektoris toimuvad kollektiivläbirääkimised praegu ettevõtte/kohalikul tasandil. Riikliku tasandi läbirääkimistest erasektoris loobuti 2009. aastal pärast sotsiaalpartnerluse lagunemist, kuid sotsiaalpartnerid lepivad igal aastal kokku kollektiivläbirääkimiste läbiviimise protokollis (mis hõlmab erasektorit). Avalikus sektoris sõlmiti pärast ICTU avalike teenuste komitee ja valitsuse esindajate vahelisi läbirääkimisi kaks suurt kulude vähendamise kokkulepet – Croke Parki leping (2010) ja Haddingtoni teekokkulepe (2013) – ning neli palgatõusulepingut – Lansdowne Roadi kokkulepe (2015) ja avalike teenuste stabiilsuskokkulepe (2018–2020), Building Momentum (2021–2022) ja muudetud Building Momentumi kokkulepe (2021–2023).

Erasektori kollektiivlepingud on kooskõlas Iirimaa töösuhete vabatahtliku lähenemisviisiga, kuna need ei ole rangelt õiguslikult siduvad ega jõustatavad. Töökohus soovitab aga järjekindlalt ja tungivalt mitte arvestada kollektiivlepingute eiramisega. Lepingutingimuste mittejärgimine võib kaasa tuua kollektiivse tegevuse või distsiplinaarmeetmed.

Ka avaliku sektori lepingud ei ole õiguslikult täitmisele pööratavad. Töötajad on aga üldiselt aktsepteerinud neid kui eelistatavamaid kokkuleppeid karmimatele, õiguslikult jõustatavatele kokkulepetele, mida kohaldatakse nende töötajate rühmade suhtes, kes otsustavad jääda avaliku teenuse lepingutest välja. Ebasoodsamad tingimused jõustati 2009.–2015. aasta avaliku huvi seaduste erakorraliste finantsmeetmetega.

Palgaläbirääkimiste katvus erasektoris, kuigi seda ei ole konkreetselt arvutatud, on suurem kui ametiühingute tihedus, arvestades, et kollektiivläbirääkimisi saab pidada ilma ametiühingute osaluseta. Andmete kogumine ametiühinguväliste ettevõtete tasandi läbirääkimiste kohta on aga keeruline ja hiljutist sellise ulatusega riikliku tasandi uuringut ei ole paigas.

Palgaläbirääkimised avalikus sektoris hõlmavad kogu sektorit.

Töötajate kollektiivsete palgaläbirääkimiste katvus

Allikad: Eurofound, Euroopa ettevõtete uuring 2013/2019 (sealhulgas erasektori ettevõtted, millel on rohkem kui 10 töötajaga tegevuskohti (majandustegevuse nomenklatuuri koodid B–S), võimalik on mitu vastust); Eurostat [earn_ses10_01], [earn_ses14_01], [earn_ses18_01] (sealhulgas rohkem kui 10 töötajaga äriühingud (majandustegevuse nomenklatuuri koodid B–S, v.a O), kusjuures iga kohaliku üksuse kohta on üks vastus); OECD ja AIAS (2021).

Erasektoris toimuvad kollektiivläbirääkimised praegu peamiselt kohalikul tasandil. Reformitud valdkondlike läbirääkimiste varajased etapid on aga hästi edenenud, pärast ministrite korraldust taastada 2014. aasta alguses JLC-d. Uus valdkondlik tööhõivekorraldus (SEO), mis hõlmab palga-, haigus- ja pensionimäärasid kogu ehitussektoris, allkirjastati õigusaktina 19. oktoobril 2017 pärast seda, kui töö-, ettevõtlus- ja innovatsiooniminister oli heaks kiitnud töökohtu soovituse. SEO seab õiguslikult siduva alampiiri ehitussektori hindadele ja kohustustele kogu riigis. 2017. aasta oktoobris esitati töökohtule veel üks SEO taotlus umbes 10 000 mehaanilise käsitöölise kohta. Teistes sektorites, näiteks hotellides, on SEO-dele tugevam vastupanu. Veel kaks sektorit, elektritöövõtt ja masinaehituse ehitusteenused, on kogenud suuremat vastuseisu väiksemate, allakirjutamata tööandjate rühmade poolt.

Avalikus sektoris on alates 2010. aastast järjestikused suured lepingud loonud kogu avaliku sektori töösuhete riikliku raamistiku: Croke Parki leping (2010), Haddingtoni teekokkulepe (2013), Lansdowne Roadi lepingud (2015 ja 2017), avalike teenuste stabiilsuskokkulepe (2018) ja Building Momentumi lepingud (2021 ja 2022).

Erasektoris on mängus ainult kohalikud/ettevõtte tasandi läbirääkimised, kuigi mõnes sektoris, näiteks ehituses, turvalisuses ja lepingute koristamises, toimuvad sektoripõhised läbirääkimised.

Avalikus sektoris peeti läbirääkimisi avaliku sektori kokkulepete üle riiklikul tasandil (kaasates asjaomast valitsusasutust ja ICTU avalike teenuste komiteed).

Kollektiivläbirääkimiste tasemed, 2022

Kuna erasektoris ei kehti riiklikud palgakokkulepped, siis ei toimu ka läbirääkimisvoorusid. Ettevõtte tasandi lepingud hõlmavad ühe kuni kolme aasta pikkuseid perioode.

Avalikus sektoris kestab iga riiklik kahepoolne leping tavaliselt umbes kolm aastat.

Suurim ametiühing, teenuste, tööstuse, kutse- ja tehnika ametiühing (SIPTU), oli oma tootmisdivisjoni kohalikel läbirääkimistel kasutanud mõõdukat, kuid stabiilset 2–3% aastase palgatõusu strateegiat. See lähenemisviis ei ole jäik ja sõltub muudest lokaalsetest teguritest. Teised ametiühingud, näiteks jaemüügiametiühingu mandaat, taotlevad samu meetmeid eri tüüpi tööhõive puhul, nimelt ribatööaja korraldust (see on koht, kus osalise tööajaga töötajad saavad pikema teenistuse korral juurdepääsu suuremale minimaalsele töötunnile). Kuna inflatsioon tõusis 2022. aastal märkimisväärselt, tekkis surve otsida ja kokku leppida suuremates palgatõusudes aastas. Keskmine palgatõus aastas oli 2022. aastal üle 3%. ICTU erasektori 2023. aasta palgasuunistes oli aastane vahemik 4–7,5%.

Ibec ja teised tööandjaid esindavad organisatsioonid jätkavad liikmete nõustamist kohalike läbirääkimiste osas pärast riiklike sotsiaalpartnerluslepingute kokkuvarisemist, millest Ibec 2009. aastal taganes.

2015. aasta töösuhete (muutmise) seadusega reformiti olemasolevaid JLC palgakujundusmehhanisme. Seadusega nähakse ette, et töökohus võtab vastu tööõiguse reguleerimise määrused, mille on koostanud JLC-d. Need korraldused sätestavad asjaomase sektori õiguslikult siduvad miinimumtingimused ja neid laiendatakse läbirääkimiste osapooltest kaugemale kõigile sektori töötajatele/tööandjatele. Seejärel annab ettevõtlus-, kaubandus- ja tööhõiveminister ERO-le seadusjärgse jõu. Seaduse sätted hõlmavad järgmist.

1. JLC-del on õigus kehtestada täiskasvanute põhipalga määr ja kaks täiendavat kõrgemat määra.

2. Ettevõtted võivad rahaliste raskuste tõttu taotleda vabastust ERO määrade maksmisest.

3. JLC-d ei saa enam pühapäevaseid lisatasusid määrata. Töösuhete komisjon peab ette valmistama uue kohustusliku pühapäevase töö tegevusjuhendi.

4. Palgamäärade kehtestamisel peavad JLC-d võtma arvesse selliseid tegureid nagu konkurentsivõime ning tööhõive ja töötuse määrad.

Pärast 2015. aasta õigusakti kehtestamist on turva- ja lepingulise puhastuse sektoris loodud uued ERO-d. 2015. aasta töösuhete (muutmise) seadusega on ette nähtud ka REA-d üksikute ettevõtete palga ja töötingimuste kohta. REA registreerimine töökohtus muudab selle sätted siduvaks.

Reformitud valdkondliku palgakujundussüsteemi raames kehtestatakse üksikasjalik protsess, mille abil üksikud tööandjad saavad rahaliste raskuste tõttu taotleda ajutist erandit sektori tasandi miinimumpalgast ja tingimustest, mille on kehtestanud nii sõltumatud eksperdid kui ka ERO-d.

Erandisätted on identsed nii erasektori (mis hõlmavad madalapalgalisi sektoreid) kui ka otsinguasutuste (mis hõlmavad rohkem kvalifitseeritud töötajaid ja tavaliselt kõrgema palgamääraga) puhul. Vabastus peab kehtima maksimaalselt 24 kuuks ja vähemalt 3 kuuks, kusjuures tööandjatel on keelatud taotleda erandeid, kui neile on juba viimase viie aasta jooksul samadele töötajatele vabastus antud.

Erandit saab taotleda mitte ainult siis, kui tööandja on sõlminud kokkuleppe enamiku oma töötajate või nende esindajatega, vaid ka ilma kokkuleppeta, kui töökohus on veendunud, et tööandja ei suuda ERO/SEO tingimusi järgida ning selle täitmine tooks kaasa märkimisväärseid koondamisi ja negatiivset mõju tööandja ettevõtte püsimajäämisele.

Ametiühingud on järjekindlalt väitnud, et sellised individuaalsed erandid õõnestavad ERO-sid/REA-sid, luues ebavõrdsed võimalused ja võimaldades eranditega tööandjatel lüüa alla oma konkurendid, kes on seotud ERO/SEO normidega.

Selle vältimiseks nõutakse 2015. aasta töösuhete (muutmise) seaduses, et töökohus kaaluks, kas erand avaldaks negatiivset mõju tööhõive tasemele ja moonutaks konkurentsi sektoris teiste tööandjate kahjuks. Kohus peab arvestama ka maksuvabastuse mõjuga tööandja äritegevuse pikaajalisele jätkusuutlikkusele.

Lisaks ei tohi erandid lubada tunnitasu, mis on väiksem kui riiklik miinimumpalk, ega tohi vähendada tööandja makstavaid pensionimakseid.

Praegu on olemas kolm ERO-d ja kaks SEO-d, seega ei kasutata erandimehhanisme laialdaselt.

Praktikas kehtivad kollektiivlepingu tingimused üldjuhul ka pärast nende kehtivuse lõppemist kuni uue lepingu jõustumiseni. Palgakokkulepete vaheliste palgaläbirääkimiste osas võivad pooled kokku leppida töötasu külmutamises või palgapausis.

Sotsiaalpartnerluse ajastul lisati riiklikesse palgakokkulepetesse mitmeid rahuklausleid ja paljud töösuhete vaatlejad seostasid neid suhteliselt kõrge töörahu tasemega. Avalikus sektoris sisaldavad avalike teenuste stabiilsuslepingud töörahu klausleid. Need sätestavad, et töörahu säilitamine on lepingute oluline nõue. Järelikult on igasugune kollektiivne tegevus välistatud kõigis lepingutega hõlmatud küsimustes, kui tööandja, ametiühing või töötajate ühendus tegutseb vastavalt kokkulepete sätetele. Järelevalveasutus jälgib koostöös valdkondlike järelevalveasutustega nende rühmade vastavust töörahu nõuetele kõigis sektorites. Järelevalveasutus vastutab ennetavalt tegeleda lepingute rakendamise ja tõlgendamisega seotud küsimustega nende kehtivusaja jooksul, sealhulgas:

• lepingust tuleneda võivate kõrvalekallete kõrvaldamine

• lahendada kõik suuremad vaidlused, mis tekivad

• lõpliku otsuse tegemine selle kohta, kas vaidlus tuleks lahendada lepingus sätestatud korras

• vaidluste lahendamise menetluste nõuetekohase toimimisega seotud küsimuste üle otsustamine, sealhulgas tähtaegade küsimus, koostöö vaidlusaluse muudatusega jne.

• nende menetluste nõuetekohase toimimise kindlaksmääramine igal juhul, kui see küsimus on vaidlustatud;

• lahendada vaidluse korral lepingu allhankesätete järgimise üle

Kohalikul tasandil sisaldavad mõned ettevõtte tasandi kollektiivlepingud selgesõnalisi rahuklausleid. Sellel detsentraliseeritud tasandil ei ole need aga väga levinud.

Alates selle sajandi algusest on mitmed kollektiivlepingud keskendunud ettevõtete pensioniskeemide reformimisele. Paljud skeemid on üle läinud kindlaksmääratud hüvitistelt kindlaksmääratud sissemaksetele, tavaliselt uute sisenejate ja/või tulevase teenistuse jaoks, samas kui kindlaksmääratud sissemaksetega skeemidega skeemid suurendavad mõnikord tööandja sissemaksete taset. Muud kohalike palgakokkulepete raames kokku lepitud erisoodustused hõlmavad haigushüvitise parandamist, eraravikindlustushüvitist, põhipuhkust (sageli seoses tööstaažiga) ja maksutõhusaid vautšereid (kuni 500 euro suurused vautšerid aastas on maksuvabad).

Jaekaubanduses, mida iseloomustab osalise tööajaga tööaja suur levim, on edukate ettevõtete ja ametiühingute läbirääkimiste tulemuseks olnud ribatööaeg. See eeldab, et töötajatele tagatakse rohkem iganädalast tööaega sõltuvalt nende tööstaažist. See vähendab tööaja ebajärjekindluse võimalust. Näited ettevõtetest, kes on sellistes kokkulepetes kokku leppinud, on Tesco, Penneys ja Marks & Spencer. Nende tehingute üle on suures osas läbirääkimisi pidanud mandaadi ametiühing ja teenuste tööstuse kutsetehnika liit. Ribastatud tunnid said seadusjärgseks õiguseks 2019. aastal.