Töövõitlus ja vaidlused Lätis

Streigiõigus ja streigikord on sätestatud streigiseaduses. 2019. aastal viidi sisse kaks muudatust: viidi sisse VIII peatükk streigiõiguse valdkonnas toime pandud haldusrikkumiste ja haldusõiguserikkumise menetluse pädevuse kohta ning sellega seoses jäeti välja paragrahvi 19 lõike 3 punkt 4, mis kehtestas VDI õiguse halduskorras karistada süüdlasi normaktide rikkumise eest.

Töövaidlusseadus reguleerib streikieelsete töövaidluste lahendamise korda või vaidluste lahendamata jätmise korral streigi põhjendatust. Seadust 2022. aastal ei muudetud.

Streigiseadus määratleb streiki (streiks) kui vahendit kollektiivse huvivaidluse lahendamiseks, mis väljendub selles, et ettevõtte filiaali töötajad või töötajate rühm katkestavad vabatahtlikult, täielikult või osaliselt töö, et saavutada oma nõudmiste täitmine.

Töötajatel on õigus streikida, et kaitsta oma majanduslikke või ametialaseid huve. Streigiõigust tuleks kasutada viimase abinõuna, kui kollektiivsete huvide vaidluses ei ole kokkuleppele jõutud. Streigis osalemine peab olema vabatahtlik.

Kohtunikel, prokuröridel, politseilastel, tuletõrjetöötajatel, tuletõrjujatel ja päästeteenistujatel, piirivalvuritel, riikliku julgeolekuteenistuse liikmetel, valvuritel ja kaitseväes teenivatel isikutel on streikimiskeeld.

Muud õiguslikud töövõitluse liigid on töövaidlused (darba strīds) ning vaidluste lahendamise mehhanismid ja töösulud (lokauts) (reguleeritud töövaidlusseadusega). Ametiühingud võivad kutsuda üles ka protestiaktsioonidele, nagu koosolekud (mītiņš), piketid (piket)ja meeleavaldused (demonstrācija) (mida reguleerib 16. jaanuaril 1997 vastu võetud koosolekute, pikettide ja meeleavalduste seadus).

2022. aasta koosolekute, pikettide ja meeleavalduste seaduse muudatustega kehtestati uued eeskirjad, mille eesmärk on piirata koosolekute, pikettide ja meeleavalduste poliitilisi eesmärke. Seadus keelab nende meetmete kasutamise organisatsioonide jaoks, kelle tegevus Lätis on keelatud või seotud natsi- või kommunistlike režiimide ideoloogial põhinevate ürituste edendamise või ülistamisega.

Streigid on Lätis haruldased. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) andmetel toimus 2017. aastal siiski 15 streiki ja töösulgu. Sama allika sõnul ei olnud 2018., 2019., 2020. ja 2021. aastal streike ega sulgemisi. Üksikasjalikumat teavet ei leitud ei ILO statistikast ega 2019. aasta Euroopa ettevõtete uuringu andmetest.

Lätis riiklikku töövõitlust käsitlevat statistikat ei avaldata. CSP võib taotluse korral esitada andmeid majanduslikult aktiivsete äriühingute, üksikkaupmeeste, talupoegade või kalurite põllumajandusettevõtete, eelarveasutuste, sihtasutuste või fondide küsitluse põhjal, samuti haldusandmeid. Need andmed esitatakse ILO-le ja avaldatakse ILO andmestikus. 2022. aasta andmeid asjaomasest ILO andmestikust ei leitud.

Kohaliku meedia 2022. aasta teadete põhjal toimus mitu töövõitlust. Näiteks haridussektoris piketeeris 16. juunil 2022 Läti parlamendis üle 3,000 pedagoogikatöötaja. Pedagoogikatöötajad nõudsid uue õpetajate palgamudeli kasutuselevõtu peatamist, õpetajate töökoormuse tasakaalustamist ja palgaraha õiglast jaotamist omavalitsuste vahel, et kannatada ei kannataks juba väljakujunenud koolivõrguga omavalitsuste õpetajad. Meditsiiniliit LVSADA korraldas 27. juulil ja 7. septembril 2022 ministrite kabineti büroo lähedal kaks 2-päevast hoiatusstreiki ja protestiaktsioone. Arstide peamine nõue oli 10% palgatõus.

Vaidluste kollektiivse lahendamise mehhanismid

Vaidluste lahendamise mehhanismide üldpõhimõtted on sätestatud tööseaduses.

Sõltuvalt vaidluse esemest ja asjaosalistest jagunevad töövaidlused individuaalseteks õigusvaidlusteks, kollektiivseteks õigusvaidlusteks ja kollektiivseteks huvivaidlusteks.

Õigustega seotud individuaalsete ja kollektiivsete vaidluste lahendamisel kohaldatakse tööseadust ja tsiviilkohtumenetluse seadust. Kollektiivsete huvivaidluste lahendamisel kohaldatakse tööseadust ja streigiseadust.

Kollektiivse vaidluste lahendamise mehhanisme reguleerib üksikasjalikult töövaidlusseadus (paragrahvid 9–21). Seaduses eristatakse kollektiivseid õigusvaidlusi ja kollektiivseid huvivaidlusi. Tööseadus reguleerib kollektiivlepingutega seotud vaidluste lahendamist.

Kollektiivne õigusvaidlus on poolte erimeelsus, mis tekib töölepingu sõlmimisel, muutmisel, lõpetamisel või täitmisel või normatiivaktide, kollektiivlepingu sätete või töökorraeeskirjade sätete kohaldamisel või tõlgendamisel.

Kollektiivne huvivaidlus on poolte erimeelsus, mis tekib seoses kollektiivläbirääkimiste menetlustega, millega määratakse kindlaks uued töötingimused või töösätted.

Mõlemal juhul on esimene samm teisele poolele kirjaliku avalduse esitamine, milles esitatakse esitatud nõuded. Kui vastus on eitav või ei vastata, tuleks õigusi puudutav kollektiivne vaidlus lahendada lepituskomisjonis. Õigusi käsitleva kollektiivse vaidluse igal poolel on õigus pöörduda kohtusse, kui seda ei lahendata lepituskomisjonis. Kui pooled lepivad selles kirjalikult kokku, võib õigusi käsitleva kollektiivse vaidluse lahendamiseks üle anda vahekohtule.

Individuaalsed vaidluste lahendamise mehhanismid

Tööseaduses on sätestatud, et töötaja ja tööandja vahelised individuaalsed õigustega seotud vaidlused, kui neid ei lahendata ettevõtte sees, tuleb lahendada kohtus.

Töövaidlusseadus määratleb õigusi puudutava individuaalse vaidluse kui töötaja või töötajate rühma ja tööandja vahelise eriarvamuse, mis tekib töölepingu sõlmimisel, muutmisel, lõpetamisel või täitmisel ning normatiivaktide, kollektiivlepingu või töökorra eeskirjade sätete kohaldamisel või tõlgendamisel.

Individuaalsed vaidlused, mis puudutavad õigusi ettevõttes, tuleks lahendada nii palju kui võimalik töötaja ja tööandja vaheliste läbirääkimiste teel.

Kui töötaja ja tööandja vahel läbirääkimiste käigus kokkuleppele ei jõuta, peavad tööandja ja töötajate esindajad töövaidluskomisjoni moodustamises kirjalikult kokku leppima. Tööandja ja töötajate esindajad võivad vaidluse lahendamiseks kokku leppida ka muude menetluste kohaldamises.

Igal õigustega seotud individuaalse vaidluse poolel on õigus pöörduda kohtusse, kui seda ei lahendata töötaja ja tööandja vaheliste läbirääkimiste teel või kui üks pooltest ei ole rahul töövaidluskomisjoni otsusega.

Ametiühingutel on õigus esindada oma liikmeid ilma eriloata õigusi puudutavate individuaalsete vaidluste lahendamisel ja pöörduda oma liikmete huvides kohtusse.

Vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismide kasutamine

Lätis ei ole töökohtuid. Töövaidlused lahendab üldkohus. Puuduvad andmed selle kohta, kui sageli kasutatakse alternatiivseid vaidluste lahendamise vorme võrreldes kohtus toimuvate vaidluste lahendamise menetlustega.

2018. aastal viis VDI läbi uuringu tõhusate töövaidluste lahendamise meetodite kohta Lätis (Balti Sotsiaalteaduste Instituut, 2018). Aruandes esitatakse 2017. aasta statistika vaidluste lahendamise menetluste teatavate aspektide kohta. Statistilised andmed ja autorite arvutused põhinevad kohtule esitatud avaldustel ja VDI-le esitatud kaebustel. Aastate 2017–2021 kohta on kättesaadavad andmed VDI poolt läbi vaadatud tööõigustega seotud juhtumite arvu kohta. Nendes ei täpsustata, kas tegemist on töövaidluste või konsultatsioonidega.

Vaidluste lahendamise mehhanismide kasutamine, 2017–2022

Märkus: e.k., pole saadaval.

Allikad: 2017: VDI ja kohtu infosüsteem, nagu on teatatud Balti Sotsiaalteaduste Instituudis (2018); 2018–2022: VDI aastaaruanded töötajate õiguste küsimustes läbi vaadatud esildiste kohta