Kollektiivläbirääkimised Luksemburgis

Kollektiivlepingute üle tuleb läbi rääkida sotsiaalpartnerid vastavalt teatavatele formaalsustele ja esitada need ITM-ile heakskiitmiseks tööministrile. Kollektiivlepinguid on kahte liiki:

• tööandja või ettevõtjate rühma (või nende esindajate) ja ametiühingu vahel läbi räägitud standardsed kollektiivlepingud, mis on allakirjutanute vahel õiguslikult siduvad

• Suurhertsogi määrusega laiendatud kollektiivlepingud, mida kohaldatakse kõigi asjaomase kutseala tööandjate ja töötajate suhtes

• Läbirääkimiste kõige olulisemad tasandid on sektori ja ettevõtte tasand. Nende kahe kokkuleppetasandi suhteline tähtsus on sektoriti erinev. Valdkondlikud kokkulepped on sõlmitud sellistes sektorites nagu pangandus, kindlustus, eraturva, ehitus ja kõik sellega seotud käsitööd ning haigla- ja sotsiaalsektor. Need ühe tööstusharu lepingud hõlmavad 100% tööjõust ja neid pikendab tööministeerium. Paljudel sektoritel puuduvad aga tööstusharu tasandi lepingud. 2018. aastal reguleeriti 59% kõigist töötajatest töötingimusi kollektiivläbirääkimistega (Statec, 2022a), mis on üsna kõrge, hoolimata kollektiivläbirääkimiste suurest detsentraliseeritusest ja kollektiivläbirääkimiste nõrkusest mõnes sektoris. Kui kollektiivlepingus ei ole sätestatud teisiti, ei kehti kõrgema juhtkonna suhtes töötajatele kohaldatavas kollektiivlepingus sätestatud töö- ja palgatingimused. Kõrgema juhtkonnana käsitatakse töötajaid, kelle palk on oluliselt kõrgem kui kollektiivlepinguga hõlmatud töötajatele makstav palk. See palk peab olema seotud autoriteetse ja tõhusa juhtimisõigusega, sõltumatusega töökorralduses ja tööaja paindlikkusega.

Palkade osas riiklikke kollektiivläbirääkimisi ei toimu. Siiski on olemas palkade indekseerimise mehhanism. Palku (sh miinimumpalka) kohandatakse vastavalt elukallidusele. Kui tarbijahinnaindeks tõuseb või langeb eelmises kvartalis 2,5%, korrigeeritakse palkasid automaatselt samas proportsioonis. Tarbijahinnaindeksi ja selle mõju libisevale palgaskaalale avaldab igakuiselt riiklik statistikaasutus (Riiklik statistika- ja majandusuuringute instituut (Statec)). Tööandja peab tõstma kogu palka 2,5%. Valdkondlikud kollektiivlepingud võivad sisaldada palgaastmega seotud palgamäärasid ja koefitsienti. Ettevõtte tasandil sõlmitakse palgakollektiivlepingud sageli 12–24 kuuks.

Töötajate kollektiivsete palgaläbirääkimiste katvus

Allikad: Eurofound, Euroopa ettevõtete uuring 2013/2019 (sealhulgas erasektori ettevõtted, millel on rohkem kui 10 töötajaga tegevuskohti (NACE koodid B–S), küsitluse küsimus oli valikvastustega küsimus ja võimalik oli mitu vastust); Eurostat [earn_ses10_01], [earn_ses14_01], [earn_ses18_01] (sealhulgas rohkem kui 10 töötajaga ettevõtted (NACE koodid B–S, v.a O), iga kohaliku üksuse kohta üks vastus); OECD ja AIAS, 2021; Osariik, 2019.

Värskeimad riiklikud andmed kollektiivläbirääkimiste katvuse kohta põhinevad ELi 2018. aasta töötasustruktuuri uuringul. Selle uuringu põhjal hindab Statec, et 59% töötajatest on hõlmatud kollektiivlepinguga. Statec (2022a) andmetel on suur erinevus avaliku sektori (100%), hariduse (92%) ning sotsiaal- ja hooldustegevuse (75%) ning mõne erateenindussektori tegevuse vahel, nagu jaemüük (38%), hotelli- ja restoranitegevus (21%) ning tehnika- ja teadustegevus (14%). Katvus erineb sõltuvalt ettevõtte suurusest, alates 30%-st (10–49 töötajaga ettevõtete puhul) kuni 79%-ni (üle 1,000 töötajaga ettevõtete puhul). Töötasu struktuuri uuringul põhinev ülemaailmne määr hõlmab avalikku sektorit. Kui avaliku sektori töötajad välja jätta, on kollektiivläbirääkimiste katvuse määr Luksemburgis 53% (Statec, 2022a).

Sektoritevahelised kokkulepped on haruldased ja ei hõlma kunagi selliseid küsimusi nagu palk või tööaeg. Nad rakendavad peamiselt kogu ELi hõlmavaid kokkuleppeid, mille sotsiaalpartnerid on sõlminud, näiteks kaugtöö või töökohal ahistamise kohta.

Kõige olulisemad läbirääkimiste tasandid on sektori ja ettevõtte tasand. Sektoritasandi kokkulepped kehtivad esialgu ainult ettevõtetele, mis kuuluvad kokkuleppe allkirjastanud tööandjate organisatsioonidesse, kuid sageli laiendab valitsus neid kogu sektorile. Nende kahe kokkuleppetasandi suhteline tähtsus on sektoriti erinev. Valdkondlikud kokkulepped on olemas näiteks sellistes sektorites nagu pangandus, kindlustus ja eraturvalisus. Paljudel sektoritel puuduvad aga tööstusharu tasandi lepingud.

Kollektiivläbirääkimiste tasemed, 2022

Liigendus

Liigendamise küsimus on Luksemburgis üsna teoreetiline, sest valdkondliku kollektiivlepingu olemasolul on äärmiselt haruldane leida ettevõtet, millel on oma ettevõtte tasandi kollektiivleping. Seetõttu tuleb mõlema tasandi kollektiivlepinguid harva kooskõlastada. Kui aga on olemas kaks kollektiivlepingu tasandit, kohaldatakse kõrgema tasandi kokkulepete eelistamise põhimõtet. Ettevõtte tasandi kokkulepped ei saa pakkuda halvemaid tööhõive- ja palgatingimusi kui sektori tasandi kokkulepped. Kui kollektiivlepingu sätted on halvemad kui seaduses sätestatud miinimumnõuded või piiravad valdkondliku tasandi lepinguga sätestatud õigusi, tunnistatakse need kehtetuks ja neil ei ole mingit mõju.

Riiklikul tasandil suuri läbirääkimisvoore ei toimu. Mõnes sektoris ja ettevõtte tasandil on erinevatel perioodidel sõlmitud kollektiivläbirääkimised palkade üle. Pangandussektoris ja kindlustussektoris sõlmivad sotsiaalpartnerid kollektiivlepinguid üldjuhul kolmeks aastaks. Ettevõtte tasandil sõlmitakse palgakollektiivlepingud sageli lühemaks ajaks (seaduses on sätestatud, et lepingu minimaalne kestus on kuus kuud ja maksimaalne kolm aastat).

Palkade koordineerimise kõige olulisem vorm on palkade indekseerimise mehhanism. 2006. aasta aprillis otsustasid sotsiaalpartnerid ja valitsus kolmepoolses koordinatsioonikomitees kohandada palkade indekseerimise mehhanismi rakendamist aastatel 2006–2009. Ümbersuunamisega lükati palgatasemete perioodiline kohandamine inflatsiooniga vastavusse kuni seitsme kuu võrra edasi. Seda põhjendas mure majandusliku konkurentsivõime pärast pärast naftahinna kiiret tõusu. Sel perioodil kasvasid palgad vähem kui üldised hinnad. Palgad on aga tavaliselt indekseeritud elukalliduse muutustega. Seega, kui tarbijahinnaindeks langeb või tõuseb, korrigeeritakse neid põhimõtteliselt samas proportsioonis. Eesmärk on säilitada töötajate ostujõud. Peale selle ei ole palgaläbirääkimisi koordineeritud ei läbirääkimiste tasemete vahel ega sees.

Valdkondlikud kollektiivlepingud hõlmavad esialgu ainult neid ettevõtteid, mis kuuluvad lepingu sõlminud tööandjate organisatsioonidesse. Valdkondliku tasandi sotsiaalpartnerid paluvad aga peaaegu alati valitsusel laiendada neid kogu sektorile. 2022. aastal kuulutas töö- ja tööhõiveministeerium kaks valdkondlikku kokkulepet "üldiseks kohustuseks". Muid vabatahtlikke mehhanisme kollektiivlepingute tingimuste pikendamiseks või kohaldamiseks ei ole.

Kollektiivlepingutest ei ole võimalik kõrvale kalduda, et maksta kollektiivlepingus sätestatud tasemest madalamat palka. Erand on võimalik ainult kollektiivlepingust kõrgema palga maksmiseks. Lisaks peavad kollektiivlepingud sooduspõhimõtte kohaselt olema kooskõlas seaduses sätestatud sätetega.

Kollektiivlepingu (mis on alati sõlmitud tähtajaliselt) osaliseks või täielikuks denonsseerimiseks peavad sotsiaalpartnerid taotlema selle lõpetamist kollektiivlepingus sätestatud etteteatamistähtajaga (maksimaalselt kolm kuud). Seejärel peavad pooled alustama uusi läbirääkimisi, mis peavad igal juhul algama hiljemalt kuus nädalat enne kokkuleppe või uuesti läbiräägitavate sätete jõustumist. Lõpetatud kollektiivleping kaotab kehtivuse kohe, kui jõustub uus leping või hiljemalt ülesütlemisavaldusele järgneva 12. kuu esimesel päeval, kuid sotsiaalpartnerid võivad kokku leppida uues lõppemiskuupäevas. Kui kollektiivlepingu (või selle mõne sätte) lõpetamise taotlust ei esitata enne selle lõppkuupäeva, pikendatakse seda määramata ajaks. Lepingu võib hiljem lõpetada, järgides lepingus sätestatud etteteatamistähtaega.

Tööseadustiku artikli L. 162-11 kohaselt peavad lepingupooled kollektiivlepingu kehtivuse ajal hoiduma igasugustest toimingutest, mis võivad ohustada nende lepingu täitmist. Samuti peavad nad hoiduma streigist või töösulust kollektiivlepinguga reguleeritud teemal.