Luksemburgi tööelu riigiprofiil
See profiil kirjeldab Luksemburgi tööelu põhijooni. Selle eesmärk on anda asjakohast taustteavet tööelu puudutavate struktuuride, institutsioonide, osalejate ja asjakohaste eeskirjade kohta.
See hõlmab näitajaid, andmeid ja regulatiivseid süsteeme järgmistes aspektides: osalejad ja institutsioonid, kollektiivsed ja individuaalsed töösuhted, tervis ja heaolu, palk, tööaeg, oskused ja koolitus ning võrdsus ja mittediskrimineerimine töökohal. Profiile ajakohastatakse süstemaatiliselt iga kahe aasta tagant.
Luksemburgi põhiseaduses on sätestatud: "Ametiühinguvabadused on tagatud. Streigiõiguse kasutamist reguleerib seadus." Streigi alustamise õigus sõltub esialgse lepitusmenetluse järgimisest. Iga ettevõttes tekkiv töövaidlus tuleb enne töö peatamist või lõpetamist suunata riiklikku lepitusbüroosse (Office National de Conciliation, ONC). Kui lepitusmenetlus on ammendatud, koostab ONC memorandumi, milles on märgitud veel vaidlusalused küsimused. Kui lepitamata jätmine on välja kuulutatud, võivad konflikti pooled siiski suunata vaidluse vahekohtusse valitsuse määratud esimehe poolt. Kui vahekohtunik on määratud, on mõlemal poolel vabadus need vastu võtta või tagasi lükata. Kui nad aktsepteerivad vahekohtunikku, on nad kohustatud nõustuma vahekohtuniku otsusega. Vastasel juhul, kui lepitus- ja vahekohtukatsed osutuvad ebaõnnestunuks, võib streigi algatada seaduslikult ning töötaja osalemine sellises streigis ei ole vallandamise aluseks. Samuti ei ole kollektiivlepingu kehtivuse ajal lubatud kollektiivlepinguga reguleeritud küsimustes streikida. Lisaks streikidele, mis on Luksemburgis äärmiselt haruldased, koosnevad muud töövaidlused peamiselt meeleavaldustest. Luksemburgi streikide kohta pole mitu aastat andmeid avaldatud.
Vaidluste kollektiivse lahendamise mehhanismid
Töösuhete kultuur põhineb sotsiaalpartnerite vahelisel usaldusel ja arutelul. Rahvastiku, vaesuse ja avaliku poliitika uuringute keskuse (CEPS)/Instead (Rey, 2010) aruandes rõhutatakse töövaidluste vähest arvu Luksemburgis. Kõik neli CEPS/Insteadi tsiteeritud uuringut näitavad kollektiivse tegevuse ja streikide puudumist. Aruandes selgitatakse, et see "sotsiaalne rahu" on mitmesuguste vaidluste lahendamise vahendite, näiteks ONC vahendatava lepitusmenetluse tulemus (vt jaotist "Õiguslikud aspektid"). Kui lepitusmenetlus avatud avalinnas ei anna tulemusi, on sotsiaalpartneritel võimalik taotleda vahekohtuniku määramist.
Individuaalsed vaidluste lahendamise mehhanismid
Tööandja või töötaja võib paluda ITM-il lahendada individuaalne töövaidlus. Kui pooled nõustuvad lepitusmenetluse tulemusel tehtud soovitusega nõustuma, loetakse vaidlus lahendatuks (tööseadustiku artikkel L. 652-1). Sellised algatused on aga haruldased ja andmed puuduvad.
Vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismide kasutamine
Tööministeerium esitab oma aastaaruandes andmed riiklikus lepitusbüroos läbi vaadatud kollektiivsete vaidluste juhtumite arvu kohta.
Vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismi kasutanud kohtuasjade arv, 2012–2021
| 2012 | 2013 | 2014 | 2015 | 2016 | 2017 | 2018 | 2019 | 2020 | 2021 | |
| Conciliation (ONC) | 7 | 6 | 8 | 2 | 4 | 9 | 16 | 9 | 4 | 4 |
Märkus: ONC, riiklik lepitusamet.
Allikas: Tööministeeriumi avaldatud aastaaruanded
