Malta tööelu profiil riigis
See profiil kirjeldab Malta tööelu põhijooni. Selle eesmärk on anda asjakohast taustteavet tööelu puudutavate struktuuride, institutsioonide, osalejate ja asjakohaste eeskirjade kohta.
See hõlmab näitajaid, andmeid ja regulatiivseid süsteeme järgmistes aspektides: osalejad ja institutsioonid, kollektiivsed ja individuaalsed töösuhted, tervis ja heaolu, palk, tööaeg, oskused ja koolitus ning võrdsus ja mittediskrimineerimine töökohal. Profiile ajakohastatakse süstemaatiliselt iga kahe aasta tagant.
Töösuhete keskne eesmärk on töö ja tööhõive kollektiivne juhtimine. Selles osas vaadeldakse kollektiivläbirääkimisi Maltal.
Kollektiivläbirääkimised on Maltal detsentraliseeritud ja toimuvad peamiselt ühe tööandja läbirääkimiste tasandil. Töötajad liituvad vabatahtlikult ametiühinguga ja ametiühing saab õiguse töötajate nimel läbirääkimisi pidada, kui ta saab liikmeks 50% + 1 töötajatest, kes töötavad ettevõttes või ettevõtte konkreetses ametikategoorias. Ametiühing teavitab ettevõtte juhtkonda ja DIERi direktorit oma kavatsusest alustada selles ettevõttes kollektiivläbirääkimisi. Lisaks kollektiivläbirääkimistele on direktiivi 2002/14/EÜ ülevõtvas 2006. aasta õigusteatises (töötajate teavitamise ja konsulteerimise) eeskirjad –, sätestatud, et ametiühingul on seaduslik õigus olla konsulteeritud ja informeeritud kõigis töösuhetega seotud küsimustes. Tuleb märkida, et on olnud juhtumeid, kus teatavad töötajate kategooriad nõuavad sama organisatsiooni teiste töötajate tunnustust eraldi. Kollektiivlepingud on õiguslikult siduvad.
Ametlikud andmed Malta kollektiivläbirääkimiste kohta ei ole kättesaadavad. Töötasu struktuuri uuringust tuletatud näitaja kajastab ametiühingute tihedust Maltal, mis on tavaliselt hinnanguliselt umbes 50%.
Töötajate kollektiivsete palgaläbirääkimiste katvus
| Level | % (year) | Source |
| All levels | 50.1 (2016) | OECD and AIAS, 2021 |
| All levels | 34.4 (2013) | European Company Survey 2013 |
| All levels | 10 (2019) | European Company Survey 2019 |
| All levels | 50 (2010) | Structure of Earnings Survey 2010 |
| All levels | 46 (2014) | Structure of Earnings Survey 2014 |
| All levels | 46 (2018) | Structure of Earnings Survey 2018 |
Allikad: Eurofound, Euroopa ettevõtete uuring 2013/2019 (sealhulgas erasektori ettevõtted, mille tegevuskohtade arv on üle 10 töötaja (majandustegevuse nomenklatuuri koodid B–S), võimalik on mitu vastust); Eurostat [earn_ses10_01], [earn_ses14_01], [earn_ses18_01] (sealhulgas rohkem kui 10 töötajaga ettevõtted (majandustegevuse nomenklatuuri koodid B–S, v.a O), kusjuures iga kohaliku üksuse kohta on üks vastus); OECD ja AIAS (2021).
NFTU poolt 2014. aasta viimases kvartalis läbi viidud uuring näitab, et 55,8% kõigist töötajatest on oma töökohal kollektiivleping. Uuring põhines valimil, mis koosnes 781 töötajast, kes esindasid kõiki Malta töötajaid. See arv ei hõlma töötajaid, kes ei ole kindlad, kas nende töökohal on kollektiivleping või mitte. NFTU koosneb 22 ametiühingust (NFTU, 2015).
Avaliku teenistuse töötajate kollektiivlepingut võib pidada ainsaks lepinguks valdkondlikul tasandil. Avaliku teenistuse töötajate kollektiivleping (2017–2024) hõlmab ligikaudu 30 000 töötajat (Malta Independent, 2017). Maltal toimuvad kollektiivläbirääkimised peamiselt ettevõtte tasandil. Kollektiivläbirääkimised ettevõtte tasandil hõlmavad üksusi, milles riik on enamusaktsionär, seadusjärgseid sõltumatuid organeid ja erasektorit. 2023. aastal töötas erasektoris 218 000 inimest, avalikus sektoris aga 51 000 inimest (NSO, 2023b). Malta keskpanga 2014. aasta aruande kohaselt oli 2013. aastal kollektiivlepinguga hõlmatud ligikaudu 23 % erasektori töötajatest.
Kollektiivläbirääkimiste tasemed, 2022
| National level (intersectoral) | Sectoral level | Company level | ||||
| Wages | Working time | Wages | Working time | Wages | Working time | |
| Principal or dominant level | X | X | ||||
| Important but not dominant level | X | X | ||||
| Existing level | ||||||
Liigendus
Artikulatsioon ei kehti Malta kohta.
Kuigi kollektiivlepinguid sõlmitakse aastaringselt, võib üldiselt märkida, et poliitilistele valimistele vahetult eelnevatel nädalatel sõlmitakse mitmeid kollektiivlepinguid, peamiselt avalikku sektorit puudutavaid.
Kollektiivläbirääkimiste koordineerimine sektorite vahel piirdub sellega, mida valitsus hõlbustab kehtivate õigusaktide kaudu kolmepoolsetes nõukogudes. Näiteks saavutasid sotsiaalpartnerid 1990. aastal Malta Majandusliku ja Sotsiaalse Arengu Nõukogus sissetulekupoliitika kokkuleppe, milles kehtestati jaehinnaindeksil põhinev iga-aastane elukalliduse korrigeerimise mehhanism. Iga-aastane elukalliduse korrigeerimise määr on kohustuslik. Kõigi majanduses olevate palkade põhimäära tuleb selle tõusuga igal aastal täiendada.
Avaliku halduse kollektiivläbirääkimiste üksus vastutab selgesõnaliselt palgamuutuste koordineerimise eest avalikus sektoris.
Malta süsteemis puuduvad kollektiivlepingutega seotud pikendamismehhanismid.
Erand ei ole võimalik. Kollektiivlepingute järgimist kontrollivad asjaomased ametiühingud ja DIER ning erandeid saab vaidlustada töökohtu ja kohtute kaudu.
Kehtiv kollektiivleping kehtib seni, kuni see asendatakse uue lepingu sõlmimisega.
Kollektiivlepingu kehtivuse ajal ei ole kohustust säilitada töörahu. Kollektiivlepingud sisaldavad tavaliselt klausleid, mis sisaldavad töövaidluse lahendamiseks järgitavat korda.
Avaliku teenistuse töötajate kollektiivleping 2017–2024 sisaldab kvalifikatsioonitoetuste täiendatud struktuuri. Avalik haldus paneb rõhku oma töötajate kvalifikatsiooni ja oskuste parandamisele, nii et asutas koostöös Malta ülikooli ja Malta kunsti-, teadus- ja tehnoloogiakolledžiga avalike teenuste instituudi. See kollektiivleping näeb ette ka uue meetme töötajatele, kes otsustavad pärast pensioniikka jõudmist töötada. Need töötajad saavad nüüd pärast teenistusest pensionile jäämist võtta pensionieelset puhkust.
Uus meede lisati viimastesse pangandussektoris tegutsevaid ettevõtteid käsitlevatesse kollektiivlepingutesse. See hõlmas traditsioonilise palgaastmete struktuuri kaotamist ametikohapõhise süsteemi kasuks, mis tugineb töö hindamisele. Sellised kollektiivlepingud hõlmavad ka mitmeid peresõbralikke meetmeid, kasumiosaluse skeeme, eluasemelaenu skeeme ja õppetoetusi.
2017. aastal sõlmitud riigikoolide õpetajate leping sisaldab tööressursside fondi loomist. Õpetajatele tuleks pakkuda kuni 360 tundi koolitust, et aidata neil saavutada kiiremat karjääri. Samuti käsitletakse õppekavade muutmist, et anda õpetajatele tundide ajal rohkem autonoomiat ja vabadust.