Osalejad ja institutsioonid Hollandis

Kuni 1980. aastani mängis valitsus Hollandi töösuhete süsteemis olulist rolli, eriti palgakujunduse osas. Sellest ajast alates on pilt muutunud ning 2018. aastal andsid sotsiaalpartnerid märku, et sotsiaal- ja tööhõiveminister teeb nende kaasamiseks erilisi jõupingutusi.

Madalmaade valitsusel on suhteliselt hästi välja töötatud süsteem sotsiaalpartneritega konsulteerimiseks. SER-is toimuvad regulaarselt konsultatsioonid. Järjestikused valitsuskabinetid on sageli sõlminud sotsiaalseid pakte, tavaliselt kahepoolse STVDA kaudu.

Lisaks on Madalmaadel väga arenenud lähenemisviis valdkondlikule sotsiaaldialoogile. Rahvuskultuuri küsimusena tulevad valdkondlikud ametiühingud ja tööandjate organisatsioonid kokku, et sõlmida kollektiivlepinguid, et reguleerida ja sätestada tööelu reguleerimine kõnealustes sektorites. Need kokkulepped tuginevad töötingimusi käsitlevatele riiklikele õigusaktidele, kuid valdkondlike sotsiaalpoliitika küsimuste kaalumisel võetakse arvesse ka konkreetsete sektorite majanduslikku tegelikkust.

Peamised osalejad on sotsiaal- ja tööhõiveministeerium, Madalmaade tööamet (Nederlandse Arbeidsinspectie) (endine inspektsioon SZW), mis vastutab samuti töötervishoiu ja tööohutuse järelevalve eest, SER ja sotsiaalkindlustusamet (töötajate kindlustusamet (Uitvoeringsinstituut Werknemersverzekeringen, UWV))), mis vastutab töötute ja puudega töötajate hüvitiste ja tööturule naasmise eest. Lisaks on majandus- ja kliimapoliitika ministeerium (Ministerie van Economische Zaken en Klimaat) tööelu poliitika võtmerollis, kuna ta osaleb konkreetsete sektorite poliitika kujundamises. Poliitikakujundamisse tuleb kaasata ka valdkondlik reaalsus ning seetõttu osaleb ka Sotsiaal- ja Tööhõiveministeerium regulaarsetel kolmepoolsetel kohtumistel sotsiaalpartneritega.

Sotsiaal- ja tööhõiveministeerium vastutab suurema osa tööalaste õigusaktide, kollektiivlepingute järelevalve, sotsiaaldialoogi ja töökontrolli, sealhulgas töötingimuste kontrollimise eest.

Tegelikku kontrolli viib läbi Madalmaade tööamet, mis hõlmab lisaks töötingimustele ka sotsiaalseid pettusi, miinimumpalka ja ebaseaduslikku tööjõudu.

Konkreetset töökohut ei ole ja konflikte lahendatakse üldise kohtusüsteemi kaudu. Tööga seotud küsimuste jaoks ei ole spetsiaalset vahendusnõukogu, välja arvatud üks erand: nn äriühingute komiteed (bedrijfscommissies) võivad vahendada tööandjate ja töönõukogude vahelisi konflikte vabatahtlikkuse alusel.

Alates 1945. aastast on sotsiaalpartnerite esindatus riiklikul tasandil olnud väga stabiilne, kolmepoolse SER ja kahepoolse STVDA liikmeteks on kolm ametiühingut ja kolm tööandjate liitu. Nende esindamise õiguslik alus (üldisem representatiivsus) piirdub 1980. aasta dekreediga SERi liikmelisuse kohta. Selle dekreediga kehtestatakse ainult väga laiaulatuslikud representatiivsuse eeskirjad. Esinduslikkuse küsimuses on vähe õiguslikke konflikte. Ametiühingute tiheduse vähenemine on aga toonud kaasa arutelud ametiühingute rolli üle kollektiivläbirääkimiste süsteemis (sealhulgas kollektiivlepingute laiendamise küsimuses) ning SERi (ja vähemal määral STVDA) representatiivsuse ja staatuse üle. See õõnestab sõlmitavate kollektiivlepingute legitiimsust ja representatiivsust. See on käivitanud ka väikese, kuid kasvava trendi, kus väikesed ametiühingud on tekkinud nooremate töötajate, spetsialistide ja füüsilisest isikust ettevõtjate, osalise tööajaga ja vabakutseliste töötajate esindamiseks.

Ametiühingute esindamise kohta

Madalmaades ei ole seadusandluses ametiühingute liikmelisusele piiranguid. Ametiühingute tihedus väheneb järk-järgult ja oli 2021. aastal veidi alla 13%, võrreldes umbes 40%-ga 30 aastat tagasi. Langus aastatel 2011–2021 oli stabiilne, kuid aeglane.

Viimastel aastakümnetel on maastik olnud enam-vähem stabiilne, välja arvatud uue algharidussektori ametiühingu PO in Actie asutamine 2017. aastal. See ametiühing sai alguse Facebooki grupina ja lühikese aja jooksul toetas seda 45 000 õpetajat. On olnud ka teisi juhtumeid, kus uued ametiühingud on asutanud, et katta töötajaid, keda traditsiooniliselt ei peeta ametiühingusse kuuluma. Näiteks Alternatiivset Ametiühingut (Alternative voor Vakbond, AVV) ei peeta traditsiooniliseks ametiühinguks, kuna see esindab ka ettevõtjaid.

Madalmaade kollektiivläbirääkimiste süsteemi oluline tunnus on asjaolu, et kollektiivläbirääkimiste katvus on palju suurem (umbes 73%) kui ametiühingute tihedus (alla 15%). Peamine põhjus ei ole mitte niivõrd kollektiivlepingute laiendamine (see lisab kollektiivläbirääkimiste katvusele vaid seitse protsendipunkti), vaid kollektiivlepingu osalistest tööandjate kohustus kohelda organiseeritud ja organiseerimata töötajaid võrdselt. See tekitab ametiühingute jaoks tuntud "priisõitja" probleemi: organiseerimata töötajad saavad ametiühingu tegevusest sama kasu kui organiseeritud töötajad.

Ametiühingute üheks probleemiks on nende liikmete keskmise vanuse tõus. Keskmine vanus tõuseb järk-järgult ja pikemas perspektiivis toob see kaasa väiksema tiheduse (st kui vanimad töötajad lähevad pensionile). Lisaks ohustab paindliku tööjõu – tavaliselt madala ametiühingusse kuulumise määraga rühma – kasv saavutatud kollektiivlepingute legitiimsust ja representatiivsust.

Uued ametiühingud, nagu PO in Actie ja AVV, näitavad, et ametiühingute liikmelisust saab suurendada, rakendades avatumat ja kaasavamat lähenemist liikmelisusele ning suheldes liikmetega otse, et teha kindlaks nende vajadused, sealhulgas sotsiaalmeedia kaudu.

Ametiühingute liikmelisus ja ametiühingute tihedus, 2011–2021

Märkused: * Ametiühingusse kuuluvate töötajate osakaal. ** Esialgsed andmed. *** Varasemad andmed olid meie allika andmetel valed. See rida sisaldab õigeid andmeid. Töötajate ametiühingusse kuulumine tuletati ametiühingu liikmeskonna koguarvu kohta ja vajaduse korral korrigeeriti seda ametiühingute liikmetele väljaspool tegev-, ülalpeetavat ja palgalist tööjõudu (st pensionärid, füüsilisest isikust ettevõtjad, üliõpilased, töötud). N.A., ei ole kättesaadav.

Allikad: CBS StatLine, 2021; CBS StatLine, 2022a; OECD ja AIAS, 2021.

Peamised ametiühingute keskliidud ja liidud

On kolm peamist riiklikku sektoriülest ametiühingut, mis peavad läbirääkimisi ja konsulteerivad tööhõive ja tööturuga seotud poliitika üle. Need on Madalmaade Ametiühingute Konföderatsioon (Federatie Nederlandse Vakbeweging, FNV), Kristlike Ametiühingute Riiklik Liit (Christelijk Nationaal Vakverbond, CNV) ja Spetsialistide Ametiühingute Liit (Vakcentrale voor professionals, VCP). Need on Hollandi suurimad ametiühingud ja peavad valitsusega läbirääkimisi SERi ja STVDA kaudu. Viimaste aastate peamine areng oli suurima föderatsiooni FNV sisemine ümberstruktureerimisprotsess. Praegune struktuur on üks föderatsioon, mis on jagatud 28 haruks. CNV koosneb ka mitmest valdkondlikust harust. Lisaks on VCP-ga ühinenud mõned ametiühingud (Hollandi Eakate Liit (Algemene Nederlandse Bond voor Ouderen_._ ANBO), Üldine Sõltumatu Liit (De Unie) ja Sõltumatute Ametiühingute Liit (Unie van Onafhankelijke Vakorganisaties, UOV)).

Madalmaade peamistes ametiühingutes ei ole suuri muutusi toimunud. Siiski on olemas ametiühingute kaotamise suundumus, nagu ka teistes Euroopa riikides. See näib olevat tekitanud väikese, kuid nähtava suundumuse, kus tekivad uued ametiühingud, mis meelitavad ligi nooremaid ja mitmekesisemaid liikmeid, nagu AVV ja De Unie, mille liikmeskonda kuuluvad ettevõtjad, paindlikud töötajad ja osalise tööajaga töötajad.

Peamised ametiühingute keskliidud ja liidud

Märkus: * Esialgsed andmed.

Allikas: CBS StatLine, 2021.

Tööandja esindamise kohta

Iga tööandja või haruorganisatsioon võib saada tööandjate organisatsiooni liikmeks. Õigusaktidest tulenevad konkreetsed õigused või kohustused puuduvad. Muidugi võivad tööandjate organisatsiooni põhikirjast tulenevad õigused ja kohustused, mis sätestavad liikmete õigused ja kohustused.

Tööandjate poolel ei ole viimastel aastatel olulisi arenguid toimunud.

Erinevalt ametiühingutest ei avalda Hollandi statistikaamet andmeid tööandjate organiseerumistiheduse kohta. Hinnanguliselt on see aga 80–90%, mis ei ole alates 2012. aastast oluliselt muutunud. Lisaks ei näi viimastel aastatel olevat tehtud eraldiseisvaid analüüse tööandjate organisatsioonide liikmelisuse kohta.

Tööandjate organisatsioonide liikmeskond ja tihedus, 2012–2020 (%)

Märkused: * Töötajate protsent, kes töötavad ettevõttes, mis on kollektiivläbirääkimistega seotud tööandjate organisatsiooni liige. E.k., ei ole kättesaadav.

Peamised tööandjate organisatsioonid

Peamised tööandjate organisatsioonid on Madalmaade Tööstuse ja Tööandjate Keskliit (Vereniging Nederlandse Ondernemers-Nederlands Christelijk Werkgeversverbond, VNO-NCW), Kuninglik Assotsiatsioon MKB-Nederland (Koninklijke Vereniging MKB-Nederland, MKB-Nederland) (esindab väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid) ning Madalmaade Põllumajanduse ja Aianduse Liit (Land en Tuinbouworganisatie Nederland, LTO Nederland) (esindab põllumajandussektori tööandjaid). Need kolm föderatsiooni on esindatud ka kolmepoolses SER-is ja kahepoolses STVDA-s. VNO-NCW ja MKB-Nederland teevad koostööd ja töötavad sageli koos ühe organisatsioonina.

Peamised tööandjate organisatsioonid ja keskliidud

Allikad: VNO-NCW, 2021; MKB-Holland, 2021; LTO Nederland, 2021,

Kõige olulisem kolmepoolne organ on SER, mis koosneb kolmandikust töötajate esindajatest (kolmest peamisest ametiühingute keskliidust), ühest kolmandikust tööandjate esindajatest (kolmest peamisest tööandjate keskliidust) ja ühest kolmandikust sõltumatutest liikmetest, kelle nimetab valitsus. SER on valitsuse peamine nõuandev organ kõigis peamistes sotsiaalmajanduslikes küsimustes. Konsultatsioonid toimuvad valitsuse nõutaotluste vormis. SERi konsultatsioonid on ühehäälsed, mis peegeldab sotsiaalpartnerite konsensust. Mitmed konsultatsioonide tulemused on olnud tööõiguse aluseks. Olulised näited on konsultatsioonid kaitstud paindlikkuse (1996) ja tööaja (2007) teemal. 2017. aastal jäid sotsiaalpartnerite vahelised läbirääkimised eri tasanditel seisma kolmes küsimuses: alaliste ja paindlike töötajate õiguste vahelise lõhe vähendamine (eelkõige vallandamisõigused), pensionisüsteemi reformimine ja töötajate palga maksmise süsteemi muutmine teisel haigusaastal (olenevalt tööandjast kollektiivne või individuaalne). Mainida tuleks ka kahepoolset STVDA-d, millel on võrdne arv liikmeid peamistest sotsiaalpartnerite liitudest. STVDA ja valitsus on mitmel korral pidanud läbirääkimisi nn sotsiaalsete paktide üle, mis võivad olla tööseadusandluse aluseks. Kõige värskem näide on 2013. aasta sotsiaalpakt, mille tulemusel jõustusid 1. juulil 2015 uued õigusaktid vallandamise ja paindlike lepingute kohta. STVDA koos SER ja selle liikmetega osales 2019. aastal ka uue pensionikokkuleppe väljatöötamises.

Peamised kolme- ja kahepoolsed organid

Peamine töötajate esindamise vorm Hollandi ettevõtetes on töönõukogu (ondernemingsraad). See on üksnes töötajate esindajatest koosnev organ, mis tuleb asutada enam kui 50 töötajaga ettevõtetes ning millel on ulatuslikud teavitamis- ja konsulteerimisõigused ning teatavad otsustusõigused. 10–50 töötajaga ettevõtetespersoneelsvertegenwoordiging), kellel on vähem ulatuslikke teavitamis- ja konsulteerimisõigusi, ning see tuleb moodustada töötajate enamuse taotlusel. Need organid esindavad ettevõtte töötajaid seoses ettevõttesiseste ettevõttepõhiste tegevuste ja poliitikatega, mida organisatsiooni juhtimistasandid kaaluvad.

10–50 töötajaga ettevõtetes peab tööandja kummagi organi puudumisel korraldama kaks korda aastas töötajate koosoleku, kus iga töötaja võib avaldada oma arvamust, kus tööandja peab esitama ettevõtte raamatupidamisaruanded, andma teavet ettevõtte üldise olukorra ja tööhõivepoliitika kohta ning konsulteerima töötajatega otsuste üle, mis võivad kaasa tuua töökohtade kadumise või vähemalt veerandi olulise muutuse töös tööjõu kohta.

Ametiühingute esindatus töökoha tasandil on suhteliselt haruldane ja esineb peamiselt sektorites, kus on traditsiooniliselt tugev ametiühingutesse kuulumine (nt metallisektor ja sadamasektor). Töötajate esindajad ettevõttes ei osale tavaliselt sotsiaaldialoogis ega kollektiivläbirääkimistel, kuigi sektorite lõikes on muidugi erandeid.

Organite reguleerimine, koosseis ja pädevus

Märkus: e.k., pole saadaval.

Allikas: Töötajate nõukogude seadus.