Töövõitlus ja vaidlused Hollandis

Ametiühingutel (ja üksikutel töötajatel) on õigus streigida. Seda õigust ei ole Madalmaade õiguses sätestatud, kuid ülemkohus on otsustanud, et Euroopa Nõukogu Euroopa sotsiaalharta artiklil 6 (mis tunnustab töötajate ja tööandjate õigust kollektiivsele tegevusele huvide konflikti korral, sealhulgas streigiõigusele) on Madalmaades vahetu õigusmõju. Kohtupraktika on aga kindlaks teinud, et streigiõigus ei ole piiranguteta. Kolmandate isikute huve ei tohiks ebaproportsionaalselt kahjustada (näiteks tipptunnil transpordistreikide korraldamisega). Tavaline vorm on tööseisak kas väga lühikeseks või pikemaks perioodiks, millele järgnevad teatestreigid (lühikesed järjestikused streigid erinevates ettevõtetes) kogu sektoris ja toetusstreigid (mis on Hollandis ajalooliselt olnud vähem levinud).

Paljud kollektiivlepingud sisaldavad klausleid, mis piiravad nii tööandjate kui ka töötajate kollektiivlepingu kehtivuse ajal kollektiivlepingus käsitletud küsimustes töövõitlust. Neid nimetatakse rahuklausliteks. Kohtupraktikas on leitud, et rahuklausel on kaudne isegi siis, kui sellises sättes ei ole sõnaselgelt kokku lepitud. Töötajad võivad aga võtta meetmeid muudes küsimustes – näiteks kui tööandja rikub kokkulepet. Puudub seaduslik nõue, et hääletussedelid tuleb korraldada enne töövõitluse väljakuulutamist. Rahumeelne piketeerimine loetakse streigiõiguse alla kuuluvaks.

Töövaidluste puhul ei ole seadusega ette nähtud vahendus-, lepitus- või vahekohtusüsteemi, kuigi mõnes kollektiivlepingus on ette nähtud vaidluste ühised lahendamise menetlused.

Töövõitluse areng, 2017–2022

Märkus: e.k., pole saadaval.

Allikas: CBS StatLine, 2022b.

Hollandi statistikaamet teatab, et 2017. aastal oli Hollandis streigi aktiivsuse haripunkt, kus toimus 32 streiki, mis on suurim arv alates 1989. aastast, ja kõige rohkem inimesi. Need streigid tõid kaasa ühe suurima registreeritud streikide tõttu kaotatud tööpäevade arvu, kokku 306 300 kaotatud päeva ja mõjutas 146 900 töötajat (CBS, 2018a). Vaatamata sellele, et järgnevatel aastatel toimus streikide vähenemine, kasvas kaotatud tööpäevade arv jätkuvalt, eelkõige ulatuslike streikide tõttu olulistes sektorites, nagu tervishoid. 2019. aastaks põhjustas 26 streiki veelgi suurem kaotus 391 000 tööpäeva, mis hõlmas 318 700 töötajat.

Kuigi 2020. aastal langes streikide arv märkimisväärselt vaid 9-ni, saavutas ühe streigi kohta kaotatud tööpäevade arv uue rekordi. Keskmiselt kaotati streigi kohta 23 444 päeva, kokku kaotati 211 000 tööpäeva ja kaasati 105 300 töötajat. See muutis 2020. aasta tähelepanuväärseks suure mõju poolest võrreldes vähese streikide arvuga.

Pärast 2020. aastat hakkas streikide aktiivsus taastuma, 2021. aastal registreeriti 22 streiki. 2021. aastal olid aga viimase viie aasta madalaimad üldnäitajad, kaotati vaid 59 300 tööpäeva ja kaasati 28 200 töötajat (CBS StatLine, 2022b). Vaatamata streikide arvu kõikumisele saavutas streikide mõju kaotatud tööpäevade ja kaasatud töötajate arvule 2019. ja 2020. aastal haripunkti, mis näitab, kuidas vähem, kuid suuremad streigid võtmesektorites võivad avaldada märkimisväärset mõju.

Vaidluste kollektiivse lahendamise mehhanismid

Puudub ametlik vaidluste lahendamise mehhanism ja juhatus. Väga harva määrab valitsus pikaleveninud konfliktides vahendajaid, kuid ainult erandlikel asjaoludel.

Individuaalsed vaidluste lahendamise mehhanismid

Mõne kollektiivlepinguga luuakse juhatused, mis tegelevad kehtiva lepinguga seotud konfliktidega. Puuduvad spetsiaalsed asutused, millel oleksid alalised ülesanded, nagu kollektiivlepingute järelevalve ja jõustamine või vahendusteenuste hõlbustamine. Esimene samm, mida valitsus ja kohtuasutused soovitavad, on vahendaja abi kaasamine. Kui üksikud vaidlused eskaleeruvad, võib need kohtusse kaevata. See protsess algab tavaliselt piirkondlikul tasandil, ringkonnakohtus (kantonrechter). UWV võib olla kaasatud ka tööandjate töötajate koondamise taotluste läbivaatamisesse. See kipub olema seotud juhtumitega, kui tööandja soovib töötajat koondada; UWV vaatab läbi taotluse ja isiku koondamise aluse ning hindab taotluse õiguslikku kehtivust. Kui aga kokkuleppele ei jõuta, on ringkonnakohus ametlike kohtumenetluste esimene samm.

Vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismide kasutamine

Vaidluste lahendamiseks võib kasutada vahendust, kuid see on konfliktipoolte otsustada. Eraõiguslike vahendajate jaoks on olemas sertifitseerimissüsteem. Kvantitatiivset teavet ei ole, kuid vahendust rakendatakse harva. Nagu eespool märgitud, võib vaidluste kohtulikuks lahendamiseks pöörduda kohtusse juhtumid, kus tööandjad ja töötajad ei suuda kokkuleppele jõuda (näiteks kollektiivse tegevuse ja streikide osas), samuti individuaalsed vaidlused. Töökohtuid ei ole, kuid on olemas üldised ringkonnakohtud.

Vaidluste lahendamise kohta pole palju statistikat. Riiklik statistikaamet säilitab andmeid selle kohta, kui palju inimesi vallandatakse või koondatakse UWV ja ringkonnakohtuniku kaudu. Vahendajate kasutamise kohta Madalmaades ei paista olevat ajakohaseid andmeid.

Vaidluste lahendamise mehhanismide kasutamine, 2012–2022

Märkused: * Neid andmeid ei uuendata enam rahastamise kaotuse tõttu (CBS, 2018b). Ei ole kättesaadav.

Allikas: CBS, 2017.