Poola tööelu riigiprofiil
See profiil kirjeldab Poola tööelu põhijooni. Selle eesmärk on anda asjakohast taustteavet tööelu puudutavate struktuuride, institutsioonide, osalejate ja asjakohaste eeskirjade kohta.
See hõlmab näitajaid, andmeid ja regulatiivseid süsteeme järgmistes aspektides: osalejad ja institutsioonid, kollektiivsed ja individuaalsed töösuhted, tervis ja heaolu, palk, tööaeg, oskused ja koolitus ning võrdsus ja mittediskrimineerimine töökohal. Profiile ajakohastatakse süstemaatiliselt iga kahe aasta tagant.
Ametiühingutel, tööandjate organisatsioonidel ja avalik-õiguslikel asutustel on oluline roll töösuhete, töötingimuste ja töösuhete struktuuride juhtimisel. Need on omavahel seotud osad mitmetasandilises valitsemissüsteemis, mis hõlmab Euroopa, riikliku, valdkondliku, piirkondliku (provintsi või kohaliku) ja ettevõtte tasandit. Käesolevas osas vaadeldakse peamisi osalejaid ja institutsioone ning nende rolli Poolas.
Perekonna-, töö- ja sotsiaalpoliitika ministeerium (Ministerstwo Rodziny, Pracy i Polityki Społecznej, MRPiPS) tegeleb praegu sotsiaaldialoogi küsimustega (spetsiaalse osakonna kaudu) ning tagab infrastruktuuri (ruumid ning organisatsiooniline ja tehniline tugi) kolmepoolseks sotsiaaldialoogiks riiklikul tasandil (st maaelu arengu strateegia) ja valdkondlikele sotsiaaldialoogi organitele (enamikul juhtudel on komiteed seotud MRPiPSiga). MRPiPS peab ka töönõukogude ja mitut tööandjat hõlmavate kollektiivlepingute registrit ning vastutab valitsuse kavandatud uute tööõiguse normide arutamise eest sotsiaalpartneritega. 2020. aasta lõpus kolisid tööasjad MRPiPS-ist rohkem ettevõtlusele orienteeritud ministeeriumi, tollase arengu-, töö- ja tehnoloogiaministeeriumi (Ministerstwo Rozwoju, Pracy i Technologii), millest sai majandusarengu ja tehnoloogia ministeerium (Ministerstwo Rozwoju i Technologii, MRiT). 2021. aastal MRiT nõrgenes, kuna tööküsimused naasid MRPiPS-i. Praegu on nii MRPiPS kui ka MRiT poliitiliselt nõrgad ning sõltuvad peaministrist ja erakondade juhtidest. Riiklik haridusministeerium (Ministerstwo Edukacji Narodowej) ühendati teadus- ja kõrgharidusministeeriumiga (Ministerstwo Nauki i Szkolnictwa Wyższego) ning nimetati ümber haridus- ja teadusministeeriumiks (Ministerstwo Edukacji i Nauki).
Riiklik tööinspektsioon (Państwowa Inspekcja Pracy, PIP) on keskne haldusasutus (mida juhib parlamendi määratud tööinspektor), kes vastutab tööõiguse järgimise ja jõustamise järelevalve eest. PIP-i üle teostab järelevalvet Töökaitsenõukogu (Rada Ochrony Pracy). Eelkõige on PIP-i õigused seotud töötajate õiguste järgimisega, töötervishoiu ja tööohutuse eeskirjade järgimisega, töösuhte seaduslikkusega ning kodanike abistamisega ja nõustamisega tööõigusega seotud küsimustes. Vojevoodkonna (piirkondlikul) tasandil on piirkondlikud tööinspektsioonid (Okręgowe Inspektoraty Pracy), mille ülesanne on (lisaks eespool nimetatutele) registreerida uued ja muudetud ühe tööandja kollektiivlepingud. Tööinspektorid täidavad oma ülesandeid, võttes ennetavaid meetmeid (teadmiste levitamine, töötervishoiu ja tööohutuse edendamine ning tööandjate ja töötajate nõustamine) ning töökoha auditeid (kohapealne kontroll ja kaudsed uurimised). Auditeid on kahte kategooriat: rutiinsed ja tahtlikud (plaanilised), kusjuures viimaste eesmärk on kontrollida konkreetseid sektoreid või ettevõtteid.
Töökohtud on üldkohtute (kohalik, rajooni- ja apellatsioonikohtud) eraldiseisvad ja autonoomsed organisatsioonilised üksused, mille ülesanne on arutada ja lahendada tööga seotud küsimusi (töösuhtega seotud nõuded, nõuded, mis on seotud muude õigussuhetega, mille suhtes kohaldatakse tööõiguse norme, töösuhte olemasolu kindlakstegemine ning tööõnnetuste ja kutsehaiguste korral kahjuhüvitise maksmine). Töökohtutes on kaheastmeline menetlus.
Sotsiaalpartnerluse dialoogikeskus (Centrum Partnerstwa Społecznego "Dialoog") on riigi kontrolli all olev institutsioon, mis vastutab sotsiaalse dialoogi edendamise eest (avaliku arutelu, teadus- ja kirjastamistegevuse algatamise ja säilitamise kaudu).
Sotsiaalpartnerite organisatsioonide esindatust riiklikul tasandil reguleerib 2015. aasta seadus sotsiaaldialoogi nõukogu ja muude sotsiaaldialoogi organite kohta. Tingimused, mida sotsiaalpartnerid peavad täitma, jäävad siiski samaks varasemate siduvate õigusaktidega. Ametiühingud peavad olema üks järgmistest ja neil peab olema vähemalt 300 000 liiget, hõlmates üksusi, mis tegutsevad vähemalt pooltes Poola tegevusalade klassifikaatori (PKD, Polska Klasyfikacja Działalności) osakondadest, kuid arvesse ei saa võtta rohkem kui 100 000 liiget, kes töötavad konkreetses PKD sektsioonis:
riikliku tasandi ametiühing
riikliku tasandi ametiühingute ühendus (föderatsioon)
riikliku tasandi ametiühingutevaheline organisatsioon (konföderatsioon)
Tööandjate organisatsioonide jaoks on tingimused järgmised.
Nad peavad jätkama operatsioone riiklikul tasandil.
Liikmesüksused peavad andma tööd kokku vähemalt 300 000 inimesele.
Liikmesüksused peavad tegutsema vähemalt pooltes PKD osakondadest, kuid igasse sektsiooni ei saa arvestada rohkem kui 100 000 töötajat.
Ametiühingute esindamise kohta
1991. aasta ametiühinguseadus annab ametiühingute asutamise õiguse töötajatele ehk töölepingu alusel töötavatele inimestele.
Teised suuremad töötajate kategooriad, kes on ametiühingusse ei kuulu, on kohtunikud, riigiteenistujad, elukutselised sõdurid ja riigikaitseameti (Agencja Bezpieczeństwa Wewnętrznego) ametnikud. Samuti on olemas konkreetsed tööturul tegutsevate inimeste kategooriad, kellel ei ole õigust asutada ametiühinguid, kuid kellel on õigus liituda olemasolevate ametiühinguorganisatsioonidega, sealhulgas pensionärid, töötud, kaugtöötajad ja renditöötajad. Samuti on kehtestatud erieeskirjad politseiametnike, piirivalvurite, vangivalvurite ja riikliku tuletõrjeteenistuse (Państwowa Straż Pożarna) ning kõrgema kontrollikoja (Najwyższa Izba Kontroli) töötajate ametiühingusse kuulumise kohta.
Tulenevalt ühinemisõiguse kitsast määratlusest ametiühingute seaduses ei ole füüsilisest isikust ettevõtjatel ega tsiviilõiguslike lepingute alusel töötavatel isikutel õigust ametiühingutesse astuda ega neid organiseerida. Kuna ettevõtte tasandi ametiühingu loomiseks on vaja vähemalt 10 töötajat, on ka mikroettevõtetes töötavad töötajad (umbes 40% kõigist töötajatest) tegelikult välja jäetud.
Pärast 1990. aastate järsku ametiühingute lahkumineku lainet oli Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) andmetel ametiühingute tihedus 2004. aastal 21,5%. Avaliku Arvamuse Uuringute Keskuse (Centrum Badania Opinii Społecznej, CBOS) viimase uuringu kohaselt oli ametiühingute tihedus 2021. aastal 10,5%.
Ametiühingute liikmelisus ja asustustihedus, 2010–2021
2010 | 2011 | 2012 | 2013 | 2014 | 2015 | 2016 | 2017 | 2018 | 2019 | 2020 | 2021 | Source | |
| Trade union density in terms of active employees (%)* | 17.4 | 17.3 | 16.6 | n.a. | 16.5 | n.a. | 14.1 | 13.4 | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | OECD and AIAS, 2021 |
| Trade union density in terms of active employees (%) | 14.6 | 13.5 | 12.5 | 10** | 12** | 11** | 11** | 10.8** | n.a. | 12.9** | n.a. | 10.5 | OECD and Visser, 2014, based on data from the Institut Catholic University of Louvain and CBOS |
| Trade union membership (thousands)*** | 2,069 | 2,069 | 2,001 | n.a. | 2,060 | n.a. | 1,860 | 1,747 | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | OECD and AIAS, 2021 |
| Trade union membership (thousands) | 1,738.1 | 1,635 | 1,540 | 1,571.3**** | 1,927.56**** | 1,790.6**** | 1,576.8**** | 1,736.5***** | n.a. | 2,076.1***** | n.a. | 1,704.9***** | OECD and Visser, 2014, based on Catholic University of Louvain and CBOS |
Märkused: * Ametiühingusse kuuluvate töötajate osakaal. ** Põhineb CBOS-il (2013), CBOS-il (2014), CBOS-il (2015), CBOS-il (2017), CBOS-il (2019), CBOS-il (2021). *** Töötajate ametiühingusse kuulumine tuletati (ametiühingu) liikmelisuse koguarvust ja kohandatakse vajaduse korral ametiühingute liikmetega, kes ei kuulu aktiivsesse, sõltuvasse ja töötavasse tööjõudu (st pensionärid), füüsilisest isikust ettevõtjad, üliõpilased ja töötud). Autori enda arvutused, mis põhinevad CBOS-i aruannetel. Autori enda arvutused, mis põhinevad CBOS-i aruannetel ja Eurostatil [lfsa_egan], tööhõive andmetel. AIAS ICTWSS, Amsterdami tööuuringute instituut, ametiühingute institutsionaalsed tunnused, palgakujundus, riigi sekkumine ja sotsiaalpaktid; Ei kohaldata, ei kohaldata.
Peamised ametiühingute keskliidud ja liidud
Kokku kolm Poola ametiühinguorganisatsiooni vastavad riiklikul tasandil esindatuse kriteeriumidele (vt alljärgnev tabel) ja osalevad maaelu arengu strateegias. Need on Sõltumatu Omavalitsuslik Ametiühingute Solidaarsus (Niezależny Samorządny Związek Zawodowy Solidarność, NSZZ Solidarność), Üle-Poola Ametiühingute Liit (Ogólnopolskie Porozumienie Związków Zawodowych, OPZZ) ja Ametiühingute Foorum (Forum Związków Zawodowych, FZZ).
Peamised ametiühingute keskliidud ja liidud
| Name | Abbreviation | Members | Involved in collective bargaining? |
| Independent Self-governing Trade Union Solidarity (Niezależny Samorządny Związek Zawodowy Solidarność) | NSZZ Solidarność | 538,000 (2021) | Yes |
| All-Poland Alliance of Trade Unions (Ogólnopolskie Porozumienie Związków Zawodowych) | OPZZ | Approximately 500,000 (2021) | Yes |
| Trade Unions Forum (Forum Związków Zawodowych) | FZZ | Approximately 300,000 (2019) | Yes |
Allikad: NSZZ Solidarnośći ja OPZZi enda esitatud andmed (ametiühingute esindajatelt saadud teave); hinnang põhineb CBOSil (2013), CBOSil (2014), CBOSil (2015), CBOSil (2017), CBOS-il (2019), CBOS-il (2021) ja Eurostatil [lfsa_eegaed], 2019. aasta töötajate arvu kohta.
Alates 2020. aastast ei ole ametiühinguliikumises suuri organisatsioonilisi muudatusi toimunud. Alates 2013. aastast on kolme suurema ametiühingute keskliidu vahel olnud enneolematu koostöö. Esiteks võtsid kolm ametiühingut ühehäälselt vastu otsuse loobuda sotsiaalsest dialoogist kesktasandil. Seejärel käivitasid nad valitsuse poliitika vastase kampaania (komisjoni koosolekud olid avalikkusele suletud ja neid ei salvestatud, mis tekitas selle liikmete vastuväiteid, kuid koosolekute korraldaja valitsus ei kavatsenud seda muuta) ning tegid koostööd kolmepoolse sotsiaal- ja majanduskomisjoni reformiettepanekute ettevalmistamisel. Ametiühingud olid 2015. aastal vastu võetud uue kolmepoolse sotsiaaldialoogi õigusakti peamised arhitektid. Neist kolmest on NSZZ Solidarnośćil valitsusega parimad suhted; näiteks konsulteeritakse sellega teemadel, mis ei kuulu maaelu arengu tegevuskavasse. Samuti toetab ta valitsust jätkuvas konfliktis Poola õpetajate ametiühinguga (Związek Nauczycielstwa Polskiego).
2018. aasta mais valiti Jan Guz üheksandal rahvuskongressil neljandat korda järjest tagasi OPZZ-i esimeheks. Pärast tema ootamatut surma 2019. aasta mais valiti OPZZ-i esimeheks Andrzej Radzikowski. 2022. aasta detsembris asendas teda Piotr Ostrowski, kes oli olnud aseesimees alates 2018. aastast. 2018. aasta mais valiti Dorota Gardias viiendal riiklikul kongressil tagasi FZZ esimeheks. 2018. aasta oktoobris pidas NSZZ Solidarność oma 29. üleriigilise konvendi ja valis Piotr Duda uuesti esimeheks veel üheks nelja-aastaseks ametiajaks.
Tööandja esindamise kohta
Tööandjate organisatsiooniga võib liituda iga tööandja. Tööandjate organisatsioonid ei ole eelmise aruande koostamisele eelnenud aastatel eriti kiiresti arenenud. Kuid 2011. aastal teatas Poola tööandjate amet (Pracodawcy Rzeczypospolitej Polskiej) nendega seotud tööandjate kogutööhõive mahu tohutust kasvust, väites, et see arv ulatub umbes viie miljoni inimeseni (kes töötavad ligikaudu 10 000 tööandja juures). 2012. aastal avalikustas Poola tööandjad, et nende liikmesettevõtetes töötas kokku umbes neli miljonit töötajat. Seetõttu on praegust tööandjate organiseerumistihedust raske hinnata. Olukord liikmelisuse osas näib olevat viimastel aastatel olnud stabiilne. Mõned organisatsioonid teatavad oma veebisaitidel liikmeskonna mõningasest vähenemisest (nt Business Centre Club (BCC)) või liikmeskonna suurenemisest (nt ettevõtjate ja tööandjate liit (Związek Przedsiębiorców i Pracodawców, ZPP). Märkimisväärsele kasvule viitab aga jällegi Poola tööandjate esitatud teave.
Tööandjate organisatsioonide liikmeskond ja tihedus, 2012–2020
| 2012 | 2013 | 2014 | 2015 | 2016 | 2017 | 2018 | 2019 | 2020 | Source | |
| Employer organisation density in terms of active employees (%) | 51.3 | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | 55.6 | n.a. | n.a. | OECD and AIAS, 2021 |
| Employer organisation density in terms of active employees (%) | 40 | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | Approximately 50 | Approximately 50 | Estimation based on membership declared on employer organisations’ websites and Eurostat [lfsa_eegaed], employee figures |
| Employer organisation density in private sector establishments (%)* | n.a. | 9 | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | 5 | n.a. | European Company Survey 2013 and 2019 |
Märkus: * Töötajate protsent, kes töötavad ettevõttes, mis on kollektiivläbirääkimistega seotud tööandjate organisatsiooni liige.
Peamised tööandjate organisatsioonid
RDS-is on kuus üleriigilist tööandjate organisatsiooni: BCC, Lewiatani konföderatsioon, Poola tööandjad, Poola ettevõtjate liit (Federacja Pracodawców Polskich, FPP), Poola käsitööliste liit (Związek Rzemiosła Polskiego, ZRP) ja ZPP. ZPP ühines RDS-iga 2018. aasta novembris pärast seda, kui kohus tunnistas, et see vastab representatiivsetele kriteeriumidele. FPP liitus RDS-iga 2020. aastal. Info kollektiivläbirääkimistes osalemise kohta kogutakse autori enda monitooringu kaudu.
Peamised tööandjate organisatsioonid ja keskliidud
| Name | Abbreviation | Members | Year | Involved in collective bargaining? |
| Business Centre Club | BCC | 664 companies and organisations | 2021 | Yes |
| Confederation Lewiatan (Konfederacja Lewiatan) | n.a. | 4,100 companies in total, with 21 being direct members Other companies are affiliated as follows:
| 2022 | Yes |
| Employers of Poland (Pracodawcy Rzeczypospolitej Polskiej) | Pracodawcy RP | Approximately 19,000 companies, associated either directly or via 30 regional and sectoral unions (self-reported) | 2021 | Yes |
| Polish Crafts Association (Związek Rzemiosła Polskiego) | ZRP | 27 chambers of crafts and entrepreneurship (of which one is sectoral), 486 guilds and 65 cooperatives of craftsmen (self-reported) | 2021 | Yes |
| Union of Entrepreneurs and Employers (Związek Przedsiębiorców i Pracodawców, ZPP) | ZPP | 18,312 companies, 14 local branches and 23 sectoral associations | 2022 | Yes |
| Federation of Polish Entrepreneurs (Federacja Przedsiębiorców Polskich) | FPP | 79 companies, 9 regional branches and 16 sectoral associations | 2022 | Yes |
Kolme- ja kahepoolsed organid ja kooskõlastamine
2015. aastal muutus põhjalikult kolmepoolse sotsiaaldialoogi institutsiooniline raamistik. Kesktasandil on põhiüksus RDS. RDSi liikmed koosnevad peaministri määratud valitsuse esindajatest ning riiklikul tasandil esindavate ametiühingute keskliitude ja tööandjate organisatsioonide esindajatest.
RDS-is tegutseb üksteist temaatilist meeskonda. Meeskonnad tegelevad valdkondadevahelise sotsiaaldialoogi teemadega, nagu riigi majanduspoliitika, tööturg, tööõigus, sotsiaalkindlustuse eelarve, palgad ja sotsiaaltoetused. Samuti on olemas 18 kolmepoolset valdkondlikku komiteed (trójstronne zespoły branżowe), mis nõustavad valitsust küsimustes, mis on seotud rahvamajanduse konkreetsete harude probleemidega.
Piirkondlikul tasandil toimivad sotsiaaldialoogi piirkondlikud nõukogud (wojewódzkie rady dialogu społecznego) kolmepoolsete sotsiaaldialoogi institutsioonidena, mis täidavad nõuandvat rolli kohaliku tasandi sotsiaalpartnerite jaoks olulistes küsimustes.
Peamised kolme- ja kahepoolsed organid
| Name | Type | Level | Issues covered |
Social Dialogue Council (Rada Dialogu Społecznego, RDS) | Tripartite | National | Wages, including the minimum wage; pay increase indicators in the state budget sector; pensions and allowances included in ZUS; minimum income level; income criteria for social policy interventions; and the level of family allowances (other issues can also be covered) |
Tripartite sectoral committees (trójstronne zespoły branżowe) | Tripartite | Sectoral | All issues requiring the reconciliation of social partners’ interests with regard to sectoral problems |
Thematic teams of the RDS (zespoły problemowe RDS) | Tripartite | Cross-sectoral, national | State economic policy and the labour market; labour law and collective bargaining agreements; social dialogue development; social insurance; public services; the budget, wages and social benefits; cooperation with the International Labour Organization; European structural funds; the revised European Social Charter; EU affairs; and civil service and local government employees |
Regional social dialogue councils (wojewódzkie rady dialogu społecznego) | Tripartite | Regional | All issues within the remit of trade unions and employer organisations at local/regional level, particularly related to maintaining social peace and mediating local industrial conflicts |
Töötajate esindamise peamine kanal töökoha tasandil on ettevõtte tasandi ametiühinguorganisatsioonid (zakładowe organizacje związkowe). Uue ettevõtte tasandi liidu loomiseks on vaja vähemalt 10 liiget, kes peavad seejärel teavitama kohtut, et uus liit registreeritaks. Töötajad, kes töötavad eraldi töökohtades (näiteks mitut ettevõtet hõlmavates ettevõtetes), võivad liituda ettevõtetevahelise ametiühinguorganisatsiooniga (międzyzakładowe organizacje związkowe), kuid need on suhteliselt haruldased. Töökoha tasandi ametiühingud kuuluvad kas otseselt (nagu NSZZ Solidarnośći puhul, kuna see on üldine töötajate ametiühing) või on seotud valdkondlike ja/või piirkondlike struktuuridega.
Töönõukogud on eksisteerinud alates 2006. aastast. Töönõukogu moodustamiseks peab vähemalt 10% tööandja juures töötavatest töötajatest taotlema organi valimist (üldhääletust). Töönõukogu valitakse neljaks aastaks. Aastatel 2006–2008 oli töönõukogu moodustamise künnis 100 töötajat. Praegu peavad vähemalt 50 töötajaga tööandjad lubama töönõukogu moodustamist. Kuni 2009. aastani nägi seadus ette töönõukogu loomiseks kaks võimalust: ametiühingutesse mittekuuluvatel töökohtadel valitakse nõukogu üldhääletuse teel, samas kui ametiühingutesse kuuluvatel töökohtadel nimetavad volikogu liikmed ametisse ettevõtte tasandi ametiühingud. 2008. aastal otsustas konstitutsioonikohus, et need määrused on põhiseadusega vastuolus. Pärast 2009. aasta muudatust tulevad kõik töönõukogud nüüd üldvalimistelt, kuid ametiühingutesse kuuluvatel töökohtadel on ametiühingud üldiselt suutnud säilitada kontrolli organite üle.
Organite reguleerimine, koosseis ja pädevus
| Body | Regulation | Composition | Involved in company-level collective bargaining? | Thresholds for/rules on when the body needs to be/can be set up |
| Trade union (zakładowe organizacje związkowe) | Law | Employees | Yes | At least 10 members |
| Works council (rada pracowników) | Law | Elected councillors | No | One of the following criteria must be met:
|
| Employee council (rada pracownicza) | Law | Elected representatives | No | Only in state-owned enterprises |
Employee representatives in company boards (reprezentacja pracowników w zarządach spółek) | Law | Appointed representatives | No | Only in state-controlled private enterprises |
Social labour inspectors (społeczni inspektorzy pracy) | Law | Elected employees | No | Only in unionised workplaces |
Ad hoc employee representatives (przedstawiciele pracowników ad hoc) | Law | Appointed employees | No | Appointed in specific circumstances, as the law requires consultation (for example extending working time reference periods) |
