Poola taust

Poola sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta oli 2022. aastal 47% suurem kui 2012. aastal. 2021. aastal oli SKP kasv 6,7%, mis taastus COVID-19 põhjustatud kahanemisest 2020. aastal. 2022. aastal aeglustus SKP kasv 4,9%-ni, mis oli antud olukorras oodatust parem. 2022. aastal püsis töötuse määr madal – keskmine aastane töötuse määr oli 2,9 %, mis oli oluliselt madalam EL 27 keskmisest (6,2 %). Vaatamata ligikaudu 800 000 Ukraina pagulase vastuvõtmisele Poola tööturule, püsis töötus 2022. aasta lõpuks 2,9% juures, samas kui noorte töötus tõusis 2022. aasta teisel poolel 10,8%-ni.

ELi/Euroopa Majanduspiirkonna kodanikud võivad Poolas tööle asuda ilma tööloata, nagu ka Poola kodanikud, vastavalt isikute vaba liikumise põhimõttele (isikute vaba liikumist rakendavad eeskirjad on reguleeritud direktiiviga 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil).

Tööotsija võib tööd otsida kas individuaalselt või järgmiste asutuste kaudu: avalik tööhõiveamet, mis haldab tööpakkumiste keskandmebaasi (Centralna Baza Ofert Pracy) (vajalik registreerimine); Euroopa tööturuasutuste võrgustik (EURES); vabatahtlik töökorpus (Ochotnicze Hufce Pracy), mis pakub värbamisteenuseid peamiselt noortele; eraõiguslikud tööhõiveagentuurid (see on litsentseeritud tegevus; sellistele asutustele tuleb väljastada piirkondlike ametiasutuste – st vojevoodkonna marssali – väljastatud tõend); ja veebisaitidel (nimelt tööandjate poolt otse avaldatud töökuulutuste kaudu).

Deklareerimata töö hulk on viimastel aastatel püsinud stabiilsena. Poola statistikaameti (Główny Urząd Statystyczny, GUS) andmetel tegi 2017. aastal registreerimata tööd 5,4% kõigist töötavatest inimestest (st umbes 880 000 inimest), võrreldes 4,5%-ga (ligikaudu 700 000) 2014. aastal. Kahjuks ei esita GUS alates 2022. aastast enam neid andmeid.

Lisateavet leiate järgmistelt veebilehtedelt:

• Euroopa Komisjon: EURES – elamine ja töötamine Poolas

• Eurofound: Euroopa töösuhete sõnastik – deklareerimata töö

• Andmed: Deklareerimata töö vastu võitlemine Euroopas

Tööseadustik (Kodeks pracy) reguleerib töötajate ja tööandjate õigusi ja kohustusi Poolas. Suur katse reformida tööseadustikku ebaõnnestus 2018. aastal, kuna Poola parlament otsustas mitte jätkata kahe määruse eelnõuga (üks käsitleb individuaalseid ja teine kollektiivseid töösuhteid).

2017. aastal jõustusid määrused, millega kehtestati tunnitasu miinimumpalk (13 zlotti (3,12 eurot 15. juuli 2024. aasta seisuga), mida tõsteti 2021. aastal 18,30 zlottini (4,07 eurot). Uuest seadusest sai kasu ligikaudu 0,5 miljonit tööturul töötavat inimest, kelle põhitegevuseks on vabakutselise lepingu alusel töötamine.

2018. aastal muudeti ametiühingute seadust (Ustawa o związkach zawodowych), laiendades ühinemisõigust "tasustatud tööd tegevatele isikutele", olenemata nende töösuhte õiguslikust alusest. Mittetöötajad peavad aga jääma oma tööandjaga suhetesse kuueks kuuks, enne kui nad "teenivad" oma õiguse ametiühingusse kuuluda. Valdav osa muudatustest jõustus 1. jaanuaril 2019. Samuti muudeti sotsiaaldialoogi nõukogu ja muude sotsiaaldialoogi organite seadust (Ustawa o Radzie Dialogu Społecznego i innych instytucjach dialogu społecznego), nii et sotsiaaldialoogi nõukogu (Rada Dialogu Społecznego, RDS) sotsiaalpartnerite delegaatide maksimaalne arv on kummalgi poolel 25.

2020. aastal viidi pandeemia tõttu tööseadustikku sisse ulatuslikud töökaitsemehhanismid. Toetusi said taotleda tööandjad (esialgu kõik, kuid alates 2020. aasta keskpaigast ainult need, kes tegutsevad sellistes sektorites nagu hotellindus ja vaba aeg) (st kriisivastane kilp (Tarcza Antykryzysowa)). Summa, mida nad pidid tagasi maksma, oli piiratud, kui neil õnnestus säilitada oma tööhõive tase. Pandeemia ajal said töötajad juurdepääsu ka tööfondile (Fundusz Pracy) ja sotsiaalkindlustusasutusele (Zakład Ubezpieczeń Społecznych, ZUS).

2020. aastal leevendati ajutiselt mõningaid tööseadustiku eeskirju, mis puudutavad kohustuslikku tasustatud puhkust ja lahkumishüvitisi. Kaugtöö viidi tööseadustikku – algul paindlike ajutiste meetmetena, kuid 2023. aasta aprillis jõustunud tööseadustikku lisati uus kaugtöö peatükk. See uus peatükk hõlmab töötervishoiu ja tööohutuse valdkondi ning tööandja rahalist osalust kaugtöö kuludes. Samuti julgustab see väikelaste vanemaid, rasedaid naisi ja hooldajaid kaugtööd tegema.

Töösuhteid ja sotsiaaldialoogi reguleerivad Poolas tööseadustik, ametiühingute seadus, tööandjate organisatsioonide seadus (Ustawa o organizacjach pracodawców), kollektiivvaidluste lahendamise seadus (Ustawa o rozwiązywaniu sporów zbiorowych) ning sotsiaaldialoogi nõukogu ja muude sotsiaaldialoogi organite seadus (Ustawa o Radzie Dialogu Społecznego i innych instytucjach dialogu społecznego).

Poola töösuhteid võib kirjeldada kui pluralismi, neokorporatismi ja etatismi segu, mis peegeldub olukorra kirjeldamiseks kasutatavate siltide mitmekesisuses, sealhulgas "illusoorne korporatism" (Ost, 2000), "pluralism" (Meardi, 2002) ja "võltskorporatism" (King, 2007). Bechteri jt (2012) jaoks on Poola (nagu ka teised Kesk- ja Ida-Euroopa riigid) "segane" või "tühi" juhtum. Uuemad analüüsid on andnud tõendeid tekkiva neo-etatismi kohta (koos kasvava riikliku voluntarismiga) (Czarzasty ja Mrozowicki, 2018). Poola töösuhted ühendavad kollektiivläbirääkimiste detsentraliseerimise kõrge taseme ja suhteliselt nõrgad sotsiaaldialoogi institutsioonid riiklikul tasandil (RDS ja varem kolmepoolne sotsiaal- ja majanduskomisjon (Trójstronna Komisja ds. Społeczno-Gospodarczych)) ja vähearenenud tööstusharu tasandi kollektiivläbirääkimised. Enamik kollektiivläbirääkimisi toimub ettevõtte tasandil.

Liikmeskond on nõrk nii ametiühingute kui ka tööandjate organisatsioonide seas. Ametiühingute vahel on aastaid valitsenud oluline poliitiline lõhe, mis peegeldab nende kommunistlikku ja kommunismivastast minevikku. Ametiühingute "konkureeriv pluralism" (Gardawski, 2003) peegeldab nende killustumist ja ametiühingutevahelist konkurentsi.

Riigil on Poola töösuhetes oluline roll. Esiteks on tegemist olulise tööandjaga, kuna 2021. aastal töötas Poola avalikus sektoris 17,6% töötajatest (see arv hõlmab ainult haldus- ja avalike teenuste töötajaid ega hõlma domineeriva riigiomandiga ettevõtteid). Teiseks on siseriiklikud õigusaktid enamiku erasektori töötajate miinimumpalga ja töötingimuste kehtestamisel endiselt peamine võrdlusalus, kuna kollektiivläbirääkimiste ulatus on kõigil tasanditel piiratud. Kolmandaks on riigiasutustel oluline roll kolmepoolses sotsiaaldialoogis riiklikul ja piirkondlikul tasandil.

2015. aasta juunis võeti vastu uus õigusakt, millega taastati riigis kolmepoolse sotsiaaldialoogi süsteem, ning oktoobris alustasid tegevust uued kolmepoolsed organid. Pärast Andrzej Duda võitu 2015. aasta juunis toimunud presidendivalimistel võitis 2015. aasta oktoobris parlamendivalimised tema endine erakond Õigus ja Õiglus (Prawo i Sprawiedliwość, PiS), tagades enamuse kohtadest mõlemas kojas. Uue valitsuse tegevuse algfaasi iseloomustasid mitmed töötajaid toetavad muudatused õiguskeskkonnas (nagu eespool kirjeldatud) ja valitsuse suhteliselt suur tähelepanelikkus kolmepoolsetele konsultatsioonidele. Alates 2017. aastast on aga üha rohkem märke tagasipöördumisest eelmise valitsuse valikulise lähenemisviisi juurde kolmepoolsusele (mida iseloomustab kolmepoolsete konsultatsioonide vältimine või tähelepanuta jätmine, kui neid peetakse takistuseks valitsuse poliitiliste eesmärkide täitmisel). 2019. aastal võitis PiS taas parlamendivalimised, kuid kaotas sõltumatu enamuse senatis, mis on parlamendi ülemkoda (selle seadusandlik pädevus on aga oluliselt väiksem kui alamkojal, nimelt Seimil). 2020. aastal valiti presidendiks tagasi Andrzej Duda. Pandeemia ajal jätkus RDSi tegevus, kuid mõnede ametiühingute esindajate arvates on sotsiaaldialoogi kvaliteet järk-järgult halvenenud kõigil tasanditel. Valitsus plaanis kehtestada peaministri võimaluse vallandada RDS-i liikmed, kuid sotsiaalpartnerid blokeerisid selle idee edukalt. 2022. aasta oktoobris pidas korruptsioonivastase võitluse keskbüroo (Centralne Biuro Antykorupcyjne) kinni Lewiatani Konföderatsiooni (Konfederacja Lewiatan) (üks RDS-i suuremaid tööandjate organisatsioone) presidendi RDS-i täitevkomitee koosolekul ja Lewiatani Konföderatsiooni aastakonverentsi päeval – Euroopa Uute Ideede Foorum (Europejskie Forum Nowych Idei) – Sopotis. Prokuröri juhtum oli nii nõrk, et kohtud ei jõudnud ajutises vahistamises kokkuleppele. Tänaseks ei ole juhtum lõppenud. Selle sündmuse tulemuseks oli aga RDS-i ja valitsuse vaheliste suhete märkimisväärne halvenemine. RDSi liikmed on ka märkinud, et nad tunnevad end avalikes konsultatsioonides kõrvale jäetuna, ja on juhtinud tähelepanu sellele, et mõne idee puhul konsulteerib valitsus ainult oma eelistatud organisatsioonidega (nii ametiühingute kui ka tööandjate poolel).

RDS-i liikmed loodavad ka, et nende positsiooni saab tugevdada riikliku taaste- ja vastupidavuskava (Krajowy Plan Odbudowy) reformide tulemusena, kuid need on edasi lükatud.