Töövõitlus ja vaidlused Poolas

Streigiõigus on tagatud põhiseaduse ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonidega (Poola poolt ratifitseeritud ja seega siduvad). Eelkõige on 1991. aasta kollektiivvaidluste lahendamise seaduses määratletud streigi tingimused. Streigi algatamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused.

• Kollektiivtüli ei ole lahendatud ebaõnnestunud läbirääkimiste ja ebaõnnestunud vahendamise tõttu.

• Streigi võimalust tuleks mainida tööandjale edastatavas kollektiivse vaidluse teates ning streiki ei saa alustada varem kui 14 päeva pärast teate saamist.

• Streigi algatamise otsuse tegemisel peaks töötajate esindaja kollektiivses vaidluses arvestama, kas nõudmised on proportsionaalsed streigist tulenevate võimalike kahjudega.

Streigi võib välja kuulutada vaatamata eelnimetatud tingimustele mittevastavusele, kui tööandja õigusvastane tegevus takistas läbirääkimisi või vahendamist või kui tööandja lõpetab töösuhte streigi juhiga.

Kollektiivne vaidlus (spór zbiorowy) on töövaidlus, mis tekib töötajate esindaja (ametiühingute) ja tööandja vaheliste erimeelsuste tagajärjel sellistes küsimustes nagu töötingimused, palk või sotsiaaltoetused ning töötajate või muude ametiühingusse kuulumise õigusega töötajate rühmade õigused ja ühinemisvabadus. Teatavatel ametirühmadel ei ole õigust kollektiivvaidlusse astuda: piirivalve (Straż Graniczna), riikliku vanglateenistuse (Służba Więzienna), riikliku tuletõrjeteenistuse ja kõrgema kontrollkoja (riigiaudiitor) politseinikel ja ametnikel.

Kui vahendusmenetlus ei näi viivat kollektiivse vaidluse lahendamiseni seaduses sätestatud tähtaja jooksul (kahenädalane ajapikendus vaidluse lahendamiseks läbirääkimiste ja/või vahenduse teel), on kollektiivse vaidluse algatanud ametiühinguorganisatsioonil õigus kuulutada välja ühekordne hoiatusstreik, mis ei kesta kauem kui kaks tundi.

Streigiõiguseta töötajate õiguste ja huvide kaitseks võivad teiste töökohtade ametiühingud algatada solidaarsusstreigi, mis ei kesta kauem kui pool tööpäeva.

Seaduses on sätestatud, et kui seaduses ette nähtud kollektiivse vaidluste lahendamise kohtumenetlus ei andnud tulemust, kuigi see on nõuetekohaselt läbi viidud. Neid "muid protestiaktsioone" ei ole sõnaselgelt nimetatud, kuid need peavad vastama järgmistele tingimustele: need ei kahjusta tervist ega elu, ei katke tööd ega riku seadust. Töötajad, kellel ei ole streigiõigust, võivad kasutada ka neid "muid protestiaktsioone".

Põllumajandustootjatel on õigus protestida vastavalt põllumajandustootjate ametiühingute kehtestatud erireeglitele.

On ka teisi töövõitluse vorme, mida seadus ei ole selgesõnaliselt nimetanud, kuid mida ametlikus aruandluses ja kodumaises kirjanduses tunnustatakse: töö, et valitseda, ületundidest keeldumine, tööseisak, blokaad, okupatsioon ja näljaprotest.

Riigi, keskvalitsuse, kohaliku omavalitsuse, kohtute ja prokuratuuride heaks töötavatel töötajatel ei ole streigiõigust. Lisaks on mitmeid töökohti, kus streigid ei ole lubatud, sealhulgas politsei, relvajõud, luureteenistused, piirivalve, riiklik vanglateenistus, toll (Służba Celno-Skarbowa) ja riiklik tuletõrjeteenistus.

Töövõitluse areng, 2017–2022

Märkused: * Neist 1 520 olid haridussektoris. ** Neist 9 673 haridussektoris. *** Neist 9 046 haridussektoris. **** Neist 19 294 haridussektoris.

Vaidluste kollektiivse lahendamise mehhanismid

Allpool kirjeldatakse peamisi kollektiivse töövaidluste lahendamise mehhanisme.

Läbirääkimised: Kollektiivse vaidluse pooled peavad vaidlusele lahenduse leidmiseks iseseisvaid läbirääkimisi.

Vahendus: pärast läbirääkimiste ebaõnnestumist taotlevad pooled vahendaja määramist (MRPiPSi ametlikust vahendajate nimekirjast) mõlema poole vastastikusel kokkuleppel. Kui pooled ei suuda nõusolekut anda, määrab MRPiPS vahendaja ühepoolselt.

Vahekohtumenetlus: kui vahendus ei ole tulemuslik, võib töötaja pool streigi väljakuulutamise asemel (millele tal on õigus) taotleda, et vaidluse lahendaks sotsiaalarbitraaži nõukogu (Kolegium Arbitrażu Społecznego), mis on kohtu eriorgan.

Hea tahte missioon: Hea tahte missioon on spetsiaalne vaidluste lahendamise viis töösuhetes tekkinud tülide lahendamiseks, mis juriidilistel põhjustel (kollektiivsete vaidluste kohaldamisala on seaduses selgesõnaliselt nimetatud) ei saa eskaleeruda ametlikuks kollektiivseks vaidluseks. Hea tahte missioone võib läbi viia piirkondlik sotsiaaldialoogi nõukogu.

2023. aasta esimese kvartali seisuga ei ole seadusandluses olulisi muudatusi tehtud.

Individuaalsed vaidluste lahendamise mehhanismid

Üksikute vaidluste lahendamiseks on kaks peamist viisi:

1. kohtus – see tähendab töökohtutes, mis tunnustavad kohtuasju ja lahendavad vaidlusi autoriteetselt

2. kohtuväliselt, kasutades ühte järgmistest:

• töökoha tasandi lepituskomisjon (zakładowa komisja pojednawcza) töötaja taotlusel, kes võib püüda vaidluse lahendada sellisel viisil enne kohtusse pöördumist – organi asutavad tööandja ja ettevõtte tasandi ametiühing (või ametiühingu puudumise korral ainult tööandja) ning see peab vaidluse lahendama 14 päeva jooksul

• vahendus töötaja või tööandja taotlusel, kes võib püüda lahendada vaidluse sellisel viisil enne kohtusse pöördumist (vahendus võib toimuda ka siis, kui asi on kohtus) – seda liiki vahendust ei reguleeri mitte tööõigus, vaid tsiviilõigus

Vaidluste lahendamise mehhanismide kasutamine, 2012–2018

Märkus: Puuduvad andmed vahekohtu ja hea tahte missioonide teel lahendatavate vaidluste ja erimeelsuste arvu kohta, kuid MRPiPS väidab, et esimeste esinemine on väga haruldane ja teise kohta puudub teave.

Allikas: Ministerstwo Rodziny, Pracy i Polityki Społecznej (2023)