Portugali tööelu profiil riigis
See profiil kirjeldab Portugali tööelu põhijooni. Selle eesmärk on anda asjakohast taustteavet tööelu puudutavate struktuuride, institutsioonide, osalejate ja asjakohaste eeskirjade kohta.
See hõlmab näitajaid, andmeid ja regulatiivseid süsteeme järgmistes aspektides: osalejad ja institutsioonid, kollektiivsed ja individuaalsed töösuhted, tervis ja heaolu, palk, tööaeg, oskused ja koolitus ning võrdsus ja mittediskrimineerimine töökohal. Profiile ajakohastatakse süstemaatiliselt iga kahe aasta tagant.
"Individuaalsed töösuhted" tähendavad konkreetse töötaja ja tema tööandja vahelist suhet. Seda suhet kujundavad õiguslik reguleerimine ja tööturu osapoolte tingimuste üle peetud läbirääkimiste tulemused. Käesolevas osas vaadeldakse töösuhte algust ja lõpetamist ning õigusi ja kohustusi Portugalis.
Nõuded töölepingule
Tööseadustiku (artikli 68 lõige 2) kohaselt on tööea vanuse alampiir 16 aastat. Alla 16-aastase isiku, kes on lõpetanud kohustusliku hariduse, võib tööle võtta nn pehmetele töökohtadele (tööd, mis hõlmavad kergeid ülesandeid ning ei nõua palju füüsilist ja vaimset pingutust) (artikli 68 lõige 3) või pereettevõttes võib alla 16-aastane isik töötada täisealise pereliikme otsese järelevalve all (artikli 68 lõige 4). Igal juhul peab tööandja teavitama kontrolliasutust alla 16-aastase isiku töölevõtmisest kaheksa päeva jooksul (artikli 68 lõige 5).
Tööseadustiku (artikkel 141) kohaselt peavad kirjalikud töölepingud sisaldama järgmist teavet:
Tööandja ja töötaja tuvastamine
töökoht
igapäevane ja iganädalane tööaeg
lepingu sõlmimise kuupäev ja jõustumise kuupäev
tööülesanded, mida töötaja peab täitma
põhipalga ja muu tasu suurus
etteteatamistähtaja määratlus lepingu lõpetamise korral
Tööandja peab siiski teatama sotsiaalkindlustusametile väga lühiajalistest lepingutest, mis ei ole kirjalikus vormis, kasutades selleks elektroonilist vormi, mis sisaldab eespool nimetatud teavet (tööseadustiku artikkel 142). Üldjuhul ei ole lepingu allkirjastamiseks tähtaega. Tööseadustik kaitseb töötajaid, kellel ei ole selget lepingulist olukorda. Töötajat, kellel ei ole kirjalikku ja allkirjastatud lepingut, võib pidada alaliseks töötajaks.
Vallandamise ja lõpetamise menetlused
Tööseadustiku (artikkel 340) kohaselt võib töölepingu lõpetada lõppemise, tühistamise, denonsseerimise või lõpetamise tõttu. Vallandamisviisid hõlmavad järgmist:
Töötajale omistatava süüga vallandamine
kollektiivne vallandamine
vallandamine ametikoha lõppemise tõttu
Vallandamine sobimatuse tõttu
Töötaja vallandamine ilma mõjuva põhjuseta või poliitilistel või ideoloogilistel põhjustel on keelatud.
Tööandja peab töötajat teavitama töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtajast.
Isa-, rasedus- ja sünnituspuhkus ning isapuhkus
Vanemapuhkust reguleerib esmase lapsehoolduspuhkuse kord (subsidio parental inicial), mis sisaldab sätteid mõlemale vanemale ning ainult emale ja isale (9. aprilli 2009. aasta dekreetseadus 91/2009, artiklid 11–15).
Seadusjärgne puhkuse kord
| Regime of initial parental leave (Decree Law 91/2009) | |
Overall maximum duration | 150 days (Article 12(1)) 150 + 30 = 180 days, in the case of shared leave (Article 12(2)) 150 + 30 + 90 = 270 days, in the case of extended leave (Article 16) |
Reimbursement | From 80% to 100% of the average daily wage remuneration declared to social security in the previous six months – does not apply to extended leave To be eligible for the initial parental allowance, the mother and/or the father must have six months’ affiliation in a social security system with registered remuneration. |
Who pays? | The public social security system is responsible for the payment. |
Legal basis | Decree Law 91/2009 of 9 April, Articles 11–16 (amended by Decree Law 70/2010 of 16 June, Decree Law 133/2012 of 27 June, Law 120/2015 of 1 September, Decree Law 53/2018 of 2 July and Law 90/2019 of 4 September) |
Initial parental leave – detailed provisions | |
Maximum duration | Initial parental leave is 120 or 150 consecutive days of leave. It is obligatory for the mother to take 42 days (six weeks) following the birth; the remaining period may be shared between the father and the mother by mutual agreement. The duration of the leave is extended by 30 days in the case of shared leave; each parent takes leave of 30 consecutive days or two periods of 15 consecutive days. Mothers have the option to take up to 30 days of initial parental leave before birth. It is obligatory for the father to take 20 working days of exclusive parental leave, of which five days must be taken consecutively immediately after birth and 15 days must be taken during the subsequent 42 days (six weeks). After this period, voluntary leave of five days, consecutive or not, may be taken by the father after the period referred to and during the initial parental leave of the mother. The initial parental benefit is extended by 30 days per child in the case of multiple births, besides the first one. In the case of multiple births, an extra two days for each child (besides the first one) are added to the father’s exclusive 20 compulsory days of parental leave. Extended parental leave (Article 16) may be granted to one parent or to both parents (alternately), up to a maximum period of three months (for each parent), provided that it takes places immediately after the initial parental benefit or after the extended parental benefit of the other parent. |
| Reimbursement | The parental leave benefit varies according to the option of the parental leave.
When the level of earnings is very low, the law provides a minimum amount of €11.81 per day, equal to 80% of one-thirtieth (representing one day) of the social support index (indexante dos apoios sociais; €443.20 per month in 2022). For the extended parental leave of three months, the benefit corresponds to a daily allowance of 25% of the average daily wage. When the level of earnings is very low, the law provides a minimum amount of €5.90 per day, equal to 40% of one-thirtieth of the social support index. |
Haigusleht
Õigus tasustatud haiguspuhkusele on seadusega tagatud (4. veebruari 2004. aasta dekreetseadus 28/2004 koos muudatustega, mis on tehtud 26. augusti dekreetseadusega nr 146/2005, 22. oktoobri dekreetseadusega nr 302/2009, 16. juuni 2011. aasta seadusega 28/2011, 27. juuni dekreetseadusega 133/2012 ja 2. juuli 2018. aasta dekreetseadusega 53/2018) kõigile töötavatele inimestele (töötajad ja füüsilisest isikust ettevõtjad) ja töötajatele, kes on kutsehaiguse tõttu ajutiselt töövõimetud. või tööõnnetus.
Tasustatud haiguspuhkuse saamiseks peavad töölepingu alusel töötavad töötajad olema teinud sotsiaalkindlustussüsteemi (või muusse sarnasesse süsteemi) sissemakseid vähemalt kuus kuud (järjest või mitte) ja olema töötanud vähemalt 12 päeva viimase kuue kuu esimese nelja kuu jooksul enne haigust. Seda tingimust ei kohaldata siiski füüsilisest isikust ettevõtjate ega vabatahtliku sotsiaalkindlustusskeemiga hõlmatud meremeeste suhtes: need töötajad peavad olema tasunud oma sotsiaalkindlustusmaksed töövõimetuse ilmnemisele eelneva kolmanda kuu lõpuks.
Hüvitist makstakse töötajate puhul alates töövõimetuse neljandast päevast (on tasustamata kolmepäevane ooteaeg), füüsilisest isikust ettevõtjate puhul alates töövõimetuse 11. päevast (tasustamata 10-päevane ooteaeg) ja alates 31. töövõimetuspäevast vabatahtliku sotsiaalkindlustusskeemiga hõlmatud hüvitise saajatele.
Ooteaega ei kohaldata 1) tuberkuloosi, 2) haiglaravi või ambulatoorse kirurgilise ravi korral nõuetekohaselt loa saanud asutuses ja 3) vanemahüvitise saamise õiguse perioodi jooksul alanud ja sellest ajast kauem kestva haiguse korral.
Seda tasu annab riik sotsiaalkindlustuse kaudu. Selle toetuse suurus arvutatakse protsendina töötaja palgast (see palk määratakse kindlaks, võttes arvesse viimase kaheksa kuu esimese kuue kuu keskmist palka enne haigus-, jõulu- ja puhkusetoetusi), kuid see protsent varieerub sõltuvalt puhkuse kestusest ja haiguse laadist.
Haiguspäevarahaga kaetud keskmise päevapalga suurus varieerub sõltuvalt töövõimetuse kestusest: 55% kuni 30 päeva, 60% 31–90 päeva, 70% 91–365 päeva ja 75% üle 365 päeva.
Makstavate hüvitiste alammäär on 30% sotsiaaltoetuste indeksi päevasest summast (2022. aastal 443,20 eurot). Kui isiku võrdlussissetulek on väiksem kui sotsiaaltoetuse indeks, on haigushüvitis võrdne võrdlussissetulekuga. Hüvitised ei tohi ületada võrdlustulu. Töösuhte võib lõpetada ajal, mil töötaja on haiguslehel (tööseadustik).
Pensioniiga
10. märtsi 2021. aasta määrusega 53/2021 kehtestati, et 2022. aasta vanaduspensioni saamise õiguse normaalne vanus on 66 aastat ja 7 kuud.
Ennetähtaegselt pensionile jäämist saab taotleda, kui kindlustatud isik on vähemalt 60-aastane ja on teinud sissemakseid 40 aastat ilma jätkusuutlikkuse koefitsienti kohaldamata. Ennetähtaegselt pensionile jäämise eest karistatakse vastavalt määrale, mis on kehtestatud 10. mai 2007. aasta dekreetseadusega 187/2007, mida on muudetud 25. veebruari dekreetseadusega 16-A/2021: 0,5% kuus enne pensioniikka jõudmist.
Inimesel ei ole võimalik pensionile saada enne 60-aastaseks saamist. Vanaduspensioni saamise isiklikku vanust vähendatakse nelja kuu võrra iga tsiviilaasta kohta, mil isik on teinud sissemakseid üle 40 aasta; Selline vähendamine ei saa siiski kaasa tuua juurdepääsu vanaduspensionile enne 60-aastaseks saamist. Lisaks ei võeta jätkusuutlikkuse tegurit arvesse vanaduspensioniea arvutamisel paindlikkusskeemi osana. Sellistel juhtudel ei karistata abisaajaid kahekordselt.
Pikaajalises töös olevatel vanematel töötajatel on eriline võimalus pensionile jääda. Kui töötus tekib pärast 57. eluaastat, lubatakse pensionile jääda ilma trahvideta 62-aastaselt. Kui töötus tekib vanuses 52–56 aastat, lubatakse pensionile jääda koos karistustega 57-aastaselt. Viimasel juhul pikendatakse kvalifitseerumisperioodi 15 aastalt 22 kindlustusaastale.
Rasket tööd tegevatele inimestele, nagu kaevurid, kalanduses töötavad meremehed, kaubalaevastiku meretöötajad, rannalaevanduse ja rannakalanduse töötajad, lennujuhid, professionaalsed klassikalised ja kaasaegsed tantsijad ning Madeiralt pärit tikkijad, on pensionile jäämise eritingimused. Need spetsialistid võivad taotleda ennetähtaegselt pensionile jäämist iga tegevuse jaoks kehtestatud vanuse ja osamaksetega seotud eritingimustel, kuid nad peavad alati järgima 15-aastast (järjestikust või mitte) sotsiaalkindlustusmakseid ja mis tahes muud sotsiaalkaitseskeemi, mis annab neile õiguse vanaduspensionile.
