Rumeenia tööelu profiil riigis
See profiil kirjeldab Rumeenia tööelu põhijooni. Selle eesmärk on anda asjakohast taustteavet tööelu puudutavate struktuuride, institutsioonide ja asjakohaste eeskirjade kohta.
See hõlmab näitajaid, andmeid ja regulatiivseid süsteeme järgmistes aspektides: osalejad ja institutsioonid, kollektiivsed ja individuaalsed töösuhted, tervis ja heaolu, palk, tööaeg, oskused ja koolitus ning võrdsus ja mittediskrimineerimine töökohal. Profiile ajakohastatakse süstemaatiliselt iga kahe aasta tagant.
Ametiühingutel, tööandjate organisatsioonidel ja avalik-õiguslikel asutustel on oluline roll töösuhete, töötingimuste ja töösuhete struktuuride juhtimisel. Need on omavahel seotud osad mitmetasandilises valitsemissüsteemis, mis hõlmab Euroopa, riikliku, valdkondliku, piirkondliku (provintsi või kohaliku) ja ettevõtte tasandit. Selles osas vaadeldakse peamisi osalejaid ja institutsioone ning nende rolli Rumeenias.
Rumeenias on töösuhete valdkonnas tegutsevaid riigiasutusi ja institutsioone üksikasjalikult kirjeldatud allpool.
Riiklik kolmepoolne sotsiaaldialoogi nõukogu (CNTDS) on riikliku tasandi nõuandeorgan, kuhu kuuluvad ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide esindajad ning valitsuse, Rumeenia keskpanga ning Majandus- ja Sotsiaalnõukogu (CES) esindajad.
CES on riiklik institutsioon, mis koosneb kodanikuühiskonna, ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide esindajatest ning millega tuleb konsulteerida kõigi õiguslike muudatuste puhul, mis mõjutavad majanduslikku, sotsiaalset ja fiskaalset tegevust. 2017. aastal taaskäivitati CES pärast seda, kui selle tegevus oli ebaselgete õigusnormide tõttu mitu aastat blokeeritud.
Töö- ja sotsiaalse solidaarsuse ministeerium on sotsiaalkaitse, tööhõive ja tööjõu liikuvuse eest vastutav avaliku sektori asutus. Ta vastutab sotsiaalse kaasatuse, sotsiaalkaitse, tööhõive ja tööturuga seotud poliitika ja strateegiate väljatöötamise ja rakendamise eest. Ministeerium koordineerib kolme töötingimuste eest vastutavat avalik-õiguslikku asutust: Tööinspektsiooni, Riiklik Tööjõu Tööhõive Agentuur (ANOFM) ja Riiklik Pensionide Koda. ANOFM jälgib tööhõivestrateegiate rakendamist ja kutsealast koolitust ning töötute sotsiaalkaitse rakendamist.
Tööinspektsioon teostab järelevalvet ja kontrollib tööseadusandluse kohaldamist tööandjate poolt, näiteks seoses töötingimuste ning töötervishoiu ja tööohutusega.
Kuigi eraldi töökohtuid ei ole, võib tööga seotud kohtuvaidlusi või konfliktide lahendamist saavutada kohtumenetluse algatamisega tavakohtute kaudu.
Tööandja ja töötaja vaheliste konfliktide lahendamise osas on äsja välja antud tsiviilseadustikuga kehtestatud kohustuslik säte, mis kohustab pooli osalema istungil, mille käigus tutvustatakse vahendusmenetluse eeliseid. Pärast selle informatiivse istungi lõppu võivad pooled otsustada jätkata vahendusmenetlust, et konflikt lahendada või esitada oma asi kohtule.
Tööseadustik ja seadus nr 319/2006 annavad töötervishoiu ja tööohutuse õigusliku raamistiku. Seadus näeb ette töötervishoiu ja tööohutuse komiteede loomise enam kui 50 töötajaga ettevõtetes. Tööinspektsioon võib aga muuta kohustuslikuks töötervishoiu ja tööohutuse komisjonide loomise alla 50 töötajaga ettevõtetes, kui tegevuse iseloom ja töökohaga seotud riskid seda nõuavad. Tööandjate, töötajate ja töötervishoiu spetsialistide esindajatest koosnevad komiteed koordineerivad ja kontrollivad töötervishoiu ja tööohutuse sätete kohaldamist.
Töö- ja sotsiaalse solidaarsuse ministeerium on asutus, mis jälgib töötervishoidu ja -turvalisust. Samuti vastutab ta strateegiate ja poliitikate koostamise ja õigusaktide järelevalve eest ning määrab ettevõtteid/inimesi, kes osutavad ennetus- ja kaitseteenuseid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas.
Tervishoiuministeerium on rahvatervise abi valdkonnas võtmeasutus. Ta koostab töökoha tervisekaitse eeskirjad. Tervishoiuministeerium jälgib ka töötajate tervist ja vastutab kutsealase koolituse pakkumise eest töötervishoiu valdkonnas.
Tööinspektsioon kontrollib töötervishoidu ja tööohutust käsitlevate õigusaktide kohaldamist, rakendades ametialaseid riske käsitlevaid programme, viies läbi uurimisi ja rakendades vajaduse korral sanktsioone.
Lõpuks viib töö- ja sotsiaalse solidaarsuse ministeeriumi riiklik teadusuuringute instituut läbi teadusuuringuid, mis põhjendavad töötervishoiu ja tööohutuse valdkonna poliitikameetmeid.
Ametiühinguorganisatsioon loetakse riiklikul tasandil esinduslikuks, kui sellega seotud organisatsioonid moodustavad vähemalt 5% riigi majanduse töötajate koguarvust ja tal on territoriaalne struktuur vähemalt 50% + 1 maakondades, sealhulgas pealinn Bukarest. Samuti loetakse tööandjate organisatsioon esinduslikuks, kui selle liikmed moodustavad vähemalt 7 % töötajate koguarvust riiklikul tasandil ja kui tal on territoriaalne struktuur 50 % + 1 maakondades, sealhulgas Bukarestis.
Ametiühingute esindamise kohta
Uue sotsiaaldialoogi seadusega muudeti ametiühingu moodustamiseks nõutavat töötajate miinimumarvu, vähendades seda 15-lt 10-le samast ettevõttest või 20 töötajale, kes töötavad samas sektoris. Töötud ja füüsilisest isikust töötajad võivad liituda ametiühinguga; töötuid liikmeid ei võeta aga esinduslikkuse määramisel ametiühingu liikmete arvu määramisel arvesse.
Avalikke ülesandeid täitvad inimesed, näiteks kohtunikud, sõjaväelased, siseministeeriumi töötajad ja salateenistuste töötajad, ei saa ametiühingut moodustada ega sellega liituda.
Praegu on viis riiklikult esinduslikku konföderatsiooni – Riiklik Ametiühingute Blokk (Blocul Naţional Sindical, BNS), Riiklik Ametiühingute Konföderatsioon "Cartel Alfa" (Confederaţia Naţională Sindicală "Cartel Alfa", Cartel Alfa), Rumeenia Vabade Ametiühingute Riiklik Konföderatsioon – Vennaskond (Confederaţia Naţională a Sindicatelor Libere din România – Frăţia, CNSLR Fratia), Rumeenia Demokraatlike Ametiühingute Konföderatsioon (Confederaţia Sindicatelor Democratice din România, CSDR) ja Meridiani Riiklik Ametiühingute Konföderatsioon (Confederaţia Sindicală Naţională Meridian, CSN Meridian) avaldavad oma ametlikud dokumendid töö- ja sotsiaalse solidaarsuse ministeeriumi veebisaidil. Kokku moodustavad nad 1 349 677 liiget 5 700 035-st (jaanuar 2023). Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni / Amsterdami tööuuringute instituudi andmebaas teatas, et ametiühingute tihedus oli 2018. aastal 24,1%. Ametiühingute tiheduse täpsuse hindamine on mõnevõrra keeruline, kuna erinevatest allikatest pärinevad andmed on sageli vastuolulised.
Ametiühingu liikmelisus
Ametiühingute tihedus näib olevat sektorite tasandil väga erinev: mõnes sektoris, näiteks avalikus halduses, hariduses ja tervishoius, on ametiühingute tihedus üle 50%, samas kui tootmises, rõivatööstuses ja kaubanduses on see palju väiksem. Üks peamisi põhjusi on vähem kui 15 töötajaga ettevõtete suur arv, mida ei saanud eelmise sotsiaaldialoogi seaduse (seadus nr 62/2011) kohaselt ametiühingusse astuda; Mõnede hinnangute kohaselt töötab 45% kaubandussektori töötajatest ja 32,6% ehitussektori töötajatest alla 15 töötajaga ettevõtetes.
Ametiühingute liikmeskond ja asustustihedus, 2010–2019
| 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | 2014 | 2015 | 2016 | 2017 | 2018 | 2019 | Source | |
| Trade union density in terms of active employees (%)* | n.a. | n.a. | 25 | n.a. | n.a. | n.a. | 21.6 | n.a. | 21.4 | n.a. | OECD and AIAS, 2021 |
| Trade union membership (thousands)** | n.a. | n.a. | 1,432 | n.a. | n.a. | n.a. | 1,340 | n.a. | 1,390 | n.a. | OECD and AIAS, 2021 |
Märkused: * Ametiühingusse kuuluvate töötajate osakaal. ** Ametiühingu liikmete koguarv (sh füüsilisest isikust ettevõtjad ja mitteaktiivsed ametiühingu liikmed – st üliõpilased, pensionärid või töötud) riiklikul tasandil. Ei ole kättesaadav.
Representatiivsuse saavutamine näib olevat raskem sektori ja ettevõtte tasandil. 2015. aasta lõpu andmed näitavad, et esinduslikud ametiühinguliidud on olemas 21 majandussektoris 29-st. Suurtel sektoritel – nagu tekstiili- ja kaubandussektor, mis kokku moodustavad umbes miljon töötajat – ei ole esindusliite. Uuringud näitavad, et tegelik representatiivsuse künnis on mõnes sektoris palju kõrgem kui õiguslik künnis: kaubandussektoris on õiguslik künnis 13,3%, ehitussektoris 10,4% ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogias 8,7%.
Peamised ametiühingute keskliidud ja liidud
2023. aastal oli Rumeenias viis riiklikku esinduslikku ametiühingute keskliitu: CNSLR Fratia, Cartel Alfa, BNS, CSN Meridian ja CSDR. Esinduslike ametiühingute keskliitude arv püsis alates 2018. aastast muutumatuna. Allpool toome välja esinduslikud ametiühingute keskliidud ja olulisemad liidud (mida on kõige rohkem ja mis on valdkondlikul tasandil esinduslikud).
Peamised ametiühingute keskliidud ja liidud
| Name | Abbreviation | Number of members* | Year | Involved in collective bargaining? |
| National Trade Union Confederation ‘Cartel Alfa’ (Confederaţia Naţională Sindicală ‘Cartel Alfa’) | Cartel Alfa | 258,099 | 2019 | Not at national level since Law No. 62/2011 abolished national collective bargaining; signed the collective agreement for the healthcare sector in 2019 |
| National Confederation of Free Trade Unions of Romania – Brotherhood (Confederaţia Naţională a Sindicatelor Libere din România – Frăţia) | CNSLR Fratia | 304,842 | 2020 | Not at national level since Law No. 62/2011 abolished national collective bargaining |
| National Trade Union Bloc (Blocul Naţional Sindical) | BNS | 259,428 | 2019 | Not at national level since Law No. 62/2011 abolished national collective bargaining; signed the collective agreement for the healthcare sector in 2019 |
| Meridian National Trade Union Confederation (Confederaţia Sindicală Naţională Meridian) | CSN Meridian | 254,280 | 2020 | Not at national level since Law No. 62/2011 abolished national collective bargaining; signed the collective agreement for the healthcare sector in 2019 |
| Confederation of Democratic Trade Unions in Romania (Confederaţia Sindicatelor Democratice din România) | CSDR | 262,663 | 2020 | Not since Law No. 62/2011 abolished national collective bargaining |
| National Federation of Free Unions from Education (Federația Sindicatelor Libere din Învǎțǎmânt) | FSLI | 162,194 | 2020 | Yes, signed the collective agreement for the pre-university education sector in 2021 |
| National Federation of Farmers Trade Unions ‘Agrostar’ (Federația Naţională a Sindicatelor din Agricultură, Alimentaţie, Tutun, Domenii şi Servicii Conexe ‘Agrostar’) | Agrostar | 10,921 | 2020 | Not at sectoral level |
| National Trade Union of Police and Contractual Staff of Romania (Sindicatul Național al Polițiștilor și Personalului Contractual din Romania) | SNPPC | 28,847 | 2022 | Not at sectoral level |
| Trade Union Federation for Romanian Automotive (Federația Sindicalǎ Automobilul Românesc) | FSAR | 23,471 | 2019 | Not at sectoral level |
| Federation of Unions of Automotive Manufacturing ‘Infratirea’ (Federatia Sindicatelor din Con-structii de Masini ‘Infratirea’) | Infratirea | 22,720 | 2020 | Not at sectoral level |
| Romanian Trade Union Federation Sanitas (Federația Sanitas din România) | Federația Sanitas | 84,495 | 2020 | Yes, signed the collective agreement for the healthcare sector in 2019 |
| Education Trade Union Federation ‘Spiru Haret’ (Federatia Sindicatelor din Educație ‘Spiru Haret’) | FSI Spiru Haret | 70,298 | 2022 | Yes, signed the collective agreement for the primary education sector in 2021 |
| Postal and Communication Trade Union Federation (Federația Sindicatelor din Poștă și Comunicații) | FSPC | 18,236 | 2019 | Not at sectoral level |
| Federation of Insurance and Banks (Federatia Sindicatelor din Asigurari si Banci) | FASB | 11,547 | 2020 | Not at sectoral level |
| National Federation of Administration Unions (Federația Naționalǎ a Sindicatelor din Administrație) | FNSA | 24,387 | 2020 | Not at sectoral level |
| Federation of Trade Unions ‘Gas-Romania’ (Federația Sindicatelor ‘Gaz Romania’) | FS Gaz Romania | 18,042 | 2020 | Not at sectoral level |
| National Federation Railway Movement Commercial Wagon (Federația Națională Feroviară Mișcare Comercial Vagoane) | FNFMCV | 17,277 | 2022 | Not at sectoral level |
| Federation Publisind (Federația Publisind) | Publisind | 25,684 | 2022 | Not at sectoral level |
Märkus: * Hinnangulised arvud, mis põhinevad esindajate toimikutel, mis on kättesaadavad töö- ja sotsiaalse solidaarsuse ministeeriumi veebisaidil.
Tööandja esindamise kohta
Tööandjad võivad tööandjate organisatsiooni moodustada või sellega liituda. Tööandja organisatsioon saab olla seotud ainult hierarhiliselt kõrgema tööandja organisatsiooniga.
Sotsiaaldialoogi seaduses on sätestatud, et tööandjate organisatsioonid, kes taotlevad riiklikku esindatust, peavad oma sidusettevõtete kaudu moodustama vähemalt 7% kogu majanduse tööjõust (välja arvatud avaliku sektori töötajad). Tööandjate liidud peavad oma liikmete kaudu moodustama vähemalt 10% asjaomase sektori kogu tööjõust.
Nende õigusnormide tagajärjel vähenes riiklikult esinduskonföderatsioonide arv 12-lt 2011. aastal 3-le 2023. aastal.
Järgnevas osas loetleme riiklikul tasandil esindatud tööandjate organisatsioonide keskliidud ja 2023. aasta olulisemad tööandjate organisatsioonide liidud (kõige rohkem liikmeid ja esindajaid valdkondlikul tasandil).
Tööandjate organisatsioonide liikmeskond ja tihedus, 2012–2019 (%)
2012 | 2013 | 2014 | 2015 | 2016 | 2017 | 2018 | 2019 | Source | |
| Employer organisation density in terms of active employees | 60 | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | 60 | n.a. | n.a. | OECD and AIAS, 2021 |
| Employer organisation density in the private sector* | n.a. | 6 | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | 5 | European Company Survey 2013/2019 |
Märkused: * Töötajate protsent, kes töötavad ettevõttes, mis on kollektiivläbirääkimistega seotud tööandjate organisatsiooni liige. E.k., ei ole kättesaadav.
Peamised tööandjate organisatsioonid ja keskliidud
Töö- ja sotsiaalse solidaarsuse ministeerium dokumenteerib kõige esinduslikumad tööandjate liidud ja keskliidud.
Peamised tööandjate organisatsioonid ja keskliidud
| Name | Abbreviation | Number of members* | Year | Involved in collective bargaining? |
| Employers’ Organisation Concordia (Confederația Patronalǎ Concordia) | Concordia | 326,445 | 2021 | No |
| Romanian National Council of Private Small and Medium Enterprises (Consiliul Național al Întreprinderilor Private Mici și Mijlocii din România) | CNIPMMR | 372,281 | 2020 | No |
| Employers Confederation of Industry, Agriculture, Constructions and Services of Romania (Confederația Patronalǎ din Industrie, Agriculturǎ, Construcții și Servicii din România) | Conpirom | 324,906 | 2019 | No |
| Federation of Employers’ Organisations of Financial Services of Romania (Federația Patronalǎ a Serviciilor Financiare din România) | FPSFR | 24,734 | 2021 | Not at sectoral level |
| Federation of Employers’ Organisations of Romanian Tourism (Federația Patronatelor din Turismul Românesc) | FPTR | 73,752 | 2019 | Not at sectoral level |
| Employers’ Federation of Building Companies (Federația Patronatelor Societǎților din Construcții) | FPSC | 35,629 | 2019 | Not at sectoral level |
| Employers’ Organisation of Commerce Networks (Federatia Patronala a Retelelor din Comert) | FPRC | 113,771 | 2019 | Not at sectoral level |
| Federation of Associations of Energy Utility Companies (Federaţia Asociaţiilor Companiilor de Utilităţi din Energie) | ACUE | 18,820 | 2020 | Not at sectoral level |
| Employers’ Federation of Textiles, Clothing and Leather Industry (Federația Patronalǎ a Textilelor, Confectiilor si Pielǎriei) | Fepaius | 21,017 | 2021 | Not at sectoral level |
| Employers’ Organisation Metalurgia (Federatia Patronala Metalurgia) | FP Metalurgia | 14,455 | 2020 | Not at sectoral level |
Märkus: * Hinnangulised arvud, mis põhinevad esindajate toimikutel, mis on kättesaadavad töö- ja sotsiaalse solidaarsuse ministeeriumi veebisaidil.
Kolmepoolset sotsiaaldialoogi korraldatakse riiklikul, territoriaalsel ja valdkondlikul tasandil. Püüdes reformida sotsiaaldialoogi kõigil tasanditel, muudeti 2011. aastal CESi – riikliku tasandi sotsiaaldialoogi kolmepoolse organi – koosseisu. Pärast 2011. aasta seadusemuudatust (seaduse nr 62/2011 rakendamine) lahkusid valitsuse esindajad CES-ist ja asendati kodanikuühiskonna esindajatega, mis mõnede sidusrühmade arvates muutis nõukogu kolmepoolsest organist kahepoolseks sotsiaaldialoogi struktuuriks. CES on nõuandev foorum ja sellega tuleb konsulteerida kõigi seaduseelnõude osas tema pädevusvaldkondades (majandus, maksud, tööjõud, sotsiaalkaitse, tervishoid, haridus, teadusuuringud, kultuur ja palgad).
2011. aasta sotsiaaldialoogi seadusega (seadus nr 62/2011) nähti ette uue sotsiaaldialoogi organi moodustamine: CNTDS, kolmepoolne nõuandev organ, mis koosneb tööandjate organisatsioonide, ametiühingute, valitsuse, keskpanga ja CESi presidendi esindajatest. CNTDS on nõuandev foorum miinimumpalga kehtestamiseks riiklikul tasandil; riiklike strateegiate ja programmide analüüsimiseks; ning majanduslike ja sotsiaalsete vaidluste lahendamiseks kolmepoolse dialoogi kaudu. Mitmel korral süüdistasid ametiühingud valitsust selles, et nad ei kutsu CNTDS-i regulaarselt kokku või ei valmistu piisavalt organi koosolekuteks ja takistavad seega sotsiaalset dialoogi. Seetõttu näeb uus sotsiaaldialoogi seadus ette CNTDSi korrapärase kokkukutsumise korra.
Kohalikul tasandil luuakse prefektuuri tasandil sotsiaaldialoogi komisjonid. Osalejad on kohalike omavalitsuste esindajad, iga riiklikult esindava keskliidu esindajad ja muud asjassepuutuvad sidusrühmad, kui nende kohalolek on kokku lepitud.
Riiklikul tasandil moodustatakse kolmepoolsed sotsiaaldialoogi komiteed 18 avaliku sektori asutuse ja institutsiooni raames, nagu töö- ja sotsiaalse solidaarsuse ministeerium, rahandusministeerium ja tervishoiuministeerium.
Peamised kolme- ja kahepoolsed organid
| Name | Type | Level | Issues covered |
| National Tripartite Council for Social Dialogue (Consiliul Naţional Tripartit pentru Dialog Social, CNTDS) | Tripartite | National | Minimum wage, labour relations, labour disputes |
| Economic and Social Council (Consiliul Economic şi Social, CES) | Tripartite | National | Labour relations, fiscal and financial policies, public health policies, social protection policies, education |
| Social dialogue commissions at ministry level | Tripartite | National | Sectoral policies elaborated by the ministries |
| Social dialogue commissions at prefecture level | Tripartite | Local | Local policies |
| Advisory Board of the National Agency for Labour Force Employment (Agenţia Naţională pentru Ocuparea Forţei de Muncă, ANOFM) | Tripartite | National | Employment, labour market policies |
| Advisory Board of the National House of Public Pensions (Casa Naţională de Pensii Publice, CNPP) | Tripartite | National | Social insurance, pensions |
| National Health Insurance Agency (Casa Naţionala de Asigurări de Sănătate, CNAS) | Tripartite | National | Public health |
Töötajaid esindavad töökohal ametiühingud ettevõtte tasandil. Rumeenias ei ole töönõukogusid ega muid ettevõtte tasandi organeid, mis tagaksid töötajate esindatuse. Ametiühingu võib moodustada vähemalt 10 samas ettevõttes töötavat töötajat või 20 samas sektoris töötavat töötajat. Ettevõtetes, kus on rohkem kui 10 töötajat, kuid millel puudub ametiühing, esindavad töötajaid töötajate esindajad.
Õigusakt, millega nähakse ette Euroopa töönõukogude asutamine, võeti vastu 2005. aastal, kuid seadust kohaldatakse ainult "üleühenduseliste ettevõtete" suhtes (ettevõtjad, kellel on vähemalt 1 000 töötajat liikmesriikides ja vähemalt 150 töötajat igas vähemalt kahes liikmesriigis).
Esindusorganite regulatsioon, koosseis ja pädevus
| Body | Regulation | Composition | Involved in company-level collective bargaining? | Thresholds for/rules on when the body needs to be/can be set up |
| Trade union | The functioning of trade unions is regulated by the new Social Dialogue Law (Law No. 367/2022). | Employees with a working contract that work in the same company or in the same sector. | Yes. Trade unions defend the rights of their members in courts and negotiate collective agreements (only if they fulfil the representativeness criteria). | A trade union can be founded by a minimum of 10 employees working in the same company or 20 employees in the same sector. In order for a trade union to be representative, it must account for at least 30% + 1 of all employees of the company. |
| Employee representative | The Labour Code provides the legal context regarding the employee representative. | The employee representative is elected from among the company’s employees, and must be voted for by at least half of the employees. | Yes. They promote workers’ interests, inform the Labour Inspectorate if the labour legislation is not properly applied and participate in collective bargaining (when there is no representative trade union in the company). | An employee representative is elected only in companies that have at least 10 employees and in which there is no representative trade union organisation. |
