Kollektiivläbirääkimised Rumeenias

2011. aasta sotsiaaldialoogi seadusega (seadus nr 62/2011) kaotati kollektiivläbirääkimised riiklikul tasandil. Uus seadus asendas ka harude tasandi kollektiivläbirääkimised valdkondlike kollektiivläbirääkimistega. Uue õigusraamistikuga detsentraliseeriti kollektiivläbirääkimised, suurendades kollektiivlepingute tähtsust ettevõtte tasandil. Aastatel 2011–2018 peeti kollektiivläbirääkimisi peamiselt ettevõtte tasandil, kuid läbirääkimiste tulemusel ei olnud kollektiivlepinguni jõudmine kohustuslik.

Uus sotsiaaldialoogi seadus (seadus nr 367/2022) loob uue raamistiku riiklike, valdkondlike ja äriühingute tasandi kollektiivläbirääkimisteks. Taastatakse võimalus sõlmida riiklikke kollektiivlepinguid, kuid seadus näeb ette, et need ei tohi sisaldada riikliku miinimumpalgaga seotud klausleid, nagu see oli kuni 2011. aastani. Lepingud võivad siiski sisaldada miinimumpalga koefitsiente kutsestandardite järgi.

Uus seadus muudab kollektiivläbirääkimised kohustuslikuks nii vähemalt 10 töötajaga ettevõtetes kui ka valdkondlikul tasandil. Läbirääkimisi võivad algatada nii ametiühingud kui ka tööandjate organisatsioonid. Seadus lubab tööandjate liitudel ja vastavatel ametiühinguorganisatsioonidel, kes ei ole valdkondlikul tasandil sõlmitud kollektiivlepinguga alla kirjutanud, kirjaliku teate alusel lepinguga ühineda.

Pärast 2011. aasta seadusemuudatust sõlmiti aastatel 2012–2022 valdkondlikul tasandil vaid mõned valdkondlikud kollektiivlepingud, erinevalt ainuüksi 2010. aastal sõlmitud kaheksast valdkondlikust kollektiivlepingust. 2019. aastal sõlmiti riikliku tervishoiusektori kollektiivleping, mis kehtib aastatel 2019–2021. Ülikoolieelse hariduse sektori kollektiivleping sõlmiti 2022. aastal. Lisaks sõlmiti 2021. aastal 4 ja 2022. aastal 11 mitme tööandjaga kollektiivlepingut.

Töötajate kollektiivsete palgaläbirääkimiste katvus

Allikad: Eurofound, Euroopa ettevõtete uuring 2013/2019 (sealhulgas erasektori ettevõtted, millel on rohkem kui 10 töötajaga tegevuskohti (NACE koodid B–S); uuringus esitatud küsimus oli valikvastustega küsimus ja võimalik oli mitu vastust); Eurostat [earn_ses10_01], [earn_ses14_01], [earn_ses18_01] (sealhulgas rohkem kui 10 töötajaga ettevõtted (NACE koodid B–S, v.a O), iga kohaliku üksuse kohta üks vastus); OECD ja AIAS, 2021; Tööinspektsioon

Sotsiaaldialoogi detsentraliseerimine 2011. aastal tõi kaasa kollektiivläbirääkimiste koondumise äriühingu tasandile. Selline olukord oli ilmne ka 2022. aastal, kuid seda tuleks muuta uue sotsiaaldialoogi seadusega. Varasemad andmed näitasid, et pärast riiklike kollektiivläbirääkimiste kaotamist 2011. aastal vähenes kollektiivläbirääkimiste katvus peaaegu 100 %-lt 2010. aastal ligikaudu 35 %-le 2013. aastal. Tööinspektsiooni andmetel kehtis 2020. aastal aktiivse kollektiivlepinguga 2 113 237 töötajat, mis näitab, et kollektiivläbirääkimiste katvus oli 32%.

Kollektiivlepingute arv ettevõtte tasandil (riiklikud andmed)

Allikas: Töö- ja Sotsiaalse Solidaarsuse Ministeerium ning Tööinspektsioon.

Pärast sotsiaaldialoogi õigusraamistiku reformi 2011. aastal läks Rumeenia tsentraliseeritud kollektiivläbirääkimiste süsteemilt üle detsentraliseeritud kollektiivläbirääkimiste süsteemile. Enne 2011. aastat olid riiklikud kollektiivlepingud väga olulised, kuna nende sätted olid kohustuslikud läbirääkimissüsteemi madalamatel tasanditel (filiaal, sektor ja äriühing). Teoreetiliselt peaksid valdkondlikud kollektiivläbirääkimised mängima olulist rolli, kuna valdkondlike kollektiivlepingute sätted on kohustuslikud (konkreetsetel õiguslikel tingimustel) kõigile vastava sektori ettevõtetele. Praktikas on valdkondlikud kollektiivläbirääkimised aga blokeeritud. Seetõttu on kollektiivläbirääkimised kohalikul tasandil (ettevõtete ja ettevõtete rühmade tasandil) olulisemad.

Eeldati, et uue sotsiaaldialoogi seaduse vastuvõtmine 2022. aasta lõpus muudab seda olukorda, muutes kollektiivläbirääkimised kohustuslikuks nii ettevõtte kui ka valdkondlikul tasandil ning taastades kollektiivläbirääkimised riiklikul tasandil.

Kollektiivläbirääkimiste tasemed, 2022

Liigendus

Valdkondlikul tasandil sõlmitud kollektiivlepingute klauslid on kohustuslikud kõigile vastava sektori ettevõtete töötajatele. Kuni 2022. aasta detsembrini loeti kollektiivlepingut valdkondlikuks aga vaid siis, kui allakirjutanud tööandjaorganisatsiooniga seotud äriühingute töötajate arv moodustas üle poole vastava majandussektori töötajate koguarvust. Kui see tingimus ei olnud täidetud, registreeriti kollektiivleping lepinguna ettevõtete rühma tasandil.

Uue sotsiaaldialoogi seadusega taastatakse kollektiivläbirääkimised riiklikul tasandil. Riiklike kollektiivlepingute klauslid kehtivad kõigile töötajatele ja need tuleb lisada ettevõtte või valdkonna tasandil sõlmitavatesse kollektiivlepingutesse.

Uue sotsiaaldialoogi seaduse kohaselt võivad nii ametiühingud kui ka tööandjate organisatsioonid algatada läbirääkimisvooru vähemalt 60 päeva enne kehtiva kollektiivlepingu kehtivuse lõppemist. Kollektiivläbirääkimised ei tohi kesta kauem kui 45 päeva ja kollektiivlepingu sõlmimine ei ole kohustuslik.

Avalikus sektoris algavad läbirääkimised reeglina aasta neljandas kvartalis, kui valitsus võtab vastu otsuse järgmise aasta töötasu alammäära kohta.

Uus sotsiaaldialoogi seadus loob raamistiku läbirääkimiste eri tasandite automaatseks koordineerimiseks. Kõrgeimal tasandil kokku lepitud klauslid on minimaalsed ja kohaldatavad automaatselt kõigile madalamatele tasanditele. Lisaks tagab teatava vertikaalse kooskõlastamise ametiühingute liitude ja valdkondlike tööandjate liitude palganõuete kaudne kooskõlastamine, kellel on seaduse kohaselt õigus osaleda kollektiivläbirääkimistel äriühingu tasandil ja teatavates olukordades isegi sõlmida kollektiivläbirääkimisi äriühingu tasandil.

Alates 2022. aasta detsembrist on riiklikud kollektiivlepingud automaatselt kohaldunud kõigile töötajatele ja valdkondlikud kollektiivlepingud on automaatselt kohaldunud kõigile sektori töötajatele. Uues sotsiaaldialoogi seaduses on samuti sätestatud, et tööandjate organisatsioonid/ettevõtted ja vastavad ametiühinguorganisatsioonid, kes ei ole alla kirjutanud valdkondlikul tasandil või ettevõtete kontsernide jaoks sõlmitud kollektiivlepingutele, võivad nende lepingutega ühineda.

Aastatel 1999–2011 oli juhtumeid, kus filiaali tasandi kollektiivlepingud sisaldasid erandeid, mis võimaldasid majandus- ja finantsraskustes olevatel ettevõtetel maksta alla künnise.

Näiteks mustade, värviliste ja tulekindlate materjalide tööstuse kollektiivlepingutes oli ette nähtud, et piiratud ajavahemike jooksul "võib miinimumpalka vähendada, kuid mitte kunagi alla 80% algselt kokkulepitud väärtusest".

Alates 2011. aastast on mõned ettevõtte tasandi kollektiivlepingud sisaldanud klausleid, mis võimaldavad ettevõtetel maksta seadusjärgsest miinimumpalgast vähem. See erand on lubatud, kui äriühing teeb finants- ja majandusanalüüsi, mis näitab, et ta on rahalistes raskustes.

Kui kollektiivleping lõpeb, on sotsiaalpartneritel õigus seda 12 kuu võrra pikendada. Pikendamine on lubatud ainult üks kord; Pärast seda on ainus võimalik võimalus uuesti läbi rääkida. Nii tööandjad kui ka ametiühingud võivad algatada kollektiivläbirääkimisi; Seda tuleb teha vähemalt 60 päeva enne kehtiva kollektiivlepingu kehtivuse lõppemist. Kollektiivläbirääkimised ei tohiks kesta kauem kui 45 päeva. Kui sotsiaalpartnerid ei suuda selle aja jooksul konsensust saavutada ja kollektiivlepingut sõlmida, on ametiühinguorganisatsioonil õigus algatada töökonflikt.

Rumeenia kollektiivläbirääkimiste kõige olulisemad küsimused on palgad ja ületunnitöö tasustamine. Sellised küsimused nagu elukestev õpe ja sooline võrdõiguslikkus ei ole nii olulised.