Rumeenia tööelu profiil riigis
See profiil kirjeldab Rumeenia tööelu põhijooni. Selle eesmärk on anda asjakohast taustteavet tööelu puudutavate struktuuride, institutsioonide ja asjakohaste eeskirjade kohta.
See hõlmab näitajaid, andmeid ja regulatiivseid süsteeme järgmistes aspektides: osalejad ja institutsioonid, kollektiivsed ja individuaalsed töösuhted, tervis ja heaolu, palk, tööaeg, oskused ja koolitus ning võrdsus ja mittediskrimineerimine töökohal. Profiile ajakohastatakse süstemaatiliselt iga kahe aasta tagant.
Streigiõigust reguleerivad tööseadustik ja uus sotsiaalse dialoogi seadus. Kollektiivsed töövaidlused võivad toimuda ettevõtte, valdkondlikul või riiklikul tasandil või ettevõtete rühmade vahel. Üldjuhul ei saa töövaidlust algatada seni, kuni kollektiivleping kehtib vastaval tasandil. Erandiks on see, kui tööandja ei anna kollektiivselt kohaldatavates kollektiivlepingutes sätestatud individuaalseid õigusi ja kui vaidlus on algatatud kohtus ja seda ei ole lahendatud 45 päeva jooksul. Äriühingu tasandil võivad töövaidluse algatada selle äriühingu töötajad, kelle esindusliiduga äriühingu ametiühing on liitunud, kui tööandja keeldub seaduse tingimuste kohaselt kehtivast valdkondlikust kollektiivlepingust kinni pidamast.
Seadus näeb ette ka uue töövõitluse vormi – streigid valitsuse sotsiaal- ja majanduspoliitika vastu. Neid võivad algatada esindusühingute liidud ja konföderatsioonid.
2020. ja 2021. aastal vähenes töövaidluste arv võrreldes varasemate aastatega. Seda seetõttu, et COVID-19 pandeemia tõttu pikendati kollektiivlepingute kehtivust erakorralise seisukorra ajaks ja 90 päeva pärast selle lõppemist. Kuni 2022. aasta detsembrini ei saanud kollektiivlepingu kehtivuse ajal töövaidlusi algatada. Töövaidlustest teatab töö- ja sotsiaalse solidaarsuse ministeerium. 2010. aastal lõpetas riiklik statistikainstituut streikide kajastamise.
Developments in industrial action, 2012–2021
| 2012 | 2013 | 2014 | 2015 | 2016 | 2017 | 2018 | 2019 | 2020 | 2021 | Source | |
| Number of labour disputes | 23 labour disputes, involving 10,540 employees (71.73% participation rate): 8 resolved, 12 unresolved and 3 partially conciliated. | 22 labour disputes, involving 7,678 employees (91.57% participation rate): 11 resolved, 9 unresolved and 2 partially conciliated. | 19 labour disputes, involving 7,818 employees (59% participation rate): 5 resolved, 9 unresolved and 5 partially conciliated. | 35 labour disputes, involving 30,236 employees (52.97% participation rate): 9 resolved, 20 unresolved and 6 partially conciliated. | 30 labour disputes, involving 23,397 employees (63% participation rate): 13 resolved, 13 unresolved and 4 partially conciliated. | 21 labour disputes, involving 17,887 employees. | 26 labour disputes, involving 14,253 employees. | 26 labour disputes, involving 22,461 employees. | 6 labour disputes, involving 2,219 employees. | 2 labour disputes, involving 112 employees. | Ministry of Labour and Social Solidarity |
Note: No breakdown of resolved, partially conciliated and unresolved disputes available for 2017, 2018, 2019, 2020 or 2021. n.a., not available.
Vaidluste kollektiivse lahendamise mehhanismid
Uues sotsiaaldialoogi seaduses on sätestatud töövaidluste lahendamise mehhanismid: lepitus, vahendus ja vahekohtumenetlus. Töö- ja sotsiaalkaitseministri või territoriaalsete tööinspektsioonide korraldatav lepitusmenetlus on seadusega kohustuslik.
Kui konflikti osapooled jõuavad lepitusmenetluse käigus konsensusele, on töövaidlus lõpetatud. Kui ei, siis on konflikti pooltel õigus läbida vahendus- ja vahekohtumenetlus.
Individuaalsed vaidluste lahendamise mehhanismid
Üksikuid töövaidlusi lahendavad kohtud. Konflikti pooltel on võimalus läbida vahendusmenetlus. Kohtud, kes on pädevad otsustama üksikvaidluste lahendamise üle, on kehtestatud seadusega. Rumeenias ei ole töökohtuid, vaid ainult töövaidlustega tegelevad osakonnad (osakonnad). Töökonflikti algatamise taotlus saadetakse kaebuse esitaja valimisringkonna pädevale kohtule. Peamised hõlmatud aspektid on individuaalse töölepingu ühepoolne lõpetamine, rahalised aspektid ja ühepoolsed muudatused töölepingu sätetes. Seaduse järgi võib üksikute töövaidluste lahendamiseks kuluda maksimaalselt 10 päeva, kuid praktikas võtab see kauem aega.
