Slovakkia tööelu riigiprofiil
See profiil kirjeldab Slovakkia tööelu põhijooni. Selle eesmärk on anda asjakohast taustteavet tööelu puudutavate struktuuride, institutsioonide, osalejate ja asjakohaste eeskirjade kohta.
See hõlmab näitajaid, andmeid ja regulatiivseid süsteeme järgmistes aspektides: osalejad ja institutsioonid, kollektiivsed ja individuaalsed töösuhted, tervis ja heaolu, palk, tööaeg, oskused ja koolitus ning võrdsus ja mittediskrimineerimine töökohal. Profiile ajakohastatakse süstemaatiliselt iga kahe aasta tagant.
Aastatel 2012–2022 suurenes Slovakkia sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta oluliselt, 23,5 %. See oli kõrgem kasvumäär kui EL 27 keskmine majanduskasv (15,3 %) samal perioodil. Töötuse määr langes märkimisväärselt kõigis kategooriates, kõige rohkem vähenes noorte töötuse määr, mis vähenes perioodil 15,4 protsendipunkti võrra, ulatudes 2022. aastal 19,9%-ni. Töötuse kogumäär oli 2022. aastal 6,1%, mis on lähedal ELi sama aasta keskmisele 6,2%-le. Kui noorte tööhõive määr välja arvata, siis tööhõive määr suurenes, eriti kõrge naiste puhul, tõustes aastatel 2012–2022 6,1 protsendipunkti.
Alates 1. aprillist 2002 reguleerib tööseadustik (seadus nr 311/2001) töötingimusi ja töösuhteid era- ja avalikus sektoris. Seadused nr 552/2003 ja seadused nr 553/2003 reguleerivad töötingimusi avalikus teenistuses. Alates 1. juunist 2017 reguleerib avaliku teenistuse töötingimusi seadus nr 55/2017. Töötajaid on traditsiooniliselt esindanud ametiühingud ja kui ametiühingud ei ole kohal, siis töönõukogud. Alates 1. juulist 2003 on tööseadustik siiski lubanud töönõukogusid ametiühingutesse kuuluvates ettevõtetes. Sellegipoolest on kollektiivläbirääkimistel õigus osaleda ainult ametiühingutel.
Lisaks tööseadustikule reguleerib töötingimusi, sealhulgas tööohutust ja töötervishoidu, seadus nr 124/2006. Kollektiivläbirääkimisi, sealhulgas lepingute pikendamist ja töökonfliktide lahendamist, reguleerib seadus nr 2/1991 kollektiivläbirääkimiste kohta.
Praegune töösuhete süsteem kujunes välja 1990. aastate alguses, kui loodi sotsiaalpartnerite organisatsioonid. Sotsiaaldialoog toimub kolme- ja kahepoolsel tasandil. Valitsus konsulteerib sotsiaalpartneritega kolmepoolse sotsiaaldialoogi kaudu. Kahepoolne sotsiaaldialoog koosneb kahetasandilistest kollektiivläbirääkimistest, mida peetakse sektori ja ettevõtte tasandil.
Slovakkia töösuhted on enamasti konsensusele orienteeritud ja suhteliselt rahumeelsed. Enamik kollektiivseid vaidlusi lahendatakse lepituse või vahenduse teel ning vähesed nõuavad vahekohtumenetlust. Streigid on haruldased ja registreeritud kollektiivsed vaidlused lõpevad streigiga vaid erandkorras.
Kollektiivläbirääkimistel on oluline roll töötingimuste ja palkade kujundamisel. Slovakkias ei ole riikliku tasandi kollektiivlepinguid. Kollektiivläbirääkimised on vabatahtlikud, kuid sõlmitud lepingud on õiguslikult siduvad. Ühe ja mitme tööandja kollektiivlepinguid sõlmitakse era- ja avalikus sektoris. Mitme tööandjaga kollektiivlepinguid sõlmitakse enamikus asjaomastes majandussektorites. Kollektiivlepingute pikendamine on lubatud. Avalikus sektoris sõlmitakse tsiviil- ja avalike teenuste jaoks eraldi mitut tööandjat hõlmavaid kollektiivlepinguid.
Ametiühingute tihedus on vähenenud alates 2008.–2009. aasta finantskriisist, mis tõi kaasa tuhandete töökohtade kadumise. Sellegipoolest ei mõjutanud see oluliselt töösuhete süsteemi. Kriisi ajal keskendusid ametiühingud oma tegevuses peamiselt tööhõive säilitamisele majanduslangusest ohustatud ettevõtetes ega korraldanud olulisi ühiskondlikke tegevusi. Kõik muudatused töösuhete süsteemis pärast COVID-19 pandeemiat on olnud väikesed. Pandeemia ei avaldanud 2020. aastal töösuhete süsteemile olulist mõju, kuid valitsus konsulteeris kolmepoolses majandus- ja sotsiaalnõukogus (Hospodarska a socialna rada, HSR) osalevate sotsiaalpartneritega õigusaktides vastu võetud muudatuste osas harva.
