Kollektiivläbirääkimised Slovakkias

Kollektiivläbirääkimised on sotsiaalpartnerite jaoks vabatahtlikud ja toimuvad ilma riigi sekkumiseta. Kahetasandilised kollektiivläbirääkimised toimuvad sektori ja ettevõtte tasandil, kus saab sõlmida mitme tööandja ja ühe tööandjaga kollektiivlepinguid. Slovakkias ei ole riikliku tasandi kollektiivläbirääkimisi. Nii mitut tööandjat kui ka ühe tööandjaga kollektiivlepingutes kokku lepitud sätted on lepingupooltele õiguslikult siduvad. Valge- ja sinikraede jaoks eraldi kollektiivläbirääkimisi ei toimu. Mitut tööandjat hõlmavaid kollektiivlepinguid võib laiendada tööandjatele, kes tegelevad võrreldava tegevusalaga, nagu näitab majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator (NACE). Kollektiivlepinguid kohaldatakse võrdselt kõigile töötajatele, olenemata sellest, kas nad on ametiühingu liikmed või mitte.

Alates majanduskriisist on olnud suundumus läbirääkimiste detsentraliseerimisele sektorilt ettevõtte tasandile. Näiteks registreeris MPSVR SR 2011. ja 2012. aastal vastavalt 27 ja 23 uut mitut tööandjat hõlmavat kollektiivlepingut. Nii 2017. kui ka 2018. aastal registreeriti 14 uut mitut tööandjat hõlmavat lepingut. Mõned mitme tööandja lepingud sõlmitakse kauemaks kui üheks aastaks, mis mõjutab vastaval aastal sõlmitavate uute lepingute arvu. Näiteks 2019. ja 2020. aastal registreeriti vastavalt 20 ja 11 uut mitut tööandjat hõlmavat lepingut. 2022. aastal registreeriti 13 uut lepingut.

Palgaläbirääkimiste katvus

Tööturu osapoolte sõnul on kuni 35% töötajatest riiklikult hõlmatud kollektiivlepinguga. 2013. aasta Euroopa ettevõtete uuringu (ECS) kohaselt oli ettevõtte tasandil hõlmatud umbes 30% töötajatest, kui võtta arvesse kõiki tasandeid. Valdkondlikul ja piirkondlikul tasandil on katvus umbes 10%. Samamoodi on katvus ka kutsealasel ja sektoritevahelisel tasandil 10%.

Töötajate kollektiivläbirääkimiste katvus erinevatest allikatest

* Töötajate protsent, kes töötavad kohalikes üksustes, kus üle 50% töötajatest on hõlmatud kollektiivlepinguga, võrreldes uuringus osalenud töötajate koguarvuga.

Allikad: Eurofound, ECS 2013 ja 2019 (sealhulgas erasektori ettevõtted, kus on >10 töötajat (NACE koodid B–S), võimalik on mitu vastust); Eurostat [earn_ses10_01], [earn_ses14_01], [earn_ses18_01], 2010., 2014. ja 2018. aasta töötasu struktuuri uuring (sealhulgas >10 töötajaga ettevõtted (NACE koodid B–S, v.a O), iga kohaliku üksuse kohta üks vastus).

KOZ SRi andmetel oli töötajate üldine hõlmatus ettevõtete kollektiivlepingutega Slovakkias 2019. aastal 26,4%. Erasektoris oli katvus 15,4%, mis on kõrgem kui ECS 2019 hinnanguline katvus. Kollektiivlepingute üldine hõlmatus on siiski suurem (umbes 35%), sest mitme ettevõtte töötajad, kes ei ole hõlmatud ettevõtte lepingutega, on hõlmatud mitme tööandja lepingutega. Alates 2021. aastast, mil kaotati mitut tööandjat esindavate esinduslepingute pikendamine, on katvus vähenenud. KOZ SR-i andmetel vähenes kollektiivlepingutega hõlmatud töötajate arv aastatel 2021–2022 umbes 140 000 töötaja võrra.

Kollektiivläbirääkimised toimuvad kahel tasandil: ühe tööandja kollektiivläbirääkimised ettevõtte või ettevõtte tasandil ja mitme tööandjaga kollektiivläbirääkimised enamikus majandussektorites. Mitut tööandjat ja ühe tööandjat hõlmavatel kollektiivläbirääkimistel on oluline roll töötajate töötingimuste, tööaja ja palkade kindlaksmääramisel. Kuigi mitme tööandjaga kollektiivläbirääkimised on olulised, on domineerivad ühe tööandja kollektiivläbirääkimised.

Kollektiivläbirääkimised eksisteerivad era- ja avalikus sektoris. Näiteks avalikus sektoris sõlmitakse tsiviil- ja avalike teenuste jaoks eraldi mitut tööandjat hõlmavaid kollektiivlepinguid. Avaliku teenistuse kollektiivleping hõlmab eelkõige haridus- (sh teadus-) ja tervishoiusektori töötajaid.

Kollektiivläbirääkimiste tasemed, 2022

Liigendus

Vertikaalne kooskõlastamine on olemas, sest kollektiivläbirääkimised sektori ja ettevõtte tasandil on omavahel seotud. Ettevõtte tasandi kollektiivlepingutes võib kokku leppida soodsamates töö- ja töötingimustes, kui on määratletud vastavas mitut tööandjat hõlmavas kollektiivlepingus.

Läbirääkimisvoorud algavad tavaliselt paar kuud enne kalendriaasta lõppu, mil kollektiivlepingud tavaliselt aeguvad. Kumbki pool võib alustada läbirääkimisi, kuid ametiühingud astuvad tavaliselt esimese sammu, esitades oma esimese ettepaneku tööandjale, ettevõtte juhtkonnale või tööandjate organisatsioonile. Tööandjate esindajad peaksid vastama 60 päeva jooksul. Kollektiivläbirääkimised koosnevad tavaliselt ühest või mitmest läbirääkimisvoorust. Arv sõltub tavaliselt ametiühingute nõudmistest ja tööandja majanduslikust olukorrast. Seda võib mõjutada ka läbirääkimiste stiil (konsensuslik või vastuoluline).

Kollektiivläbirääkimisi koordineeritakse vertikaalselt läbirääkimiste eri tasanditel. Mitut tööandjat ja ühe tööandjaga kollektiivläbirääkimisi on otsene seos. Seose tõttu eelnevad mitme tööandja läbirääkimisvoorud tavaliselt ühe tööandja läbirääkimisvoorudele. Tööseadustiku kohaselt võib äriühingu kollektiivlepingus kokku leppida ainult tööseadustikus või mitut tööandjat hõlmavas kollektiivlepingus kokkulepitud sättega võrdsed või töötajatele soodsamad sätted. Näiteks võib kokku leppida võrdses või suuremas palgatõusus. Puudub "mustrit loov" kollektiivläbirääkimised või -leping. Kollektiivläbirääkimised üksikutes sektorites on formaalselt sõltumatud ilma ametliku horisontaalse koordineerimiseta.

Kollektiivlepingute pikendamine on seadusega lubatud. Mitut tööandjat hõlmavaid kollektiivlepinguid võib laiendada teistele sama valdkonna või sektori tööandjatele vastavalt eeskirjadele, mis on sätestatud seaduses nr 2/1991 kollektiivläbirääkimiste kohta (muudetud kujul). Pikendamise ettepaneku võib esitada kumbki lepinguline sotsiaalpartner, kuid tavaliselt teevad seda ametiühingud. Ettepanek esitatakse MPSVR SR-ile ja sellega tegeleb spetsiaalne töörühm. Kuna pikendamise regulatsioonis tehakse sagedasi muudatusi, mis puudutavad pikendamisest mõjutatud tööandjate nõusolekut, rakendatakse pikendusi harva. Näiteks aastatel 2005–2006 oli neli pikendust, 2009. aastal viis ja aastatel 2010–2013 mitte ühtegi.

Alates 2014. aastast oli kollektiivlepingu pikendamine võimalik ilma pikendamisest mõjutatud tööandja nõusolekuta. Mõned ametiühingute liidud, eriti OZ Kovo, kasutasid seda võimalust enda kasuks. 2016. aasta märtsis otsustas konstitutsioonikohus, et pikendamismehhanism ei ole kooskõlas seadusandluse põhiseadusega vastuvõetava mõttega. 1. septembril 2017 võeti seadusemuudatustega kasutusele mõiste "mitut tööandjat esindav kollektiivleping". Nüüd sai pikendada ainult selliseid kokkuleppeid ja kollektiivlepingule alla kirjutamata tööandjate nõusolekut ei nõutud. Nii 2019. kui ka 2020. aastal pikendati viit mitme tööandjaga sõlmitud lepingut. 1. märtsil 2021 kaotati esinduslepingute pikendamine (seadus nr 76/2021, II artikkel) ning 2022. aastal mitut tööandjat hõlmavat kollektiivlepingut ei pikendatud.

Kõrvalekaldumine mitut tööandjat hõlmavatest kollektiivlepingutest on lubatud ainult töötajate kasuks. Näiteks ei ole võimalik kollektiivlepingutest kõrvale kalduda, et maksta kollektiivlepingust madalamat palka. Kollektiivlepingutes ei kohaldata tavaliselt loobumisklausleid ning avamisvõimalused sõltuvad lepingupoolte vastastikusest kokkuleppest.

Kollektiivleping võib jääda kehtima, kui mõne kohustuse kehtivusaja üle ei ole selles kokku lepitud teisiti. Kui kehtivuse või lõppemise kuupäev ei ole kollektiivlepingus täpsustatud, kehtib see ühe aasta. Varem sõlmiti avaliku sektori ettevõtete kollektiivlepingud ja mitme tööandjaga kollektiivlepingud üheks aastaks, kuid viimasel ajal on avalikus sektoris sõlmitud mitme tööandja lepingud pikemaks perioodiks. Ettevõtlussektori mitme tööandjaga kollektiivlepingud kehtisid varem kaks kuni kolm aastat.

Töörahu peaks kehtima kollektiivlepingu kehtivuse ajal. Rahuklauslid kui sellised ei sisaldu aga tavaliselt kollektiivlepingutes. Kollektiivläbirääkimiste seadus nr 2/1991 sisaldab sätet, mille kohaselt võib kollektiivne töötüli tekkida kehtivas kollektiivlepingus kokku lepitud sätete või õiguste täitmata jätmise tõttu (õiguste vaidlus). Sellistel juhtudel saavad lepinguosalised kasutada töövaidluse lahendamise menetlust. Tekkivate töövaidluste lahendamiseks on mõnes äriühingu kollektiivlepingus ette nähtud sisemised mehhanismid.

Lisaks iganädalasele tööajale ja palgatõusule on kollektiivlepingute ühisteks teemadeks töötajate esindusõigused, tööohutus ja töötervishoid, vallandamise eeskirjad (peamiselt lahkumishüvitis), lisatasud (näiteks ületunnitöö, puhkusetöö või öötöö eest), paindlikud tööaja vormid, sotsiaalfondi loomine ettevõtetes ja selle kasutamine ning mittediskrimineerimine ja sooline võrdõiguslikkus töökohal. 2020. aastal lepiti COVID-19 pandeemia ajal kodus töötamise tingimused kokku ettevõtete kollektiivlepingutes.