Osalejad ja institutsioonid Sloveenias

Töö-, perekonna-, sotsiaal- ja võrdsete võimaluste ministeerium (Ministrstvo za delo, družino, socialne zadeve in enake možnosti) tegeleb peamiselt sotsiaaldialoogi ja töötingimustega, sealhulgas töötervishoiu ja tööohutusega. Selle eesmärk on tagada õigusaktide kaudu vajalik õigusraamistik ning teabe-, nõustamis- ja vaidluste lahendamise teenused ning töötajate kaitse miinimumtase. Ministeeriumi töötervishoiu ja tööohutuse sektsiooni tegevusaladeks on töötervishoidu ja tööohutust käsitlevate seaduste ja muude määruste koostamine; Samuti teeb ta koostööd teiste valdkondlike ministeeriumidega üksikute määruste koostamisel. Riik osaleb ka riiklikel kolmepoolsetel konsultatsioonidel või läbirääkimistel majandus- ja sotsiaalküsimustes ning on partner valdkondlikes kolmepoolsetes organites. Riik on tööandjana olnud tihedalt seotud avaliku sektori töösuhetega. See hõlmab avalikku teenistust (riigihaldus kesk-, piirkondlikul ja kohalikul tasandil), avalikke sotsiaalteenuseid (nt töötervishoid ja tööohutus, haridus ja lastehoid) ning tööstus- ja kaubandusettevõtteid (nt postiteenused ja raudteed).

Sloveenia Vabariigi Tööinspektsioon teostab järelevalvet selliste seaduste, muude määruste, kollektiivlepingute ja üldaktide rakendamise üle, mis reguleerivad töösuhteid, töötasusid ja muud tööst saadavat kasu, töötajate töölevõtmist kodu- ja välismaal, töötajate osalemist juhtimises, streike ja töötajate tööohutust, kui määrustes ei ole sätestatud teisiti. Töötaja võib taotleda kohtulikku kaitset pädevas töökohtus. Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida ka vaidluse lahendamises vahenduse teel. Ametiühinguid ja tööandjaid esindavad organisatsioonid pakuvad vahenduseksperte vahendusekspertideks üksikjuhtumite puhul ja vahekohtunikke töövaidluste lahendamiseks. Andmeid ekspertide ja vahekohtunike kohta säilitab töö-, perekonna-, sotsiaal- ja võrdsete võimaluste ministeerium.

Töö-, perekonna-, sotsiaal- ja võrdsete võimaluste ministeeriumi töötervishoiu ja tööohutuse osakond jälgib ja hindab olukorda töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas.

Ametiühingute esindatust reguleerib ametiühingute esindavuse seadus. Selle seaduse artiklis 6 on sätestatud esinduslikkuse kriteeriumid, mille kohaselt esinduslik ametiühing peab olema demokraatlik, võimaldama vabatahtlikku liikmesust, olema tegutsenud viimased kuus kuud, olema sõltumatu valitsusasutustest ja tööandjatest, olema peamiselt rahastatud liikmemaksudest ja muudest sisemistest allikatest ning sellel peab olema teatav arv liikmeid (vähemalt 10% konkreetse haru töötajatest; tegevus või amet).

Tööandjate organisatsioonide esindatust ei reguleeri eriseadus. Sellegipoolest reguleerib seda kaudselt kollektiivlepingu seadus. Seaduse artiklis 12 on sätestatud, et kui kollektiivleping on sõlmitud ühe või mitme esindusametiühingu ja ühe või mitme tööandja esindusorganisatsiooni vahel, võib üks pooltest paluda tööministril laiendada kollektiivlepingut kõigile tööandjatele, kelle tegevusala lepingus viidatakse. Tööandjate organisatsioon peab sel juhul võtma tööle üle poole kõigist töötajatest ettevõtetes, mida pikendus hõlmab.

Ametiühingute esindamise kohta

Ametiühingute esindatus on tagatud Sloveenia Vabariigi põhiseadusega. Põhiseaduse artikkel 76 sätestab, et ametiühingute organiseerimine ja töö ning ametiühingusse kuulumine on vabad. Järelikult puuduvad ametiühingutega liitumise õigusele seadusandlikud piirangud.

OECD ja AIASi (2021) andmetel oli ametiühingute liikmeskond enne finantskriisi vähenenud (43,7%-lt tööjõust 2003. aastal 26,2%-le 2013. aastal) ja jätkas kriisi ajal vähenemist.

Ametiühingute liikmeskond ja asustus, 2011–2019

Märkused: * Ametiühingusse kuuluvate töötajate osakaal. ** Ametiühingu liikmete koguarv (sh füüsilisest isikust ettevõtjad ja mitteaktiivsed ametiühingu liikmed – st üliõpilased, pensionärid ja töötud) riiklikul tasandil. Ei ole kättesaadav.

Peamised ametiühingute keskliidud ja liidud

Sloveenia kõige olulisemad ametiühingute keskliidud ja liidud on:

• ZSSS, suurim ametiühinguorganisatsioon

• Avaliku sektori ametiühingute konföderatsioon (Konfederacija Sindikatov Javnega Sektorja Slovenije, KSJS)

• Sloveenia Ametiühingute Konföderatsioon Pergam (Konfederacija Sindikatov Slovenije Pergam, Pergam)

• Sloveenia Ametiühingute Konföderatsioon 90 (Konfederacija Sindikatov 90 Slovenije, KS90)

• Sloveenia Uute Ametiühingute Sõltumatu Keskliit (Konfederacija novih sindikatov Slovenije, KNSS)

• Sloveenia Töötajate Ametiühingute Liit – Solidaarsus (Zveza delavskih sindikatov Slovenije – Solidarnost, Solidarnost)

• Sloveenia Ametiühingute Liit Alternativa (Slovenska zveza sindikatov Alternativa, Alternativa)

• Sloveenia esindusametiühingute liit (Zveza reprezentativnih sindikatov Slovenije, ZRSS)

• (Konfederacija slovenskih sindikatov, KSS)

Peamised ametiühingute keskliidud ja liidud

Allikad: Eurofound, 2014a; ZSSS, siseandmed

Tööandja esindamise kohta

Tööandjate organisatsioonide liikmeskond vähenes kõige rohkem, kui 2006. aastal kaotati kohustuslik liikmelisus Sloveenia Kaubandus-Tööstuskojas (Gospodarska zbornica Slovenije, GZS). Kaks aastat hiljem oli see 55% tööandjatest (Glassner, 2013).

Sloveenia Tööandjate Liit (Združenje delodajalcev Slovenije, ZDS) oli esimene vabatahtlik majandusühendus Sloveenias, mis esindas ja kaitses tööandjate huve. Ta väidab, et pool kõigist erasektori töötajatest töötab rohkem kui 1000 tema liikme juures, mis moodustab üle poole Sloveenia kogukapitalist.

Tööandjate organisatsioonide liikmeskond ja tihedus, 2012–2019 (%)

Märkused: * Töötajate protsent, kes töötavad ettevõttes, mis on kollektiivläbirääkimistega seotud tööandjate organisatsiooni liige. E.k., ei ole kättesaadav.

Peamised tööandjate organisatsioonid

Sloveenia kõige olulisemad sektoritevahelised tööandjate organisatsioonid on:

• GZS

• ZDS

• Sloveenia Kaubanduskoda (Trgovinska zbornica Slovenije, TZS)

• Sloveenia Käsitöö- ja Väikeettevõtluskoda (Obrtno-Podjetniška zbornica Slovenije, OZS)

• Sloveenia käsitööndus- ja väikeettevõtete tööandjate liit (Združenje delodajalcev obrti in podjetnikov Slovenije, ZDOPS)

Sloveenias on neli sektoriülest tööandjate organisatsiooni, mis kõik vastavad representatiivseks pidamiseks vajalikule künnisele. Kõik neli osalevad sektoriülestes kollektiivläbirääkimistes ning kahe- ja kolmepoolsetes sotsiaaldialoogi struktuurides.

TZS hõlmab ainult kaubandussektorit ega osale sektoriülestes kollektiivläbirääkimistes, vaid on osa kolmepoolsest sotsiaaldialoogi struktuurist.

Peamised tööandjate organisatsioonid ja keskliidud

Allikad: Eurofound, 2014a; ZDS (liikmete register); TZS (liikmete register); OZS (dateerimata); GZS (liikmete register)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalnõukogu asutati 1994. aasta juunis erasektori palgapoliitikat käsitleva kolmepoolse kokkuleppega. Selle kokkuleppega asutasid valitsus, tööandjate organisatsioonid ja ametiühingud Sloveenias kolmepoolse koostöö keskasutuse. Euroopa solidaarsuskorpus on aidanud oluliselt kaasa põhiliste majandus- ja sotsiaalreformide edukale rakendamisele ja üleminekuprotsessile, samuti lähenemisele ELile ja integreerumisele rahvusvahelisse majandusse. Lisaks on see aidanud kaasa sotsiaalse õigluse ja sotsiaalse rahu jõustamisele, mida peetakse eduka majandusarengu jaoks ülioluliseks. Euroopa solidaarsuskorpuse tegevusvaldkond hõlmab peamiselt töösuhteid, töötingimusi, tööõigust, sotsiaalseid õigusi ja tööhõivepoliitikat; muud laiemad majanduslikud ja sotsiaalsed küsimused, mis puudutavad töötajaid ja nende perekondi; ning tööandjate huvid ja valitsuse poliitika.

Euroopa solidaarsuskorpuse peamine ülesanne on nõuandev tegevus, mis tähendab, et ta osaleb aktiivselt õigusaktide ja muude dokumentide ettevalmistamises. Samuti võib ta esitada oma seisukoha erinevates küsimustes, näiteks töödokumentides ja dokumentide eelnõudes (sh riigieelarve ja eelarvememorandum).

Euroopa solidaarsuskorpusel on ka poolläbirääkimiste funktsioon (kuigi ta ei osale kollektiivläbirääkimistel selle õiges tähenduses), mis tähendab, et selle raames peetakse läbirääkimisi sotsiaalkokkulepete, palgapoliitika kokkulepete ja muude kolmepoolsete kokkulepete üle.

Euroopa solidaarsuskorpuse muudetud kodukord võeti vastu 2017. aasta jaanuaris. Iga partnerit esindab nüüd kaheksa liiget. See on teretulnud muudatus, kuna see peegeldab ametiühingute suuremat arvu.

Euroopa solidaarsuskorpuse kodukorda muudeti uuesti 2019. aastal. Oma töö raames peaks majandus- ja sotsiaalnõukogu olulise sidusrühmana osalema õigusaktide ettevalmistamises majandus- ja sotsiaalvaldkondades (enne nende avalikku arutelu ja nende avalikku arutelu ja selle ajal), sõnastades seisukohti, arvamusi ja soovitusi Sloveenia Vabariigi valitsuse esitatud töödokumentide, seaduste, määruste ja määruste eelnõude ja ettepanekute kohta.

Peamised kolme- ja kahepoolsed organid

Ettevõtte tasandil on esindamiseks kaks kanalit: ettevõtete ametiühingud ja töönõukogud/töötajate usaldusisikud. Eurofoundi 2019. aasta Euroopa ettevõtete uuringu tulemused näitavad, et ametiühingute usaldusisikutel on Sloveenia kahekanalilises süsteemis oluline roll. Tulemused näitavad ka seda, et kui on olemas kahekordne esindatusvorm, keskenduvad ametiühingud peamiselt kollektiivläbirääkimistele, samas kui töönõukogud tegelevad peamiselt teavitamise ja konsulteerimisega. Sloveenias on töönõukogude ja ametiühingute pädevused piiritletud. Õigusaktides on sätestatud, et töötajate õigus osaleda juhtimises ei tohi riivata ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide õigusi ja kohustusi kaitsta oma liikmete huve.

Eurofoundi (2009) andmetel on Sloveenia töötajate esindamise struktuuride katvus võrreldes kogu Euroopaga keskmine kuni kõrge: 42 % uuringus osalenud ettevõtetest ja 66 % töötajatest on hõlmatud mingisuguse asutusega ning veel 15 % ettevõtetest kasutab vajaduse korral esindatust. Ametiühingutes on kõige suurem ühe kanali esindatus (23% ettevõtetest, mis katavad 25% töötajatest). Töötajate katvuse osas on kõige levinum kahe kanali esindatus (15% ettevõtetest, kus töötab 39% töötajatest). Töönõukogud kui ühekanalilised esindusorganid on väga haruldased ja neid esineb peamiselt väiksemates ettevõtetes (4% ettevõtetest, hõlmates ainult 2% töötajatest).

Nende organite reguleerimine on kodifitseeritud nii seaduses kui ka kollektiivlepingutes.

Organite reguleerimine, koosseis ja pädevus