Sloveenia taust

Aastatel 2012–2022 kasvas Sloveenia SKP oluliselt, 25,92%. See kasv oli suurem kui EL 27 keskmine (15,29%) samal perioodil. Töötuse määr vähenes kõigis kategooriates. Kõige rohkem vähenes noorte tööpuudus, mis vähenes 10,7 protsendipunkti võrra 20,8%-lt 2012. aastal 10,1%-le 2022. aastal. Sloveenia töötuse kogumäär oli 2022. aastal 4%, mis oli madalam kui ELi keskmine (6,2%). Aastatel 2012–2022 suurenes naiste tööhõive (6,4 protsendipunkti) 72,9 protsendini. Noorte tööhõive suurenes samal perioodil 3,1 protsendipunkti ja oli 2022. aastal 35,9%.

Makromajandusliku analüüsi ja arengu instituut teatab, et Sloveenia majandus taastus 2021. aastal kiiresti tänu valitsuse tugevatele meetmetele, mis hoidsid elanikkonna materiaalse ja rahalise olukorra suhteliselt stabiilsena (IMAD, 2022). COVID-19 pandeemia mõju leevendamiseks võetud meetmed andsid olulise panuse SKP kiiresse taastumisse (mis ületas juba 2021. aastal kriisieelset taset), kuna need võimaldasid säilitada riigi majanduslikku potentsiaali rangete piiramismeetmete rakendamise ajal.

Töösuhteid reguleerib Sloveenias töösuhete seadus (Zakon o delovnih razmerjih, Sloveenia Vabariigi ametlik väljaannenr 21/2013). 2022. aastal seaduses suuri muudatusi ei tehtud.

2017. aasta juunis võttis valitsus vastu muudatused tööturu reguleerimise seaduses (Zakon o urejanju trga dela) ja tööinspektsiooni seaduses (Zakon o inšpekciji dela, Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne, nr 55/2017) pärast seda, kui ta oli lõpuks jõudnud kokkuleppele sotsiaalpartneritega. Tööturgu käsitlevate õigusaktide muudatused hõlmavad erinevaid meetmeid, mille eesmärk on aktiveerida töötute tööturupoliitikat, samas kui tööinspektsiooni õigusaktide muudatused annavad tööinspektoritele uued volitused takistada töötamist tsiviilõiguslike lepingute alusel ja kaitsta töötajaid, kui tööandja neile õigeaegselt ei maksa.

2014. aasta mais jõustus deklareerimata töö ja tööhõive vältimise seadus (Zakon o preprečevanju dela in zaposlovanja na črno, Sloveenia Vabariigi ametlik väljaannenr 32/2014).

Kollektiivläbirääkimisi reguleerib kollektiivlepingute seadus (Zakon o kolektivnih pogodbah, Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne, nr 43/2006). See seadus reguleerib kollektiivlepingu pooli, selle sisu ja sõlmimise korda, vormi, kehtivust ja lõpetamist; kollektiivsete töövaidluste rahumeelne lahendamine; ning kollektiivlepingute registreerimine ja avaldamine. Ametiühingute esindatust reguleerib ametiühingute esindatuse seadus (Zakon o reprezentativnosti sindikatov, Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne, nr 13/1993).

Töösuhted Sloveenias juurdusid 1870. aastatel, kui ametiühingutest said juriidilised isikud. Sajandivahetusel oli 17 tööstusliitu. Ametiühingud tsentraliseeriti pärast Teist maailmasõda ja liikmelisus oli kohustuslik. Tööandjate organisatsioone ei eksisteerinud.

Pärast sotsiaalmajandusliku süsteemi muutmist ja esimesi vabu valimisi tekkis järk-järgult demokraatlik töösuhete süsteem koos vabade kollektiivläbirääkimistega. Stanojevići ja Kanjuo Mrčela (2014) uuringus leiti, et töösuhete olemus Sloveenias on muutumas. Kuigi sotsiaalpartnerid kirjeldasid Sloveenias kollektiivläbirääkimisi pigem koostööaldiste kui konfliktsetena, teatasid nad ka, et on sektoreid, kus sotsiaaldialoogi praktiliselt enam ei toimu. See uuring kinnitas Eurofoundi varasema analüüsi (2013) tulemusi, mis näitasid sotsiaaldialoogi halvenemist alates finantskriisi algusest (näiteks kollektiivlepingute rikkumiste sagenemine tööandjate poolt, suurenevad rahutused töötajate seas, streikide arvu suurenemine ning valitsuse ühepoolse ja rutaka sekkumise sagenemine seoses avaliku sektori töötingimustega). Sotsiaalpartnerid allkirjastasid aga 2015.–2016. aasta sotsiaalkokkuleppe 2015. aasta veebruaris pärast aastaid kestnud läbirääkimisi.

COVID-19 pandeemia alguses tundsid ametiühingud, et nad on sotsiaaldialoogist kõrvale jäetud. Nad rõhutasid, et valitsus ignoreeris neid täielikult ega arvestanud nende ettepanekutega pandeemia majandusliku mõju leevendamise esimese ja teise meetmepaketi koostamisel. Mõned ametiühingute ettepanekud võeti hiljem vastu järjestikuste pakettidena, kuid valitsus ignoreeris võtmeküsimustes ametiühinguid. Sloveenia Vabade Ametiühingute Liit (Zveza Svobodnih Sindikatov Slovenije, ZSSS), mis on suurim ametiühingute konföderatsioon, väidab, et valitsus rikkus COVID-19 pandeemiale reageerimiseks meetmete vastuvõtmisel Sloveenia Vabariigi Majandus- ja Sotsiaalnõukogu (Ekonomsko-socialni svet, ESC) eeskirju. Suurimad ametiühingud astusid 2021. aasta mais protestiks sellest organist tagasi. Nad otsustasid selle sammu astuda, kuna valitsus võttis seadused vastu ilma sotsiaalpartneritega konsulteerimata. 2022. aasta juulis, pärast Euroopa solidaarsuskorpuse valimisi, kohtusid sotsiaalpartnerid uuesti ja allkirjastasid sotsiaaldialoogi taaskäivitamise kokkuleppe preambuli. Preambulis märgitakse, et sotsiaaldialoog on oluline demokraatlik väärtus, mis on oluline Sloveenia arengu, kodanike heaolu, sotsiaalse rahu ja sotsiaalpartnerite vahelise usalduse taastamise jaoks. Majandus- ja sotsiaalnõukogu äsja ametisse nimetatud president rõhutas sotsiaaldialoogi ja sotsiaalpartnerluse uuendamise tähtsust.