Kollektiivläbirääkimised Sloveenias

Kollektiivläbirääkimised on Sloveenias väga struktureeritud. Erasektoris toimuvad kollektiivläbirääkimised ametiühingute ja tööandjate vahel tööstuse ja ettevõtete tasandil. Erasektori kui terviku riiklikud läbirääkimised lõppesid aga 2005. aasta lõpus pärast tööandjate otsust sellest loobuda. Seni kogu erasektorit hõlmanud leping, mittekaubandusliku sektori üldine kollektiivleping, lõpetati 2005. aastal.

Avalikus sektoris on olemas leping, mis hõlmab kogu mittekaubanduslikku sektorit ja eraldi lepingud selle eri osade kohta.

Tööstusharu tasandi lepingud tuleb registreerida töö-, perekonna-, sotsiaal- ja võrdsete võimaluste ministeeriumis.

Ettevõtte tasandi läbirääkimised on väga olulised ja täiendavad sektoripõhiseid läbirääkimisi enamikus sektorites. Sloveenias ei ole sotsiaalpartnerite vahel suuri (valdkonnaüleseid) kokkuleppeid ega valitsuse ette nähtud miinimumpalga tõstmist.

Kollektiivlepingud on õiguslikult siduvad. Erasektoris koordineeritakse palgaläbirääkimisi sektori tasandil. Valdkondlikud kollektiivlepingud sisaldavad miinimumstandardeid, mida saab paremuse poole muuta ainult madalama tasandi (ettevõtte tasandi) kollektiivlepingutega. Avalikus sektoris on palga ja muude õiguste määramiseks tsentraliseeritud süsteem. Kollektiivläbirääkimiste peamine suundumus on detsentraliseerimine (Eurofound, 2013).

Euroopa ettevõtete uuringu 2019. aasta andmete kohaselt oli kollektiivsete palgaläbirääkimiste katvus erasektori ettevõtete seas 2019. aastal 68%.

2013. aasta Euroopa ettevõtete uuringu andmed näitavad, et kollektiivlepingute hõlmatus oli 2013. aastal 78%, mis näitab, et katvus väheneb.

Töötajate kollektiivsete palgaläbirääkimiste katvus

Allikad: Eurofound, Euroopa ettevõtete uuring 2013/2019 (sealhulgas erasektori ettevõtted, millel on rohkem kui 10 töötajaga tegevuskohti (NACE koodid B–S), küsitluse küsimus oli valikvastustega küsimus ja võimalik oli mitu vastust); Eurostat [earn_ses10_01], [earn_ses14_01], [earn_ses18_01] (sealhulgas rohkem kui 10 töötajaga ettevõtted (NACE koodid B–S, v.a O), iga kohaliku üksuse kohta üks vastus); OECD ja AIAS, 2021.

Pikka aega oli Sloveenias läbirääkimiste ja palgakujunduse domineeriv tase sektorite tasand, kuid kollektiivläbirääkimiste praegune suundumus on detsentraliseerimine.

Tööaeg on Sloveenias kindlaks määratud õigusaktidega. Kollektiivlepingutes on sätestatud seadusjärgne iganädalane tööaeg, mis on 40 tundi.

Kollektiivläbirääkimiste tasemed, 2022

Liigendus

Üldiselt saavad madalama tasandi kokkulepped kõrgemal tasandil saavutatud kokkuleppeid ainult parandada. 2006. aasta kollektiivlepingu seadusega kehtestati aga säte, mille kohaselt võib kõrgema taseme kokkuleppega konkreetselt ette näha madalama taseme kokkulepped tingimuste halvendamiseks. Tuleb siiski rõhutada, et väheste lepingutega rakendatakse seda sätet praktikas.

Läbirääkimisvoorud toimuvad aastaringselt. Aasta jooksul pole konkreetset perioodi ega mustrit.

Sloveenias puuduvad tempot määravad kollektiivlepingud ega nn suunanäitajad sektorid, mis kehtestaksid raamistiku teistele sektoritele. Erasektoris ei ole praegu sektoritevahelist kollektiivlepingut. Kollektiivläbirääkimisi ei koordineerita tegelikult, kuid on olemas mõningased näidisläbirääkimised (eri sektorites). Vertikaalsel koordineerimisel on oma osa ka seetõttu, et tööandjate ja ametiühingute läbirääkijad esindavad ka erinevaid ettevõtteid ning seega mõjutavad madalamatel tasanditel kokku lepitud õigused kollektiivläbirääkimiste kõrgemaid tasandeid.

Tööandjad kasutavad muude valdkondlike kollektiivlepingute läbirääkimistel muude valdkondlike kollektiivlepingute läbirääkimistel mõningaid valdkondlikke kollektiivlepinguid, näiteks tekstiili-, rõiva-, naha- ja nahatöötlemistööstuse kollektiivlepinguid, et püüda alandada töötajate suhtes kohaldatavaid standardeid.

Pikendamismehhanismide kohta on kollektiivlepingu seaduse artiklites 12 ja 13 sätestatud järgmist.

• Kui ühe või mitme esindusametiühingu ja ühe või mitme tööandjat esindava organisatsiooni vahel sõlmitakse kollektiivleping ühe või mitme tegevuse kohta, võib üks lepinguosaline teha tööministrile ettepaneku laiendada kogu kollektiivlepingu või selle osa kehtivust kõigile tööandjatele tegevusalal või tegevustel, mille kohta leping on sõlmitud.

• Minister tunnustab kollektiivlepingu kehtivuse pikendamist tervikuna või osaliselt, kui leping on sõlmitud ühe või mitme esindusametiühingu vahel. Sama kehtib ka juhul, kui leping on sõlmitud ühe või mitme tööandja organisatsiooni vahel, mille liikmetes töötab üle poole kõigist tööandjate töötajatest, kelle suhtes on tehtud ettepanek kollektiivlepingu pikendamiseks.

• Ministri otsuses kollektiivlepingu kehtivuse pikendamise kohta on nad seotud lepingupoolte ettepanekuga.

• Minister tunnustab kollektiivlepingu või selle osalise kehtivuse pikendamist otsusega, mis avaldatakse Sloveenia Vabariigi ametlikus väljaandes.

Mõnes kollektiivlepingus on sätestatud erand miinimumstandarditest. Nendest kollektiivlepingutest on võimalik kõrvale kalduda esindusettevõtte ametiühingu (või riikliku ametiühingu) ja tööandja vahelise kokkuleppe kaudu, peamiselt töökohtade päästmiseks. See säte jõustus Sloveenias iga kollektiivlepingu suhtes eraldi, enamasti alates 2006. aastast (Eurofound, 2015).

Kollektiivlepingu ülesütlemise tingimused ja ülesütlemise tähtaja määravad kollektiivlepingu pooled. Kui kollektiivleping ei sisalda ülesütlemistähtaega, võib selle lõpetada kuue kuu jooksul. Tähtajaliselt sõlmitud kollektiivlepingut ei saa ennetähtaegselt üles öelda (kollektiivlepingu seadus § 16).

Kollektiivlepingu seaduse § 17 sätestab, et pärast kollektiivlepingu kehtivuse lõppemist kohaldatakse kuni uue lepingu sõlmimiseni veel kuni uue lepingu sõlmimiseni menetlusosa sätteid, mis reguleerivad töötaja ja tööandja õigusi ja kohustusi. Sellised sätted on seotud töölepingute sõlmimise, töösuhte ajal kehtivate õiguste ja kohustustega, töölepingute lõpetamisega, töötasu ja muu isikliku tasu ning töö hüvitamisega ning tööohutuse ja töötervishoiuga. Neid kohaldatakse siiski maksimaalselt ühe aasta jooksul, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

Sloveenia kollektiivlepingutes ei ole rahuklausleid. Sellegipoolest sisaldavad peaaegu kõik kollektiivlepingud positiivse ja negatiivse täitmiskohustuse klauslit, milles pooled kohustuvad järgima kollektiivlepingu nõuetekohast täitmist ja järgima selles sätestatud sätteid. See klausel on peaaegu üldregulatsioon ja sisaldub kollektiivlepingu osas, mis täpsustab kohustusi. Kollektiivlepingu rikkumise korral on ametiühingu käsutuses mehhanismid töötajate õiguste teostamiseks ja seda ei piira kohustus tagada töörahu.