Sloveenia tööelu profiil
See profiil kirjeldab Sloveenia tööelu põhijooni. Selle eesmärk on anda asjakohast taustteavet tööelu puudutavate struktuuride, institutsioonide ja asjakohaste eeskirjade kohta.
See hõlmab näitajaid, andmeid ja regulatiivseid süsteeme järgmistes aspektides: osalejad ja institutsioonid, kollektiivsed ja individuaalsed töösuhted, tervis ja heaolu, palk, tööaeg, oskused ja koolitus ning võrdsus ja mittediskrimineerimine töökohal. Profiile ajakohastatakse süstemaatiliselt iga kahe aasta tagant.
"Individuaalsed töösuhted" tähendavad konkreetse töötaja ja tema tööandja vahelist suhet. Seda suhet kujundavad õiguslik reguleerimine ja tööturu osapoolte tingimuste üle peetud läbirääkimiste tulemused. Selles osas vaadeldakse töösuhte algust ja lõpetamist ning õigusi ja kohustusi Sloveenias.
Nõuded töölepingule
Töösuhete seaduse § 21 kohaselt võib töölepingu sõlmida isikuga, kes on saanud 15-aastaseks. Selle seaduse artiklis 22 on sätestatud, et töölepingu sõlmiv töötaja peab vastama kollektiivlepingus või tööandja üldaktides sätestatud töö tegemise nõuetele või tööandja poolt nõutud nõuetele, mis on avaldatud vastavalt vabale töökoha avalikule teadaandele, mis peab sisaldama töötingimusi.
Alla 18-aastased töötajad ei tohi teha tööd, mis võivad olla kahjulikud või ohtlikud. Tööleping tuleb sõlmida enne töö alustamist.
Vallandamise ja lõpetamise menetlused
2013. aasta töösuhete seadus hõlmab vallandamise ja lõpetamise menetlusi, sealhulgas tööandja kohustusi töölepingu lõpetamisel. Töölepingu lõpetamisel ebakompetentsuse tõttu peab tööandja teatama töölepingu ülesütlemisest hiljemalt kuus kuud pärast põhjendatud põhjuse ilmnemist. Üleastumise korral peab tööandja teatama töölepingu ülesütlemisest hiljemalt 60 päeva jooksul pärast põhjendatud põhjuse väljaselgitamist ja hiljemalt kuue kuu jooksul alates põhjendatud põhjuse ilmnemisest. Kui töötaja üleastumisel on kõik kuriteo tunnused, võib tööandja teatada töölepingu lõpetamisest 60 päeva jooksul alates kuupäevast, mil ta tuvastas üleastumise korralise ülesütlemise korral; See kehtib kogu ajavahemiku kohta, mille jooksul võib teo toimepanija suhtes kriminaalvastutusele võtta.
Kui töölepingu ülesütlemine on tingitud töötaja väärkäitumisest, millel on kõik kuriteo tunnused, võib tööandja keelata töötajal menetluse ajaks tööd teha. Töökeelu ajal on töötajal õigus saada töötasu hüvitist, mis moodustab poole keskmisest töötasust, mida ta teenis kolme kuu jooksul enne töölepingu ülesütlemise menetluse algatamist.
Isa-, rasedus- ja sünnituspuhkus ning isapuhkus
Emal on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele. Teatavatel tingimustel võib seda õigust kasutada ka isa või mõni muu isik. Ema alustab rasedus- ja sünnituspuhkust tavaliselt 28 päeva enne eeldatavat sünnikuupäeva, nagu on määranud günekoloog. Kui ema ei alusta sel ajal rasedus- ja sünnituspuhkust, ei tohi tema rasedus- ja sünnituspuhkuse kasutamata osa pärast lapse sündi kasutada, välja arvatud juhul, kui sünd on enneaegne. Kui sünnituspäeval ei ole ema rasedus- ja sünnituspuhkust alustanud, peaks see algama sel päeval. Rasedus- ja sünnituspuhkus kestab 105 päeva ja seda tuleb kasutada ühes plokis täieliku töölt puudumise näol.
Isal on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, kui ema sureb, hülgab lapse, kui pädev arst peab teda püsivalt või ajutiselt võimetuks iseseisvaks elamiseks ja töötamiseks või kui ta on noorem kui 18 aastat ja tal on õpipoisi, õpilase või üliõpilase staatus. Viimasel juhul peab ema andma isale nõusoleku järelejäänud rasedus- ja sünnituspuhkuse kasutamiseks. Isal on õigus saada sama palju rasedus- ja sünnituspuhkust kui emal, millest on maha arvatud ema poolt juba kasutatud päevade arv, mis on vähemalt 28 päeva.
Isal on õigus saada isapuhkust kuni 30 päeva. Seda õigust ei saa edasi anda. Isa peab võtma vähemalt 15 päeva isapuhkusest täis- või osalise tööajaga töölt puudumise vormis 6 kuu jooksul pärast lapse sündi; Ta peab võtma maksimaalselt 15 päeva täistööajaga või osalise tööajaga töölt puudumise vormis, enne kui laps lõpetab põhikooli esimese klassi. Isad saavad selle puhkuse eest hüvitist 100% oma palgast.
Vanematel on õigus saada lapse eest hoolitsemiseks puhkust kokku 260 päeva jooksul kohe pärast rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppemist. Lapsehooldustasu suurus määratakse kindlaks keskmise palga alusel, mida hüvitise saaja sai eelneva 12 kuu jooksul. Toetus ei tohi siiski ületada 2,5-kordset Sloveenia keskmist brutopalka. Igal vanemal on õigus saada 130 päeva lapsehoolduspuhkust. Ema võib 100 päeva vanemapuhkust isale üle kanda, samas kui 30 päeva ei ole ülekantavad. Isa võib kõik oma vanemapuhkuse 130 päeva emale üle anda.
Seadusjärgne puhkuse kord
| Maternity leave | |
| Maximum duration | 105 working days, of which 28 days must be taken before the birth of the child. The father has the right to maternity leave in special circumstances. In the case of premature birth, leave is extended by the number of days by which the pregnancy was shorter than 260 days. |
| Reimbursement | 100% of wage |
| Who pays? | Pension and Disability Insurance Institute of Slovenia (Zavod za pokojninsko in invalidsko zavarovanje Slovenije) |
| Legal basis | Law on Parental Protection and Family Benefits |
| Parental leave | |
| Maximum duration | 130 days for each parent. There is no mandatory period for fathers. An additional 90 days are provided for the birth of twins and a further 90 days are provided for each additional child born alive. |
| Reimbursement | The amount of the childcare allowance is determined on the basis of the average monthly pay that the beneficiary received in the preceding 12 months. The allowance may not exceed 2.5 times the gross average pay in Slovenia. |
| Who pays? | Pension and Disability Insurance Institute of Slovenia (Zavod za pokojninsko in invalidsko zavarovanje Slovenije) |
| Legal basis | Law on Parental Protection and Family Benefits |
| Paternity leave | |
| Maximum duration | 30 days |
| Reimbursement | 100% of wage |
| Who pays? | Pension and Disability Insurance Institute of Slovenia (Zavod za pokojninsko in invalidsko zavarovanje Slovenije) |
| Legal basis | Law on Parental Protection and Family Benefits |
Haigusleht
Vastavalt töösuhete muutmise seadusele (Zakona o spremembah in dopolnitvah Zakona o delovnih razmerjih, Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne, nr 114/2023) peab tööandja maksma palgahüvitist omavahenditest juhtudel, kui töötajad ei saa töötada tööga mitteseotud haiguse või vigastuse tõttu kuni 20 tööpäeva individuaalse töölt puudumise korral; kuid mitte rohkem kui 80 tööpäeva kalendriaastas. Kui töötaja on töövõimetu kutsehaiguse või tööl saadud vigastuse tõttu, peab tööandja maksma töötajale töötasu hüvitist omavahenditest kuni 30 tööpäeva eest iga üksiku töölt puudumise eest. Pikema töölt puudumise korral peab tööandja maksma täiendavat palgahüvitist, mis kaetakse ravikindlustusega. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on töötajal õigus saada töötasu keskmise kuupalga ulatuses täistööajaga töötamise eest eelneva kolme kuu jooksul või töölt puudumise algusele eelnenud kolme kuu jooksul. Kui töötaja ei töötanud eelneva kolme kuu jooksul ja sai töötasu hüvitist kogu perioodi eest, peaks selle hüvitise alus olema sama, mis töötasu hüvitise alus kolme kuu jooksul enne töölt puudumise algust. Kui töötaja ei saanud eelneva kolme kuu jooksul vähemalt ühte kuupalka, on tal õigus saada töötasu töölepingus sätestatud põhipalga ulatuses. Palgahüvitise suurus ei tohi ületada töötasu summat, mida töötaja oleks saanud, kui ta oleks sel perioodil töötanud.
Töötaja töölt puudumise korral tööga mitteseotud haiguse või vigastuse tõttu peaks tööandja poolt hüvitatav palgahüvitis olema 80% töötaja eelmise kuu töötasust täistööajaga töötamise eest.
Haigekassa maksab toetust alates töötaja töölt puudumise esimesest päevast, kui ta:
annetab eluskudesid või elundeid teise inimese hüvanguks
kannatab vereloovutamise tagajärgede all
peab hoolitsema lähedase pereliikme eest
tal on isoleerimist nõudev tervislik seisund
on arsti poolt määratud patsiendiga kaasas
on teatud asjaoludel saadud vigastused
Toetuse arvutamise aluseks on töötaja keskmine kuupalk täistööajaga töötamise eest eelmisel aastal.
Töötaja, kelle tööleping on üles öeldud ettevõtlusega seotud põhjustel või ebakompetentsuse tõttu ja kes on etteteatamistähtaja möödumisel haiguse või vigastuse tõttu ajutise töövõimetuse tõttu töölt puudunud, tuleks lõpetada päeval, mil töötaja naaseb tööle või peaks tööle naasma, hiljemalt kuus kuud pärast etteteatamistähtaja möödumist.
Pensioniiga
Nii meeste kui ka naiste pensionieaks määratakse 65 aastat või 60 aastat, kui nad on töötanud 40 aastat. Meeste ja naiste pensioniiga võrdsustati pensionireformiga, mis kehtis alates 1. jaanuarist 2013. Pensioniea võrdsustamine saavutati järk-järgult kuue aasta jooksul.
