Sloveenia tööelu profiil
See profiil kirjeldab Sloveenia tööelu põhijooni. Selle eesmärk on anda asjakohast taustteavet tööelu puudutavate struktuuride, institutsioonide ja asjakohaste eeskirjade kohta.
See hõlmab näitajaid, andmeid ja regulatiivseid süsteeme järgmistes aspektides: osalejad ja institutsioonid, kollektiivsed ja individuaalsed töösuhted, tervis ja heaolu, palk, tööaeg, oskused ja koolitus ning võrdsus ja mittediskrimineerimine töökohal. Profiile ajakohastatakse süstemaatiliselt iga kahe aasta tagant.
Sloveenias toimuvate streikide kohta puuduvad riiklikud andmed (ametlikud või mitteametlikud). Kollektiivse tegutsemise peamisteks põhjusteks on olnud palgakärped ja palgavõlgnevused. Kollektiivvaidluste lahendamise mehhanismid on lisatud kollektiivlepingutesse. Nende kasutamise kohta aga andmed puuduvad.
Streigiõigust reguleerib streigiseadus (Zakon o stavki, Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne, nr 23/1991). See seadus määratleb streigi kui töötajate organiseeritud tööseisaku eesmärgiga teostada tööst tulenevaid majanduslikke ja sotsiaalseid õigusi ja huve. Töötajad võivad vabalt otsustada streigis osaleda. Streigiseadus täpsustab, et streiki võib korraldada ettevõttes või muus organisatsioonis, organisatsiooni osas, majandusharus või üldstreigina.
Sõjalise kaitse seisukohalt erilise tähtsusega tegevusi tegevate organisatsioonide töötajate streigiõigust saab kasutada ainult järgmistel tingimustel: tagada minimaalne töötase, mis tagab inimeste ja vara turvalisuse või on asendamatu tingimus kodanike eluks ja tööks või teiste organisatsioonide toimimiseks; või tagada Sloveenia rahvusvaheliste kohustuste täitmine.
Streigis osalevad töötajad säilitavad oma töösuhtest tulenevad põhiõigused, välja arvatud õigus palgale. Nad säilitavad oma õiguse pensionile ja invaliidsuskindlustusele vastavalt neid küsimusi käsitlevatele eeskirjadele. Streigi ajal võib maksta rahalist hüvitist, kui see on ette nähtud kollektiivlepingus või üldises õigusdokumendis (vt Eurofound, 2002).
Töövõitluse areng, 2013–2019
| 2013 | 2014 | 2015 | 2016 | 2017 | 2018 | 2019 | Source | |
| Working days lost per 1,000 employees | 14.9 | n.a. | Labour Force Survey 2012 | |||||
| Percentage of establishments experiencing strikes | n.a. | 16% of establishments in the private sector | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | 1% of establishments in industry | European Company Survey 2019 |
Märkus: e.k., pole saadaval.
Vaidluste kollektiivse lahendamise mehhanismid
Kollektiivlepingu seaduse artiklis 18 on sätestatud:
kollektiivsed töövaidlused lahendatakse rahumeelselt läbirääkimiste, vahenduse ja vahekohtu teel ning vastavalt töö- ja sotsiaalkohtute seadusele (Zakon o delovnih in socialnih sodiščih, Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne, nr 2/04 ja 61/04) pädevas töökohtus
vaidlused lahendatakse vastavalt käesolevale seadusele, kui kohaldatavas kollektiivlepingus ei ole vaidluste lahendamise korda kindlaks määratud
Kollektiivlepingu seaduses eristatakse huvivaidluste lahendamise korda vahenduse või vahekohtu teel ning õigusvaidluste rahumeelse lahendamise menetlust.
Jaemüügisektori kollektiivlepingu artiklis 87 (kollektiivvaidluste lahendamise kohta) on sätestatud, et lepingupooled lepivad kokku, et kollektiivvaidlused lahendatakse kollektiivlepinguseaduses sätestatud korras.
Alates 2010. aastast on vaidluste lahendamise mehhanismiks valdavalt kasutatud vahendus; enne seda oli see vahekohus. Kõik vaidluste kollektiivse lahendamise mehhanismid võetakse kasutusele vabatahtlikult. Stanojevići ja Kanjuo Mrčela (2014) kvalitatiivses uuringus teatas käsitöö- ja ettevõtlussektori tööandjate esindaja vahenduse kui konfliktide lahendamise vahendi kasutuselevõtust nende kollektiivlepingus.
Individuaalsed vaidluste lahendamise mehhanismid
Töö- ja sotsiaalkohtute seaduse artiklis 5 on sätestatud, et töökohus on pädev lahendama nii individuaalseid (kui ka kollektiivseid) töövaidlusküsimusi. Hõlmatud aspektid hõlmavad töölepinguid; töötaja ja tööandja või nende õigusjärglaste vahelisest töösuhtest tulenevad õigused, kohustused ja vastutus; õigused ja kohustused, mis tulenevad töötaja ja kasutajaettevõtja vahelistest suhetest; töölevõtmise menetlus; töösuhtest tulenevad tööstusomandi õigused ja kohustused; alla 15-aastaste laste töö; praktikantide, õpilaste ja üliõpilaste töö; Stipendiumid; vabatahtlik õpipoisiõpe; ja muud seadusega määratud küsimused.
Vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismide kasutamine
Puuduvad andmed vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismide (vahekohtumenetlus ja vahendus) kohta.
