Austria tööelu profiil
See profiil kirjeldab Austria tööelu põhijooni. Selle eesmärk on anda asjakohast taustteavet tööelu puudutavate struktuuride, institutsioonide, osalejate ja asjakohaste eeskirjade kohta.
See hõlmab näitajaid, andmeid ja regulatiivseid süsteeme järgmistes aspektides: osalejad ja institutsioonid, kollektiivsed ja individuaalsed töösuhted, tervis ja heaolu, palk, tööaeg, oskused ja koolitus ning võrdsus ja mittediskrimineerimine töökohal. Profiile ajakohastatakse süstemaatiliselt iga kahe aasta tagant.
Õiguslikus mõttes puuduvad selged põhimõtted vaidluste õiguspärasuse ja tagajärgede hindamiseks ning puudub Riigikohtu sellekohane kohtupraktika. Streikide kui töötajate kollektiivse tegevuse vormi (Kampfmittelvõib järeldada muu hulgas riigi erapooletust tagavatest õigusnormidest. Sellegipoolest kehtib see legitiimsus ainult streikide puhul, mida tajutakse töötajate kollektiivse tegevusena (Gesamtaktion). Üldiselt hõlmab see igasugust võistlevat vastasseisu palga või muude töötingimuste üle ühelt poolt üksikute tööandjate või tööandjate organisatsioonide ja teiselt poolt ametiühingute või töötajate rühmade vahel. Sellistes vaidlustes kasutatavad töövõitluse vormid hõlmavad streike, töösulgu ja boikotte. Streigi puhul eristatakse õigusteoorias majandusstreiki (wirtschaftlicher Streik), poliitilist streiki (politischer Streik), mitteametlikku streiki (metsikam Streik), valikulist streiki (Schwerpunktstreik), hoiatusena kasutatavat sümboolset streiki (Warnstreik) ja osalist streiki (Teilstreik)). Töösulgude puhul eristatakse vaidluse algatavat ründesulge (Angriffsaussperrung) ja streigile reageerivat kaitsesulgu (Abwehraussperrung). Tuleb siiski märkida, et kuna Austrias on nii vähe töövaidlusi, on isegi ekspertide lähenemine sisuliselt teoreetiline.
Aastatel 2011–2014 toimus väiksemaid streike (millest suurim toimus 2011. aastal), samas kui aastatel 2015–2017 streike ei toimunud (nagu ka aastatel 2005–2010). Alates 2018. aastast on streigid toimunud igal aastal. Suurim toimus 2018. aastal, kus osales 37 923 töötajat ja kaotati 71 468 tundi. 2021. aastal osales streikides 5,032 inimest, mis aitas kaasa 11,368 töövõitluse tõttu kaotatud tunnile.
Töövõitluste arengud, 2011–2021
2011 | 2012 | 2013 | 2014 | 2015 | 2016 | 2017 | 2018 | 2019 | 2020 | 2021 | |
Total number of working days lost | 56,670 | 563 | 3,277 | 3,309 | 0 | 0 | 0 | 8,934 | 1,973 | 3,687 | 1,421 |
Strike minutes per employee | 7.9 | 0.1 | 0.5 | 0.5 | 0 | 0 | 0 | 1.1 | 0.2 | 0.5 | 0.2 |
Allikad : WKÖ, 2023; ÖGB, dateerimata
Vaidluste kollektiivse lahendamise mehhanismid
Ettevõtte tasandil peab töönõukogu oma sotsiaalküsimustes kaasotsustamisõiguse raames osalema kõigi sotsiaalküsimuste reguleerimises ettevõttes; mõnes küsimuses on nõukogul õigus võrdsusele – st kaasotsustamismenetlusele tööandjatega – ja teistes küsimustes võib ta kutsuda vahendus- ja vahekohtu (Schlichtungsstelle), kui tööandjaga ei jõuta kokkuleppele. Selle nõukogu, mis koosneb võrdsest arvust tööturu osapoolte esindajatest ja mille üle teostab neutraalset järelevalvet teostav kohtunik, moodustab pädev töö- ja sotsiaalkindlustuskohus. Juhatuse ülesanne on sõlmida poolte vahel kõnealuses küsimuses kokkulepe ja kui see ei õnnestu, siis otsustada asjas ise.
Individuaalsed vaidluste lahendamise mehhanismid
Austrias kuuluvad individuaalsed töö- ja töövaidlused üldkohtute pädevusse. Võrreldes nende konkreetsete kohtumehhanismidega ei ole alternatiivsed vaidluste lahendamise meetodid riigi individuaalse vaidluste lahendamise õigussüsteemi silmapaistev tunnus. Teatud määral võib see olla tingitud riigi märgatavalt "korporatiivsest" töösuhete struktuurist. Individuaalse töö- ja töövaidluse korral võtab asjaomane töötaja teabe saamiseks tavaliselt ühendust kas asjaomase ametiühinguga (kui ta on liige) või töökojaga (Arbeiterkammer, AK) (mille liikmelisus on kohustuslik kõigile erasektori töötajatele). nõustamine ja abi kohtumenetlustes. Enamikus individuaalsetes töövaidlustes püüab kas AK või ametiühing sekkuda (võttes ühendust tööandjaga), et vältida ametlikke kohtuvaidlusi.
Vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismide kasutamine
Puuduvad ametlikud andmed vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismide kasutamise kohta (vt eelmine punkt). AKK avaldab iga-aastase tulemusaruande, milles ta annab aru oma liikmete jaoks läbi viidud konsultatsioonide arvust ja liikidest ning rahalistest vahenditest, mida ta võib oma liikmetele kohtu- ja kohtuvälistes menetlustes tagasi nõuda.
