Bulgaaria tööelu profiil
See profiil kirjeldab Bulgaaria tööelu põhijooni. Selle eesmärk on anda asjakohast taustteavet tööelu puudutavate struktuuride, institutsioonide, osalejate ja asjakohaste eeskirjade kohta.
See hõlmab näitajaid, andmeid ja regulatiivseid süsteeme järgmistes aspektides: osalejad ja institutsioonid, kollektiivsed ja individuaalsed töösuhted, tervis ja heaolu, palk, tööaeg, oskused ja koolitus ning võrdsus ja mittediskrimineerimine töökohal. Profiile ajakohastatakse süstemaatiliselt iga kahe aasta tagant.
"Individuaalsed töösuhted" tähendavad konkreetse töötaja ja tema tööandja vahelist suhet. Seda suhet kujundavad õiguslik reguleerimine ja tööturu osapoolte tingimuste üle peetud läbirääkimiste tulemused. Käesolevas osas vaadeldakse töösuhte algust ja lõpetamist ning õigusi ja kohustusi Bulgaarias.
Nõuded töölepingule
Töösuhte algust peaks tähistama kirjaliku töölepingu allkirjastamine (tööseadustiku artikkel 61).
Minimaalne tööiga on 18 aastat. 16- või 17-aastastel peab tööleping olema tööinspektsiooni poolt heaks kiidetud. Alaealise (alla 18-aastase) tööluba tuleb taotleda Tööinspektsioonist. Töösuhte vorminõuded (dokumendid ja tõendid) on loetletud määruses nr 4 (SG nr 44, 25. mai 1993, muudetud ja täiendatud SG 99, 12. detsember 2017) ja need on seotud töölepingu sõlmimiseks vajalike dokumentidega.
Tööleping tuleb sõlmida enne töösuhte algust. Tööandja või volitatud isik on kohustatud kolme päeva jooksul pärast töölepingu sõlmimist või muutmist ja seitsme päeva jooksul pärast selle lõpetamist teavitama maksuameti asjaomast territoriaalset direktoraati. Töölepingu sõlmimisel teavitab tööandja töötajat konkreetsetest kohustustest, mis tulenevad tema töökohast või tehtud tööst.
Lühiajalised töölepingud lühiajaliseks hooajaliseks põllumajandustööks lisati tööseadustikku 2015. aasta juulis (artikli 114a lõige 1), eelkõige igapäevase põllumajandusliku hooajatöö puhul, milles töötaja ja registreeritud põllumajandustootja on kokku leppinud, töö puhul, mis ei kvalifitseeru töökogemuseks.
Vallandamise ja lõpetamise menetlused
Tööseadustik võimaldab töölepingu lõpetamist vastastikusel kokkuleppel ilma etteteatamiseta ja hüvitiseta (tööseadustiku § 325 lõike 1 punkt 1), töötaja algatatud ülesütlemist etteteatamisega (§ 326 lõike 2 punkt 1), tööandja algatatud töölepingu ülesütlemist katseajal (§ 71 lõige 1), tööandja algatatud ülesütlemist kokkulepitud hüvitisega (§ 331) ja töökohtade koondamist. Töösuhte lõpetamise põhjuseks võib olla kokkulepitud tähtaja möödumine või lepingus märgitud töö lõpetamine (tööseadustiku § 325 lõige 4). Töölepingu võib lõpetada ka siis, kui töökoht suunatakse üle isikule, kellel on selleks õigus, näiteks lapsehoolduspuhkuselt naasvale isikule, või kui töötaja ei saa teha määratud tööd püsiva puudega lõppenud haiguse või arstliku ekspertkomisjoni järeldusel põhineva meditsiinilise vastunäidustuse tõttu. Viimase kriteeriumi alusel ei ole aga töölepingu lõpetamine lubatud, kui tööandjal on muu töötaja tervisele vastav töö ja töötaja on nõus seda vastu võtma.
Teatavad töötajate kategooriad on vallandamise eest kaitstud (tööseadustiku artikkel 333), näiteks alla kolmeaastaste laste emad, üleviidud töötajad, tervishoiuministri määratud haigust põevad töötajad, töötajad, kes on alustanud lubatud puhkuse perioodi, töötajad, kes on valitud töötajate esindajateks, töötajad, kes on valitud esindama töötajaid töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes; ning töötajad, kes on oma ülesannete täitmisel Euroopa töönõukogu spetsiaalse läbirääkimisorgani või Euroopa kaubandus- või ühistusektori esindusorgani liikmed.
Isa-, rasedus- ja sünnituspuhkus ning isapuhkus
Rasedus- ja sünnituspuhkuse hüvitise arvutamine muutus 1. jaanuaril 2015, kui kehtestati riigi sotsiaalkindlustuse 2015. aasta eelarve seadus. Rasedus- ja sünnituspuhkuse hüvitise arvutamisel võetakse aluseks 90% rasedus- ja sünnituspuhkuse algusele eelnenud 24 kalendrikuu (18 kuud enne 1. jaanuari 2015) keskmisest sissetulekust. Inimestel, kellel on õigus neid sissemakseid saada, peaks olema selle sotsiaalkindlustusriski 12-kuuline kogukindlustus.
Riiklik sotsiaalkindlustusinstituut (NSSI) avaldab kord kvartalis ja aastas andmeid lühiajaliste rahaliste hüvitiste, sealhulgas rasedus- ja sünnituspuhkuse ning isapuhkuse/vanemapuhkuse kohta. Isade puhkuste andmeid on kogutud alates 2008. aastast. Kasutuselevõtt avaldatakse ainult meeste ja naiste hüvitiste arvu (inimese kohta kuus) suhtena. Viimased andmed (2019) näitavad isadushüvitiste vähenemist pärast väikest tõusu 2015. ja 2016. aastal. Selle põhjuseks võib olla asjaolu, et nii rasedus- ja sünnituspuhkuse kui ka isapuhkuse hüvitised lapse kasvatamise eest on 380 leevi kuus ning meestel on endiselt üldiselt kõrgem palk kui naistel, mistõttu on naise jaoks lapse kasvatamine loogilisem.
Lapsehooldustoetuste arv soo järgi, 2012–2021
| 2012 | 2013 | 2014 | 2015 | 2016 | 2017 | 2018 | 2019 | 2020 | 2021 |
Number of childcare benefits* | 91,678 | 86,463 | 85,420 | 88,212 | 90,773 | 92,048 | 92,976 | 92,569 | 87,833 | 86,083 |
Women | 90,547 | 85,370 | 84,246 | 87,011 | 89,623 | 90,933 | 92,037 | 91,750 | 87,098 | 85,356 |
Men | 1,131 | 1,093 | 1,174 | 1,201 | 1,150 | 1,115 | 939 | 819 | 735 | 727 |
Women (% of total) | 98.8 | 98.6 | 98.6 | 98.6 | 98.7 | 98.8 | 99.0 | 99.1 | 99.2 | 99.2 |
Men (% of total) | 1.2 | 1.4 | 1.4 | 1.4 | 1.3 | 1.2 | 1.0 | 0.9 | 0.8 | 0.8 |
Märkus: * Andmed viitavad nende inimeste arvule, kes saavad riiklikult sotsiaalkindlustusinstituudilt makstud hüvitisi kuni kaheaastase lapse kasvatamise eest.
Allikas: NSSI, 2021a.
Seadusjärgne puhkuse kord
Maternity leave | |
Maximum duration | 410 calendar days, of which 45 days should be taken before the child’s birth. The father, instead of the mother, could use the remainder of the 410 days parental leave with the consent of the mother after the child is over six months of age |
Reimbursement | 90% of the average gross salary or the average daily insurance contribution on which contributions are paid or payable to insurance; or, for self-employed people, fully paid insurance contributions for a period of 24 calendar months (as of 2015) |
Who pays? | Social security contributions are paid by the employer and the insured person to the General Illness and Maternity Fund (ratio of 60/40). Maternity leave compensation is paid by the fund |
Legal basis | Labour Code, Social Security Code |
Parental leave | |
Maximum duration | Leave for children up to two years old (two years and six months for every additional child). It can be transferred to the father, grandmother or grandfather |
Reimbursement | The cash benefit for raising a child up to two years is fixed annually in the state budget. For 2022, it was fixed at BGN 650 (January–March 2022; €332), then increased to BGN 710 (April–December 2022; €363) |
Who pays? | Social Security Fund |
Legal basis | Labour Code, Social Security Code |
Paternity leave | |
Maximum duration | (1) Where the mother and the father are married or living in the same household, the father of a newborn child acquires the right to use 15 calendar days of leave immediately after the birth of the baby and leaving the hospital (2) The father can use the rest of the 410 days of parental leave with the consent of the mother after the child is over six months |
Reimbursement | (1) 90% of the average gross wage or average daily contributory income for up to 15 calendar days if there are 12 months of social security contributions (2) 90% of the average gross salary |
Who pays? | Social Security Fund |
Legal basis | Labour Code, Social Security Code |
Haigusleht
Sotsiaalkindlustusseadustiku artiklite 40 lõigete 5 ja 41 kohaselt on üldise haiguse ja raseduse ja sünnituse korral kindlustatud inimeste puhul üldpõhimõte, et haigusest tingitud ajutise puude korral makstav rahaline päevahüvitis on 80% keskmisest brutopalgast. Õnnetusjuhtumist või kutsehaigusest tingitud ajutise invaliidsuse korral arvutatakse see 90% keskmisest brutopalgast või keskmisest päevasest kindlustustulust, millelt on makstud või makstakse sotsiaalkindlustusmakseid.
Ajutise puude esimese kolme päeva eest maksab kindlustusandja (tööandja) kindlustatud isikule 70% ajutise puude tekkimise kuu keskmisest brutopäevapalgast, kuid mitte vähem kui 70% kokkulepitud keskmisest päevapalgast.
Kui üldhaigus, kutsehaigus või tööõnnetus tekib 30 kalendripäeva pärast töölepingu või sotsiaalkindlustusmaksete lõpetamist, võib hüvitist maksta ajutise puude eest, kuid mitte kauem kui 30 kalendripäeva jooksul (sotsiaalkindlustusseadustiku artikli 42 lõige 3).
Pensioniiga
Sotsiaalkindlustusmaksete ja vanuse alusel pensionile jäämise tingimused on reguleeritud sotsiaalkindlustusseadustikus (artikli 68 lõiked 1 ja 2; kehtivad alates 2000. aastast). Vanaduspensioniiga on naistel 60 aastat ja 10 kuud ning meestel 63 aastat ja 10 kuud, pensioniõiguslik staaž on naistel 35 aastat ja 2 kuud ning meestel 38 aastat ja 2 kuud.
Alates 31. detsembrist 2016 tõuseb vanaduspensioniiga alates iga kalendriaasta esimesest päevast järgmiselt.
Kuni 31. detsembrini 2029 tõuseb naiste pensioniiga igal kalendriaastal kahe kuu võrra; alates 1. jaanuarist 2030 suureneb see kolme kuu võrra iga kalendriaasta kohta kuni 65. eluaastani.
Kuni 31. detsembrini 2017 tõuseb meeste pensioniiga igal kalendriaastal kahe kuu võrra; alates 1. jaanuarist 2018 suureneb see ühe kuu võrra iga kalendriaasta kohta kuni 65. eluaastani.
Alates 31. detsembrist 2016 pikeneb sotsiaalkindlustusseadustiku artikli 68 kohane pensioniõiguslik staaž alates iga kalendriaasta esimesest päevast kahe kuu võrra kuni pensioniõigusliku staažini 37 aastat naiste ja 40 aasta võrra meeste puhul. Pärast 31. detsembrit 2037 seotakse pensioniiga keskmise oodatava eluea pikenemisega.
Inimestel, kellel ei ole õigust saada pensioni eespool nimetatud sätete alusel, oli enne 31. detsembrit 2016 õigus saada pensioni 65 aasta ja 10 kuu vanuselt nii naiste kui ka meeste puhul, kui nad olid töötanud vähemalt 15 aastat tegelikult pensioniõiguslikku staaži. Alates 31. detsembrist 2016 tõuseb vanus iga kalendriaasta esimesest päevast kahe kuu võrra kuni 67. eluaastani. 2021. aastal suurenes osamakselise staaži osakaal pensionivalemis 1,169%-lt 1,35%-le. Alates 1. juulist 2019 kohaldatakse seda protsenti (iga teenistusaasta kohta) staaži- ja vanusepensioni ning muude tööpensionide suuruse arvutamisel, mille alguskuupäev algab pärast 31. detsembrit 2018 (sotsiaalkindlustusseadustiku artikkel 70).
