Töövõitlus ja vaidlused Horvaatias

Töötajatel on õigus streigile (štrajk) ja/või korraldada solidaarsusstreigile (štrajk solidarnosti), samas kui tööandjad võivad töötajaid välja lülitada ainult vastusena juba käimasolevale streigile. Töösulg ei tohi alata enne kaheksa päeva pärast streigi algust. Tööseaduse artiklis 205 on sätestatud, et ametiühingutel on õigus streikida ja streikida, et kaitsta ja edendada oma liikmete majanduslikke ja sotsiaalseid huve või seetõttu, et töötasu ja hüvitist ei ole makstud. Kollektiivlepingu sõlmimise, muutmise või uuendamisega seotud vaidlustes on streigi väljakuulutamise ja korraldamise õigus ametiühingutel, kes on tunnistatud kollektiivläbirääkimiste eesmärgil representatiivseks.

Streigist tuleb teatada tööandjale või tööandjate ühendusele, kelle vastu streik on suunatud, samas kui solidaarsusstreigist tuleb teatada tööandjale, kelle ruumides streik on korraldatud. Streigist teatavas kirjas tuleb märkida streigi põhjused; selle alguse koht, kuupäev ja kellaaeg; ja selle täitmise meetod. Tööseaduse artiklis 206 on sätestatud, et vaidluse korral, mis võib lõppeda streigi või muu töövõitlusega, tuleb läbi viia vahendusmenetlus, välja arvatud juhul, kui pooled on jõudnud kokkuleppele alternatiivses lahenduse meetodis. Vahendust viib läbi sõltumatu vahendaja, kelle valivad vaidluse pooled ja kes valitakse kas GSV koostatud nimekirjast või vastastikusel kokkuleppel.

Vaidluste kollektiivse lahendamise mehhanismid

Tööseaduse artiklis 205 on sätestatud, et streik ei tohi alata enne vahendusmenetluse lõppu, kui selline menetlus on ette nähtud käesolevas seaduses, ega enne muude poolte vahel kokku lepitud vaidluste rahumeelse lahendamise menetluse lõpuleviimist.

Vaidluste lahendamine vahenduse teel

Eelnimetatud kohustuslikku vahendust viib läbi vahendaja, kelle vaidluse pooled valivad GSV koostatud või vastastikusel kokkuleppel määratud nimekirjast. Vahendajate tasud määratakse kindlaks tööasjade eest vastutava ministri otsusega, mis põhineb GSV eelneval arvamusel ja rahandusministri nõusolekul. Minister peab koos GSV eelneva arvamusega vastu võtma määruse, millega reguleeritakse vahendajate valimise meetodeid, vahendusmenetluse läbiviimist ja selleks vajaliku haldustöö tegemist. Artiklis 208 määratakse kindlaks vahendusmenetluse lõpuleviimise tähtaeg. Kui vaidluse pooled ei ole kokku leppinud teisiti, tuleb tööseaduses sätestatud kohustuslik vahendus lõpule viia viie päeva jooksul pärast vaidluse kohta teabe esitamist GSV-le või maakonna tööasjade eest vastutavale riigiametile.

Vaidluste lahendamine vahekohtus

Tööseaduse artiklites 210–212 on sätestatud vaidluste lahendamine vahekohtus. Vaidluse pooled võivad kokku leppida, et kollektiivne töövaidlus pöördub vahekohtu poole. Vahekohtuniku või vahekohtu määramist ja muid vahekohtumenetlusega seotud küsimusi võib reguleerida kollektiivlepinguga või poolte kokkuleppega, mis sõlmitakse pärast vaidluse tekkimist. Küsimused, mida saab lahendada vahekohtus, on sätestatud artiklis 211. Selles artiklis on sätestatud, kuidas pooled peavad vaidluse vahekohtusse viimise kokkuleppes piiritlema lahendatava küsimuse. Vahekohus võib otsustada ainult vaidluse poolte esitatud küsimustes. Kui vaidlus puudutab õigusnormide või kollektiivlepingu kohaldamist, tugineb vahekohus oma otsuses asjakohastele õigusaktidele, määrustele või kollektiivlepingutele. Kui vaidlus puudutab kollektiivlepingu sõlmimist, muutmist või uuendamist, tugineb vahekohus oma otsuses õigluse alusele. Kui vaidluse pooled ei näe kollektiivlepingus või kokkuleppes vaidluse lahendamiseks vahekohtusse pöördumise lepingus ette teisiti, peab vahekohtu otsus sisaldama otsuse põhjuseid. Vahekohtu otsust ei saa edasi kaevata. Kui vaidlus puudutab kollektiivlepingu sõlmimist, muutmist või uuendamist, on vahekohtu otsusel sellise kokkuleppe õigusjõud ja mõju.

Individuaalsed vaidluste lahendamise mehhanismid

Tööseaduse artikkel 209 reguleerib poolte otsuseid ja nende mõju ning sätestab, et pooled võivad vahendusmenetluse lõpule viia kokkuleppega. Kollektiivlepingu sõlmimise, muutmise või uuendamisega seotud vaidluse korral saavutatud kokkuleppel on kollektiivlepingu õigusjõud ja mõju. Tasustamise viisi ja dünaamika kokkuleppimiseks võib kasutada tasustamise ja hüvitise vaidluse korral saavutatud kokkulepet.

Endise sotsiaalpartnerluse valitsuse ameti andmed näitavad, et 2012. aastal käsitleti 100 juhtumit (45 lahendatud või tingimuslikult lahendatud juhtumit) ja 2013. aastal 137 juhtumit (70 lahendati), mis on märkimisväärne kasv võrreldes 2011. aasta 100 juhtumiga (46 lahendati). 2014. aastal vähenes nii kohtuasjade arv kui ka edukalt lahendatud juhtumite osakaal ning kuigi 2015. ja 2016. aastal vähenes ka kriminaalasjade absoluutarv, suurenes edukalt lahendatud juhtumite osakaal mõlemal aastal. 2017. aastal suurenes oluliselt lepitusmenetluste absoluutarv kollektiivsetes töövaidlustes, samas kui edukalt lahendatud juhtumite osakaal suurenes ühe protsendipunkti võrra. Juhtumite arv kasvas 2018. ja 2019. aastal, kuid edukalt lahendatud juhtumite osakaal vähenes. 2020. aastal vähenes oluliselt juhtumite arv, samas kui edukalt lahendatud juhtumite osakaal veidi vähenes.

Vaidluste lahendamise mehhanismide kasutamine, 2012–2020

Märkus. Andmed on saadaval ainult kuni 2020. aastani.

Allikas: GSV, dateerimata