Iirimaa tööelu profiil
See profiil kirjeldab Iirimaa tööelu põhijooni. Selle eesmärk on anda asjakohast taustteavet tööelu puudutavate struktuuride, institutsioonide, osalejate ja asjakohaste eeskirjade kohta.
See hõlmab näitajaid, andmeid ja regulatiivseid süsteeme järgmistes aspektides: osalejad ja institutsioonid, kollektiivsed ja individuaalsed töösuhted, tervis ja heaolu, palk, tööaeg, oskused ja koolitus ning võrdsus ja mittediskrimineerimine töökohal. Profiile ajakohastatakse süstemaatiliselt iga kahe aasta tagant.
"Individuaalsed töösuhted" tähendavad konkreetse töötaja ja tema tööandja vahelist suhet. Seda suhet kujundavad õiguslik reguleerimine ja tööturu osapoolte tingimuste üle peetud läbirääkimiste tulemused. Käesolevas osas vaadeldakse töösuhte algust ja lõpetamist ning õigusi ja kohustusi Iirimaal.
Nõuded töölepingule
1994.–2012. aasta töötingimuste (teabe) seadused nõuavad, et tööandjad esitaksid töötajale kirjalikud tingimused kahe kuu jooksul alates töösuhte algusest. Kirjaliku töölepingu esitamiseks seadusest tulenev kohustus puudub.
2018. aasta tööhõiveseaduses (mitmesugused sätted) on sätestatud, et töötajatele tuleb esitada viie päeva jooksul pärast tööle asumist põhilised töötingimused, sealhulgas tööandja nimi ja aadress, palgamäär ja tööaeg. Kui tööandja ei täpsusta töötajale kirjalikult neid töösuhte põhitingimusi ühe kuu jooksul alates tööle asumise kuupäevast, võib tööandjat lihtotsusega (ringkonnakohtus) karistada rahatrahviga kuni 5,000 eurot või kuni 12 kuud vangistust.
Vallandamise ja lõpetamise menetlused
1973. aasta minimaalse etteteatamisaja ja töötingimuste seadus sätestab töötajatele töösuhte lõpetamisest teatamise minimaalse aja sõltuvalt nende tööstaažist.
1967.–2012. aasta koondamishüvitise seadustes on sätestatud seadusest tulenevad kohustused seoses koondamisstsenaariumidega, näiteks minimaalne lahkumishüvitis kahe nädala töötasu eest tööaasta kohta, millele lisandub ühe nädala palk. Seadusjärgne koondamine kehtib üle 16-aastastele töötajatele, kellel on tööandja juures kaks aastat teenistust.
1977.–2007. aasta tööhõive kaitse seadused kohustavad tööandjaid sõlmima koondamistega seotud 30-päevase konsultatsiooniperioodi.
2006. aasta töötajate (teabe ja nõustamise) seadus nõuab, et tööandjad konsulteeriksid töötajatega oluliste töökoha muudatuste osas (50 või enama töötajaga ettevõtetes).
1977. aasta ebaõiglase vallandamise seadus on peamine õigusakt, mis kaitseb töötajaid ebaõiglase vallandamise eest.
Isa-, rasedus- ja sünnituspuhkus ning isapuhkus
1998.–2019. aasta vanemapuhkuse seadused näevad ette tasustamata lapsehoolduspuhkuse perioodi, mis sisaldab piiratud õigust tasustatud puhkusele raske perehaiguse (vääramatu jõud).
2019. aasta vanemapuhkuse ja hüvitiste seadus näeb ette seitsmenädalase tasustatud vanemapuhkuse kahe aasta jooksul pärast lapse sündi või lapsendamist. Puhkuse ja hüvitiste summasid suurendatakse 2024. aastaks üheksa nädalani vastavalt töö- ja eraelu tasakaalustamise direktiivi nõuetele.
Rasedus- ja sünnituspuhkus sisaldab 26 nädalat tasustatud puhkust ja lisaks 16 nädalat palgata puhkust (see tähendab, et ema võib pärast lapse sündi töölt eemale jääda vähemalt 10 kuud). Isapuhkus sisaldab isadele kahenädalast tasustatud puhkust. Vanemapuhkus sisaldab seitsmenädalast mitteülekantavat tasustatud puhkust, mida emad ja isad saavad võtta kahe aasta jooksul pärast lapse sündi/lapsendamist. Vanemapuhkust pikendatakse 2024. aastal üheksa nädalani. Lapsehoolduspuhkus on tasustamata puhkus, mida saab võtta lapse esimese 12 eluaasta jooksul.
Seadusjärgne puhkuse kord
| Maternity leave | |
| Maximum duration | Total of 42 weeks. Two weeks of leave have to be taken before the end of the week of the baby’s expected birth and four of the weeks have to be taken after the birth. |
| Reimbursement | 26 weeks’ paid leave, plus a further 16 weeks’ unpaid (if certain social insurance contribution conditions are met). |
| Who pays? | Maternity benefit is paid by the state if the worker has made sufficient social insurance contributions. Employers are not obliged to pay employees who are on maternity leave but some may do so. |
| Legal basis | 1994–2004 Maternity Protection Acts. |
| Parental leave | |
| Maximum duration | 26 weeks’ unpaid leave. Both parents have an equal and separate entitlement to 26 weeks’ unpaid parental leave per child (for a child up to the age of 12). |
| Reimbursement | Unpaid. |
| Who pays? | Unpaid. |
| Legal basis | 1998–2006 Parental Leave Acts. |
| Paternity leave | |
| Maximum duration | 7 weeks. |
| Reimbursement | A worker may qualify for paternity benefit from the Department of Social Protection if they have made sufficient pay-related social insurance contributions. |
| Who pays? | The state pays paternity benefit if the worker has made sufficient social insurance contributions. Employers are not obliged to pay employees who are on paternity leave but some may do so. |
| Legal basis | Paternity Leave and Benefit Act 2019 (as amended). |
Haigusleht
Seadusjärgne haiguspuhkus ja -tasu kehtestati 2022. aastal ja kehtestati 1. jaanuaril 2023. Haigushüvitise kestus ja suurus määratakse kindlaks määrustega. 2023. aastal määrati selleks 3 päeva aastas, mis moodustab 70% tavapärasest palgast (ülempiiriga 110 eurot päevas). 2024. aastal on see tõusnud 5 päevani aastas. Aastal 2025 on see 7 päeva aastas ja 2026. aastal tõuseb see 10 päevani aastas.
Avaliku sektori töötajatel on juurdepääs riigi haigushüvitise skeemile, mis on sätestatud 2014. aasta avaliku teenistuse juhtimise (haiguspuhkuse) eeskirjades. Need eeskirjad näevad ette haiguspuhkuse täispalgaga kolmeks kuuks, millele järgneb poole palgaga puhkus veel kolm kuud nelja-aastase jooksva perioodi jooksul. Määrustes on ette nähtud kriitiliste haiguste protokoll, mis võimaldab raskete haiguste/vigastuste all kannatavatel inimestel (teatud kriteeriumide alusel) saada kuue kuu täispalka ja kuue kuu poole palga.
Pensioniiga
Iirimaal ei ole üldist automaatset pensioniiga. Riiklikku pensioniiga makstakse nüüd 66. eluaastal, mis oli planeeritud tõusta 2021. aastal 67. eluaastale ja 2028. aastal 68. eluaastale nii naistel kui ka meestel. Tõus 67-ni on aga tugeva poliitilise tagasilöögi tõttu peatatud. Uus pensionikomisjon uuris mitmesuguseid riiklike pensionidega seotud küsimusi ja soovitas võimalust riikliku pensioniea aja jooksul tõsta. Valitsus ei ole seda teed veel vastu võtnud. Mõnele ametile on kehtestatud pensioniiga, näiteks Garda Síochána (60-aastane) ja tuletõrjujad. Seadusjärgne pensioniiga alampiir avalikus sektoris (neile, kes on liitunud alates 2004. aastast) on 65 aastat (välja arvatud Garda Síochána ja tuletõrjujad). Kohtunikud peavad pensionile jääma 70- või 72-aastaselt, olenevalt sellest, kui kaua nad on ametis olnud.
2018. aasta avaliku teenistuse pensioniea seadus võeti vastu 2018. aasta detsembris. Seadusega nähakse ette enamiku enne 1. aprilli 2004 tööle võetud avalike teenistujate kohustusliku pensioniea tõstmine 65. eluaastalt 70. eluaastale. Seaduse kohaselt on igal riigiteenistujal, kes ei olnud jõudnud kohustuslikku pensioniikka enne 26. detsembrit 2018, uus kohustuslik pensioniiga 70 aastat.
Enamikul enne 1. aprilli 2004 tööle võetud avalikest teenistujatest oli varem kohustuslik pensioniiga 65 aastat. Ajavahemikus 1. aprillist 2004 kuni 31. detsembrini 2012 tööle võetud avalikel teenistujatel (edaspidi "uued töötajad") ei ole kohustuslikku pensioniiga ja need õigusnormid ei mõjuta neid. Avalikud teenistujad, kes võeti tööle 1. jaanuaril 2013 või hiljem, on ühtse pensioniskeemi liikmed, kelle kohustuslik pensioniiga on juba 70 aastat. 2018. aasta avaliku teenistuse pensioniea seaduse jõustumisega ei ole ühelgi riigiteenistujal, välja arvatud vormiriietuses kiire tekkega rühma liikmel, kohustuslik pensioniiga alla 70.
Hõlmatud ei ole järgmised rühmad:
Vormiriietuse pensioni kiire kogunemise rühm: Avaliku teenistuse sektoris on teatud töötajate rühmad, kes peavad operatiivsetel põhjustel ennetähtaegselt pensionile jääma. Sellesse rühma kuuluvad Garda Síochána liikmed, alalise kaitseväe liikmed, tuletõrjujad ja vanglaametnikud.
Rühmad, kellel ei ole kokkuleppe kohaselt kohustuslikku pensioniiga: Iirimaa president, parlamendi või Euroopa Parlamendi liikmed, 2004. aasta avaliku teenistuse väljateenitud aastate (mitmesugused sätted) seaduses määratletud kvalifitseeruvad ametikohad (nt valitsuse liikmed, riigiministrid, Ceann Comhairle, peaprokurör).
Kohtunikud ja teised, kelle kohustuslik pensioniiga on kohtu- ja kohtuametnikke käsitlevate õigusaktide kohaselt justiits- ja võrdõiguslikkuse ministri kohustus: see hõlmab kohtunikke, kõrgema kohtu juhatajat ja maakonna sekretäri.
Avalikud teenistujad, kes on pensionile läinud ja lepinguga uuesti tööle võetud: nende tähtajalised lepingutingimused kehtivad jätkuvalt.
