Osalejad ja institutsioonid Itaalias

Käesolevas jaos kirjeldatakse sotsiaaldialoogis, töösuhetes ja töötingimuste reguleerimises osalevaid riigiasutusi.

CNEL asutati Itaalia põhiseaduse artikliga 99. Täpsema teabe saamiseks vt jaotist "Kolme- ja kahepoolsed organid ja kooskõlastamine".

Isegi kui töö- ja sotsiaalpoliitika ministeerium, Itaalia ettevõtlusministeerium, majandusarengu ministeerium ja kohalikud omavalitsused ei osale peamiselt sotsiaaldialoogis riiklikul tasandil, peavad nad sageli hõlbustama sotsiaaldialoogi ettevõtte tasandil ettevõtete kriiside korral (st kollektiivlepingute allkirjastamist kollektiivse koondamise korral või seoses töötajate sissetulekutoetusmeetmetega). Mõnel harvadel juhtudel (st kui juhtivad ettevõtted või osaliselt riigile kuuluvad ettevõtted on raskustes) püüab valitsus ise edendada, vahendada ja toetada sotsiaalset dialoogi.

INPS on mittemajanduslik avalik-õiguslik asutus, mis haldab peaaegu kogu Itaalia sotsiaalkindlustussüsteemi, kindlustades enamiku füüsilisest isikust ettevõtjaid ning avaliku ja erasektori töötajaid. Instituut on riikliku hoolekandesüsteemi tugisammas.

INAIL on mittemajanduslik avalik-õiguslik asutus, mis haldab kohustuslikku tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustust.

Pärast seaduse nr 149/2015 jõustumist loodi Riiklik Tööinspektsioon. Inspektsioon viib läbi kontrolle, mida varem viisid läbi töö- ja sotsiaalpoliitika ministeerium, INPS ja INAIL. Selle üle teostab järelevalvet töö- ja sotsiaalpoliitika minister ning kontrollib kontrollikoda.

Itaalia kohtusüsteemis määrab töökohtunik iga esimese astme üldkohtu, teise astme apellatsioonikohtu ja kõrgeima kassatsioonikohtu õiguspärasuse kontrollimiseks spetsiaalse kolleegiumi (töökohtud), kes on pädev tegema otsuseid konkreetsetes tööõiguse ja sotsiaalkindlustusega seotud küsimustes. Individuaalseid töösuhteid puudutavaid vaidlusi saab lisaks kohtulahendile lahendada ka kohtuvälise lepituse teel mõnes seadusandja loodud "kaitstud foorumis". Seaduses sätestatud menetlus näeb ette, et otsuse võib teha lepituskomisjon, mille eesistuja on territoriaalselt pädeva provintsi töödirektoraadi direktor ning mis koosneb töötajate ja tööandjate esindajatest.

Riiklik aktiivse tööturupoliitika agentuur (ANPAL) edendab inimeste õigust tööle, koolitusele ja kutsealasele arengule; koordineerib riiklikku tööturuasutuste võrgustikku; ning vastutab tööturu infosüsteemi eest.

Sotsiaalpartnerite esindavuse kindlaksmääramise kriteeriume on aastate jooksul mitu korda muudetud. Esimene ja ainus säte oli kuni 1970. aastani Itaalia põhiseaduse artiklis 39, mis näeb ette ühtse kriteeriumi, mis põhineb kaastöötajate arvul. Sotsiaalpartnerite ja valitsuse poolt 3. juulil 1993 allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumiga (Protocollo d'Intesa) tehti olulised muudatused töötajate esindatuses Itaalias. Ühtseid ametiühingute esindajaid võivad nimetada töötajad valimiste teel ja äriühingute ametiühingute esindajate asemel.

14. jaanuaril 2014 allkirjastasid Confindustria, CGIL, CISL ja UIL TLÜ 2014, millega kehtestati uued representatiivsust käsitlevad eeskirjad. Eelkõige peavad ametiühingud 2014. aasta TLÜ kohaselt riiklikel kollektiivläbirääkimistel osalemiseks saavutama 5% esindavuse künnise, mida mõõdetakse ametiühingu liikmete protsendi ja samade ametiühingute poolt RSU valimistel saadud häälte protsendi keskmisena. NCBA-d on siduvad, kui neile on alla kirjutanud ametiühingud, mille esindatuse tase on 50% + 1, ja kui enamik töötajaid on need rahvahääletusel heaks kiitnud. Lisaks on TLÜ 2014 sätestatud, et ettevõtte tasandi lepingud on siduvad, kui neile on alla kirjutanud enamik RSU liikmeid või kui RSA saab töötajatelt enamuse volikirjadest.

Ametiühingute esindamise kohta

Töötajatel on põhiseadusega sätestatud õigus organiseeruda ja liituda ametiühingutega (artikkel 39) ning streikida (artikkel 40). Need õigused annavad vabaduse liituda ametiühingutega ja mitte osaleda streikides.

Töötajate põhimääruses (artikkel 17) on sätestatud "mugavusametiühingute" (sindacati di comodo) või "kollaste ametiühingute" – st tööandjate ja nende organisatsioonide asutatud ja toetatud ametiühingute

Mis puutub töötajate kategooriatesse ja sektoritesse, mis on ametiühingutega liitumise õigusest välja jäetud, siis kehtivad Itaalias kehtivad ainsad piirangud sõjaväe- ja politseikorpuse liikmetele. Mõlemal kategoorial on õigus ühineda ametiühingutega, kuid eraldamissüsteemi alusel – see tähendab ametiühingutes, mille moodustavad, juhivad ja esindavad ainult politseinikud/sõjaväelased (nagu on sätestatud seaduses nr 121/1981 politseinike kohta ja seaduses nr 46/2022 sõjaväelaste jaoks pärast konstitutsioonikohtu otsust 120/2018). Nii sõjaväel kui ka politseil on keelatud streikida.

Mis puudutab ametiühingute tihedust ja liikmeskonda Itaalias aastatel 2010–2022, siis suundumus on negatiivne. Aastate 2020–2022 kohta täpseid numbreid siiski ei saa esitada. Itaalias puudub läbipaistev süsteem töötajate ametiühingusse kuulumise mõõtmiseks ning ametiühingud ei avalda tavaliselt ametlikke ja täpseid andmeid ega ametlikult kinnitatud andmeid (st sõltumatute asutuste poolt kinnitatud).

Ametiühingutesse kuulumise negatiivne suundumus viitab Itaalia kodanike üldisele vastumeelsusele vahendusorganite koondamise ja neis osalemise vastu, mis kehastab üldist esindatuse kriisi nii poliitilisel kui ka ametiühingute tasandil.

Ametiühingute liikmeskond ja arvukus 2010–2022

Märkused: * Ametiühingusse kuuluvate töötajate osakaal. ** Töötajate ametiühingusse kuulumine on arvutatud ametiühingu liikmeskonna koguarvu kohta ja vajaduse korral korrigeeritud ametiühingute liikmetega, kes ei kuulu aktiivsesse, sõltuvasse ja hõivatud tööjõudu (st pensionärid, füüsilisest isikust ettevõtjad, üliõpilased, töötud).

Allikas: OECD ja AIAS (2021).

Peamised ametiühingute keskliidud ja liidud

Suurimad ametiühingute keskliidud Itaalias on liikmeskonna poolest CGIL, CISL ja UIL. Pidades silmas, et Itaalia ametiühingud ei avalda tavaliselt ametlikke ja täpseid andmeid ega ametlikult kinnitatud ja kinnitatud andmeid, võib esitada järgmised enda kinnitused.

• CGIL väidab, et sellel on üle 5 miljoni liikme.

• CISL väidab, et sellel on üle 4 miljoni liikme.

• UIL väidab, et sellel on üle 2 miljoni liikme.

Ametlikke andmeid ei ole võimalik esitada, kuna need ei ole kättesaadavad. Oodatakse töö- ja sotsiaalpoliitika ministeeriumi teatisi enda deklareeritud andmete kohta.

Peamised ametiühingute keskliidud ja liidud*

Märkused: * Pange tähele, et ametiühingusse kuulumise andmed ei ole ametlikud ega ametlikult kinnitatud, kuna sõltumatud asutused ei ole neid kinnitanud. Andmeid avaldavad otse ametiühingud või nende uurimiskeskused. ** Pensionäride ametiühingud peavad sageli omavalitsustega läbirääkimisi kohaliku avaliku poliitika üle. N.A., ei ole kättesaadav.

Tööandja esindamise kohta

Tööandjate organisatsiooniga liitumisel ei teki mingeid kohustusi, välja arvatud kohustus kohaldada tööandja organisatsiooni poolt läbi räägitud ja allkirjastatud NCBA-d. Viimastel aastatel on tööandjate organisatsioonid täiendanud oma traditsioonilist huvide esindamise rolli suhetes ametiühingutega veel kahe funktsiooniga:

• teenuste osutamine oma liikmete äritegevuse ja arengu toetamiseks

• poliitökonoomia ja valitsemise raames poliitiliste institutsioonidega peetava dialoogi vormide edendamine maksuküsimustes, strateegilistes investeeringutes, Euroopa reformides jne.

Organisatsioonidevahelised uuendused, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete organisatsioonide (oma liikmetele hoolekannet ja teenuseid pakkuvad ühisorganid) valdkonnas, on olnud edukad.

Mis puudutab tööandjate organisatsioonide tihedust ja liikmeskonda Itaalias aastatel 2012–2022, siis ametlike andmete puudumise tõttu ei saa suundumust kindlaks teha.

Tööandjate organisatsioonide liikmeskond ja tihedus, 2012–2022 (%)

Märkus: * Töötajate protsent, kes töötavad ettevõttes, mis on kollektiivläbirääkimistega seotud tööandjate organisatsiooni liige. E.k., ei ole kättesaadav.

Peamised tööandjate organisatsioonid ja keskliidud

CNELis osalevad tööandjate organisatsioonid

Ametlikke andmeid ei ole võimalik esitada, kuna need ei ole kättesaadavad. Oodatakse töö- ja sotsiaalpoliitika ministeeriumi teatisi enda deklareeritud andmete kohta.

Peamised tööandjate organisatsioonid ja keskliidud*

Märkus: * Pange tähele, et andmed tööandjate organisatsioonide liikmelisuse kohta ei ole ametlikud ega ametlikult kinnitatud, kuna neid ei kinnita sõltumatud asutused. Andmeid avaldavad otse tööandjate organisatsioonid või nende uurimiskeskused. N.A., ei ole kättesaadav.

Institutsioonilisel tasandil on CNEL Itaalia põhiseadusega (artikkel 99) loodud nõuandev organ, kuhu kuuluvad sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna esindajad.

CNEL-i juhib 64 juhatuse liiget, kes nimetatakse ametisse iga viie aasta tagant. Täpsemalt nimetavad vabariigi presidendid otse ametisse 10 liiget: kaks esitab ministrite nõukogu president; ülejäänud nimetab Itaalia president pärast konsulteerimismenetlust, mille käigus sotsiaalpartnerid ja valitsusvälised organisatsioonid esitavad juhatuse liikmeid oma kvootide piires.

CNEL-il on õigus koostada õigusakte ja ta täidab paljusid olulisi ülesandeid, näiteks koostab parlamendi, valitsuse või piirkondade taotlusel aruandeid, arvamusi ja uuringuid seaduseelnõude või majandus- ja sotsiaalpoliitikaga seotud asjakohaste küsimuste kohta. Lisaks haldab, rakendab ja ajakohastab CNEL läbirääkimiste kokkulepete riiklikke arhiive.

paritaarsed institutsioonid (enti bilaterali), mille eesmärk on pakkuda oma liikmetele hoolekannet ja teenuseid. Need institutsioonid on viimastel aastatel muutunud üha olulisemaks. Neid on mitut liiki ning neid võivad asutada tööandjate organisatsioonid ja ametiühingud sektoritevahelisel või valdkondlikul tasandil. Paritaarseid institutsioone juhivad ühiselt sotsiaalpartnerid ning neil on sisemine organisatsiooniline struktuur, mis koosneb assambleest, juhatusest, presidendist, tegevdirektorist ja järelevalvekomiteest. Sotsiaalpartnerid nimetavad need haldusorganid tavaliselt ametisse iga kolme või nelja aasta tagant. Ühisorganid tegelevad mitme küsimusega, nagu palgad, oskused, koolitus, tööaeg ja töötusskeemi hüvitised. Neid võib liigitada institutsionaalseteks fondideks või mitteinstitutsionaalseteks fondideks.

Asutusi võib pidada institutsionaalseteks fondideks, kuivõrd seaduses on sätestatud konkreetsed eesmärgid kollektiivläbirääkimisteks, mida tuleb fondide kaudu taotleda, või konkreetsed skeemid, mida nende kaudu rakendada; Fondide hulka kuuluvad pensionifondid, eratervishoiufondid, töötukassad ja kutseõppefondid. Mitteinstitutsionaalsed fondid on need, mis taotlevad eesmärke või rakendavad skeeme, mis on kollektiivläbirääkimistega isereguleeritud.

Peamised kolme- ja kahepoolsed organid

Itaalias eksisteerib paralleelselt kahte tüüpi töökoha tasandi esindatust: RSA-d ja RSU-d.

RSAd asutatakse ettevõtte tasandil töötajate algatusel ametiühingutes, kes kirjutavad alla asjaomases ettevõttes kohaldatavale NCBA-le, nagu on sätestatud töötajate põhimääruses (artikkel 19). Konstitutsioonikohtu otsuse 231/2013 kohaselt võivad RSA-sid moodustada ka ametiühingud, kes ei ole kohaldatavatele kollektiivlepingutele alla kirjutanud, kuid osalesid aktiivselt sellega seotud kollektiivläbirääkimiste protsessis.

1990. aastate alguses asendasid kollektiivläbirääkimised enamikus tootmissektorites RSA-d RSU-dega, mida reguleerivad sektoriülesed kokkulepped, mitte seadused. RSU-d asutavad ametiühingud, kes allkirjastasid või tunnustasid ametlikult TLÜ 2014. Avalikus teenistuses reguleerib RSU-sid aga 30. märtsi 2001. aasta seaduse nr 165 artikkel 42.

RSA-de ja RSU-de vahel ei ole olulisi erinevusi tegevuse ega volituste osas. Nende roll on sama: pidada tööandjaga läbirääkimisi ettevõtte tasandi kollektiivlepingute üle ning osaleda teavitamis- ja konsulteerimismenetlustes. RSU-d asendavad RSA-sid kollektiivläbirääkimiste tasandil ja neid valivad kõik töötajad. RSA-sid/RSU-sid saab seadistada tootmisüksustes, kus töötab rohkem kui 15 töötajat.

Esindusorganite regulatsioon, koosseis ja pädevus