Osalejad ja institutsioonid Lätis

Tööelu reguleerimisega tegelevad kõrgeima taseme institutsioonid on üldine seadusandlik kogu, Läti parlament (Latvijas Republikas Saeima) ning selle sotsiaal- ja tööhõivekomisjon. Mõned õigusaktid võtab vastu ministrite kabinet. Varem, enne kui ministrite kabinet need vastu võttis, arutati normatiivseid määrusi riigisekretäride ja valitsustevaheliste töörühmade koosolekutel. Ministrite kabineti komitee koosolekuid ei ole toimunud alates 2019. aasta aprillist. Sotsiaaldialoog ja töötingimused on otseselt hoolekandeministeeriumi vastutusalas. Ministeeriumi juures koostavad sotsiaalpoliitika planeerimise ja arengu osakond, töösuhete ja töökaitsepoliitika osakond, tööturupoliitika osakond ning rahvusvahelise koostöö ja Euroopa Liidu poliitika osakond ettepanekuid tööhõivepoliitika ja tööelu normatiivsete regulatsioonide kohta ning teostavad järelevalvet vastuvõetud normatiivsete regulatsioonide rakendamise üle. Hoolekandeministeeriumil on kaks täitevasutust, mis tegelevad otseselt tööturuga: riiklik tööhõiveamet (NVA) ja VDI.

NVA tegeleb tööhõive edendamise ja töötuse küsimustega.

VDI põhiülesanne on riiklik järelevalve ja tööõiguse ja töökaitse normatiivsete normide täitmise kontroll. See asutus jälgib ja edendab ka töötervishoidu ja tööohutust. VDI teeb koostööd Riia Stradinsi Ülikooli tööohutuse ja keskkonnatervishoiu instituudiga, mis kogub ja haldab kutsehaiguste andmebaasi. VDI toimimist reguleerivad õigusaktid.

Tööelu küsimuste reguleerimisel on oma roll ka majandusministeeriumil, kes vastutab tööhõiveküsimuste eest (tööhõivepoliitika kujundamine, töökohtade loomine, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetatavate tööhõivega seotud programmide juhtimine) ja osaleb seega tööelu korraldamises.

Lätis töökohtuid ei ole.

Riiklikul tasandil esindab tööandjaid üks tööandjate organisatsioon (LDDK) ja töötajaid üks ametiühinguorganisatsioon.

See esindatussüsteem on sätestatud ministrite kabineti poolt 1998. aastal heaks kiidetud kolmepoolse koostöö kontseptsioonis ja NTSP põhikirjas. Seda kinnitatakse ministrite kabineti, LBASi ja LDDK vahel 1. oktoobril 2004 allkirjastatud kolmepoolses lepingus.

Tööturu osapoolte õigused ja kohustused on sätestatud ametiühinguseaduses ning tööandjate organisatsioonide ja nende ühenduste seaduses. Töösuhete representatiivsuse põhimõtted on sätestatud tööseaduse 2. osas.

Ametiühingute esindamise kohta

Ametiühinguseaduses (paragrahv 4) on sätestatud, et igaühel on õigus vabalt ja ilma igasuguse diskrimineerimiseta ametiühingut asutada ning õigus ametiühinguga mitte liituda. Tööseaduse paragrahv 8 reguleerib töötavate kodanike ametiühingusse kuulumist. Töötajatel ja tööandjatel on õigus ühineda vabalt, ilma otsese või kaudse diskrimineerimiseta, ning ühineda organisatsioonidega, et kaitsta oma sotsiaalseid, majanduslikke ja tööalaseid õigusi ja huve ning saada selliste organisatsioonide pakutavaid hüvesid. Kuulumine sellistesse organisatsioonidesse või soov liituda ei tohi olla aluseks töölepingu sõlmimisest keeldumisele, töölepingu lõpetamisele ega töötaja õiguste muul viisil piiramisele.

Mõned kategooriad on ametiühingute asutamise ja nendega liitumise õiguse alt välja jäetud. Need on: põhiseaduse kaitse büroo, kaitseluure- ja julgeolekuteenistuse ning kaitsepolitsei töötajad; Sõdurid; piirivalvurid. Osariigi politseitöötajatel on oma ametiühing.

Ametiühingute seaduse (vastu võetud 2014. aastal) paragrahvis 16 on sätestatud, et ametiühingute huve riiklikul tasandil peab suhetes ministrite kabinetiga esindama ametiühingute liit, mis ühendab riigis kõige rohkem töötajaid. Lisaks peaks ametiühingute huve suhetes riigi ja kohalike omavalitsustega sektori või kutseala tasandil või haldusterritooriumi tasandil esindama ametiühing, mis on riigi suurimat töötajaid ühendava ametiühinguliidu liige. Seadus lubab aga riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustel vajadusel teha koostööd teiste ametiühingute ja nende ühendustega.

Ametiühingute liikmelisus ja tihedus

Ametiühingusse kuulumise andmeid Lätis ametlikult ei koguta. LBAS-il on oma andmestik, kuid see on sisemine ressurss ja see pole avalikult kättesaadav. Samuti pole teada LBASi liikmesorganisatsioonide ametiühinguliikmete arv.

Kuni 2019. aastani kättesaadavad andmed näitavad, et liikmeskond ja tihedus on pidevalt vähenenud. Näiteks oli liikmeskond 2017. aastal umbes 96 000 ja vähenes 2019. aastal 85 700-ni. Töötajate arv oli 2019. aastal 871 000 (Läti Statistika Keskbüroo (CSP) ja LBAS-i andmed). Ametiühingute arv oli 2019. aastal 10,16%.

Paljudel juhtudel on ametiühingute liikmeskonna vähenemine seotud oluliste sotsiaalmajanduslike muutustega, nagu traditsiooniliselt ametiühingute kantsiks olnud nõukogude suurettevõtete sulgemine, tööstuse arengu kahanemine ning haridus- ja tervishoiusektori reformid.

Ametiühingute liikmelisus ja tihedus

* Ametiühingusse kuuluvate töötajate osakaal. ** Töötajate ametiühingusse kuulumine tuletatakse ametiühingu liikmeskonna koguarvu kohta ja vajaduse korral korrigeeritakse seda ametiühingute liikmetele väljaspool aktiivset, ülalpeetavat ja töötavat tööjõudu (st pensionärid, füüsilisest isikust ettevõtjad, üliõpilased, töötud).

Märkus: e.k., pole saadaval.

Peamised ametiühingute keskliidud ja liidud

Peamine ametiühingute keskliit on LBAS – ühtne ametiühinguorganisatsioon, mis esindab töötajaid riiklikul tasandil.

LBAS-i liikmeskond on aastate jooksul muutunud. 2019. aastal jäeti LBAS-ist välja Ühinenud Politsei Ametiühing (millel on umbes 320 liiget). 2017. aastal liitus LBASiga Läti sisetöötajate ametiühing (2,900 liikmega). Aastatel 2021–2022 lahkus LBASist kaks valdkondlikku ametiühingut (Läti õendus- ja tervishoiutöötajate ametiühing ning Läti posti- ja telekommunikatsioonitöötajate ametiühing) ning liikmeks sai üks valdkondlik ametiühing (Läti kriminaalhooldustöötajate ametiühing). LBASi enda andmetel oli tal 2023. aasta alguses 19 sidusorganisatsiooni.

Kõik LBAS-i sidusettevõtted on juhtivad sektoritasandi ametiühingud. Neist suurimad ametiühingud on järgmistes sektorites:

• haridus (Läti haridus- ja teadustöötajate ametiühing (Latvijas Izglitibas un zinatnes darbinieku arodbiedriba, LIZDA))

• tervishoid (Läti tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandetöötajate ametiliit (Latvijas Veselibas un socialas aprupes darbinieku arodbiedriba, LVSADA))

• raudtee (Läti raudtee- ja transporditööstuse ametiühing (Latvijas Dzelzceļnieku un satiksmes nozares arodbiedrība, LDzSA))

• energeetika (Läti ametiühing Enerģija (Latvijas arodbiedrība Enerģija, LAB 'Enerģija'))

• riigiteenistused (riigiasutuste, omavalitsuste ja finantssektori töötajate ametiühing (Latvijas valsts iestāžu, pašvaldību, uzņēmumu un finanšu darbinieku arodbiedrība, LVIPUFDA)

• avalikud teenused ja transport (Läti Avalike Teenuste ja Transporditöötajate Ametiühing (Latvijas Sabiedrisko pakalpojumu un Transporta darbinieku arodbiedriba, LAKRS))

Ametiühinguid esineb harva jaekaubandusettevõtetes – sealhulgas välisomanduses olevates ettevõtetes – ja väikestes eraettevõtetes. Mõnes teenindussektoris (nt siseveeteed, juuksuriteenused ja isikuteenused) ametiühinguid ei ole.

Peamine ametiühingute keskliit

Tööandja esindamise kohta

Läti õigusaktides ei ole sätestatud tööandjate organisatsioonide liikmelisuse õigusi, kohustusi ega piiranguid. Seadus sätestab, et tööandjate organisatsioon on vähemalt viie tööandja asutatud avalik-õiguslik organisatsioon, mis esindab ja kaitseb oma liikmete majanduslikke, sotsiaalseid ja kutsealaseid huve ning muid huvisid, mis vastavad organisatsiooni eesmärkidele ja ülesannetele. Tööandjate organisatsiooni liikmeks võib olla füüsiline või juriidiline isik, kes töölepingu alusel annab tööd vähemalt ühele töötajale.

Tööandjate organisatsioonide liidu võib moodustada, kui ühineb vähemalt kolm tööandjate organisatsiooni. Tööandjate organisatsioonide liidu liikmeks võib kuuluda ka tööandja organisatsioon, kes ei ole tööandjate organisatsiooni liige, kui tal on töölepingu alusel vähemalt 50 töötajat.

Tööandjate organisatsioonide ühendused ja suurettevõtted, kes vastavad tööseaduses sätestatud esindatuse nõuetele, võivad esindada tööandjaid sektoritasandi läbirääkimistel.

Vaatamata esindussüsteemi heale ülesehitusele on harva, et tööandjate organisatsioonid osalevad kollektiivläbirääkimistes, isegi kui nad on riikliku tasandi tööandjate organisatsiooni LDDK liikmed.

Tööandjate organisatsioonide liikmeskond ja tihedus

Ametlikke andmeid tööandjate organisatsioonide liikmelisuse kohta ei koguta ja tööandjate organisatsioonid ei jälgi tihedust. Seetõttu ei ole liikmeskond, samuti katvus ja tihedus töötajate arvu osas selge. LDDK teatab, et selle liikmed andsid 2009. aastal tööd 37% kõigist hõivatutest ja 2019. aastal 44% (kasv 19% 10 aastaga). LDDK 2021. aasta aruande kohaselt oli LDDK-l 2021. aastal 173 liiget. 2022. aasta andmeid ei ole avaldatud. LDDK veebisaidi andmetel on sellel praegu 157 liiget, kellest 96 on suurettevõtted ja 61 tööandjate organisatsioonid.

Liikmelisus ei ole kohustuslik.

Tööandjate organisatsioonide liikmeskond ja tihedus, 2009–2022 (%)

* Töötajate protsent, kes töötavad ettevõttes, mis on kollektiivläbirääkimistega seotud tööandjate organisatsiooni liige.

Märkus: e.k., pole saadaval. 2010.–2012. aasta andmed puuduvad; veerud on ruumipuuduse tõttu tabelist välja jäetud.

Peamised tööandjate organisatsioonid ja keskliidud

LDDK on suurim tööandjate organisatsioon ja ainus riiklikul tasandil tööandjate esindaja. See loodi üksnes sotsiaaldialoogi eesmärgil.

LTRK on suurim ettevõtjate ühendus, kuid ei ole seaduse järgi tööandjate organisatsioon. Selle peamised tegevusvaldkonnad on ettevõtluskeskkond, ettevõtete konkurentsivõime ja eksport.

Peamine tööandja organisatsioon

Peamine kolmepoolne organ on NTSP, mille tegevust reguleerib selle põhikiri (vastu võetud 30. oktoobril 1998). NTSP põhikirja kohaselt põhineb ministrite kabineti (valitsus), LDDK ja LBASi esindajate pariteedi põhimõttel.

NTSP vaatab kooskõlas põhikirjaga läbi poliitika planeerimise dokumendid ja normatiivaktide eelnõud ning esitab ettepanekud nende parandamiseks järgmistes valdkondades: sotsiaalkindlustus, riigieelarve suunised, majandus- ja regionaalarengu strateegiad, tervishoid, üld- ja kutsehariduse arendamine, tööhõive ja ametite klassifikatsioon ning rahvusvaheliste kohustuste täitmine.

NTSP pakub kaheetapilist aruteluplatvormi: esimeses etapis toimuvad arutelud allnõukogudes ja teises etapis toimuvad arutelud NTSP põhiorganis. NTSP-l oli 2022. aastal 10 allnõukogu.

NTSP täitevorgan on selle sekretariaat. Esialgu juhtis NTSP-d ja selle sekretariaati hoolekandeministeerium, kuid hiljem tõsteti nõukogu õiguslikku staatust nii, et see allub otseselt peaministrile. Sellest tulenevalt haldab sekretariaati nüüd riigikantselei. NTSP sekretär allub institutsionaalsetes küsimustes Riigikantseleile ja funktsionaalsetes küsimustes peaministrile.

NTSP koosolekuid korraldatakse taotluse korral ja need toimuvad vähemalt kord kahe kuu jooksul.

NTSP institutsiooniline regulatsioon ja töökorraldus ei ole viimase kolme aasta jooksul muutunud.

On mõned organid, näiteks nõuandekogud ja töörühmad, kuhu tuleb kutsuda sotsiaalpartnereid osalema, kuid need ei ole loodud spetsiaalselt sotsiaaldialoogi eesmärgil. Sellise organisatsiooni näiteks on majandusnõukogu ja selle komiteed, kus LDDK ja LBAS on esindatud põhinõukogus ja komiteedes.

Riikliku tasandi sotsiaalpartnerid LBAS ja LDDK on sõlminud 2004. aastal ühe kolmepoolse koostöölepingu ning 1994., 2007. ja 2013. aastal kolm omavahelist koostöölepingut (kehtib kuni 2020. aastani), mille eesmärk on luua soodne majanduskeskkond ja töörahu.

25. mail 2022 allkirjastasid viis suurimat valitsuskoostöö osapoolt – LDDK ja LBAS sotsiaalpartneritena ning LTRK, LPS ja Läti Teaduste Akadeemia koostööpartneritena – kokkuleppememorandumi, milles nähti ette tegevuste edasine koordineerimine ja ühtne seisukoht läbirääkimistel riigihaldusega seatud eesmärkide saavutamiseks.

Peamine kolme- ja kahepoolne organ

Tööseadustiku paragrahvis 10 on sätestatud, et töötajate esindajad on kas:

• ametiühingu liikmed või ametiühingute liitude ametnikud

• volitatud töötajate esindajad, kes on valitud vastavalt tööseadusele

Töötajate esindajad on kohustatud kaitsma töötajate sotsiaalseid, majanduslikke ja tööalaseid õigusi ja huve.

Ametiühinguid võib asutada kooskõlas ametiühinguseadusega. Seadus ei kehtesta liikmelisuse künniseid, kuid olemasolevate ametiühingute põhikirjas on sätestatud, et ametiühinguorganisatsiooni võib asutada vähemalt kolm inimest.

Töötajate volitatud esindajaid võib valida, kui ettevõttes töötab viis või enam töötajat. Tööseadus ei nõua töötajate esindaja määramist teavitamiseks ja konsulteerimiseks, kuid selles on ette nähtud mugav teavitamis- ja konsulteerimiskord.

Seadus lubab ühes ettevõttes määramata arvul ametiühinguid ja volitatud töötajate esindajaid. Siiski nõutakse selles, et kõigil olemasolevatel töötajate esindajatel oleks õigus pidada tööandjaga ühiseid läbirääkimisi proportsionaalselt nende esindatavate inimeste arvuga, kuid mitte vähem kui üks esindaja.

Seadus nõuab, et töötajate esindajad väljendaksid tööandja suhtes ühtset seisukohta juhtudel, kui: tööandjaga läbirääkimisteks on määratud mitu esindajat, tööandjaga läbirääkimisteks on määratud mitme ametiühingu esindajad või on määratud ühe ametiühingu esindajad või mitme ametiühingu esindajad ja volitatud töötajate esindajad.

ELi tasandi äriühingute ja ELi tasandi äriühingute kontsernide töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise seadus reguleerib õigust asutada Euroopa töönõukogusid ja neid juhtida.

Organite reguleerimine, koosseis ja pädevus