Läti tööelu profiil
See profiil kirjeldab Läti tööelu põhijooni. Selle eesmärk on anda asjakohast taustteavet tööelu puudutavate struktuuride, institutsioonide, osalejate ja asjakohaste eeskirjade kohta.
See hõlmab näitajaid, andmeid ja regulatiivseid süsteeme järgmistes aspektides: osalejad ja institutsioonid, kollektiivsed ja individuaalsed töösuhted, tervis ja heaolu, palk, tööaeg, oskused ja koolitus ning võrdsus ja mittediskrimineerimine töökohal. Profiile ajakohastatakse süstemaatiliselt iga kahe aasta tagant.
Aastatel 2012–2022 ulatus sisemajanduse koguprodukti (SKP) aastane kasv 7%-st (2012. aastal) –2,2%-ni (2020. aastal). Aastatel 2012–2022 oli aastakasv mõõdukas (1,9–4%), kuid jäi positiivseks, välja arvatud 2020. aasta langus. 10-aastase perioodi jooksul töötuse määr pidevalt langes. Kogutöötus oli 2022. aastal 6,9%. Vaatlusaluse 10 aasta jooksul tööhõive suurenes, kusjuures kogu tööhõive määr oli 2012. aastal 74,3 % ja 2022. aastal 76,8 %. 2022. aastal oli meeste tööhõive määr (79,1%) kõrgem kui naistel (74,5%).
Tööõiguse hulka kuuluvad tööseadus (vastu võetud 20. juunil 2001), töökaitseseadus (vastu võetud 20. juunil 2001) ja täiendavad õigusaktid, töövaidlusseadus (vastu võetud 26. septembril 2002), streigiseadus (vastu võetud 23. aprillil 1999) ja mitmed muud normatiivaktid, millega reguleeritakse töötajate erirühmade töötasutamist ja muid eriküsimusi.
Tööandjate esindatust, töötajate esindatust ja kollektiivläbirääkimisi reguleerivad tööseadus, ametiühinguseadus (uus versioon võeti vastu 6. märtsil 2014) ning tööandjate organisatsioonide ja nende ühenduste seadus (vastu võetud 19. mail 1999).
19. mail 2011 vastu võetud seaduses ELi tasandi äriühingute ja ELi tasandi äriühingute kontsernide töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise kohta määratakse kindlaks Euroopa töönõukogude roll.
2022. aastal tehti tööseadusesse kaks muudatuste komplekti. Esimeste muudatustega (vastu võetud 6. juunil 2022 ja kehtivad alates 1. augustist 2022) muudeti seaduse põhiosas enam kui 40 punkti ja üleminekureeglites kolm muudatust (Latvijas Republikas Saeima, 2022a). Need muudatused puudutavad järgmisi punkte:
kollektiivlepingute reguleerimine (näiteks erandid kollektiivlepingutest)
töövahendusteenuse osutaja kohustus teavitada töötajat kirjalikult tööpraktikateenuse saajast enne töötaja eeldatavat töölevõtmist
uued nõuded töölepingute sisule
tööandja rangem kohustus teavitada töötajaid tööeeskirjadest ja -tingimustest
Uued katseaja eeskirjad
tööandja kohustus teavitada töötajaid eeldatavatest töölähetustest
laiem solidaarvastutus ehitussektoris
Riikliku Tööinspektsiooni (VDI) luba ületunnitööks
uued tööaja regulatsioonid töötajatele, kelle töögraafik ei ole täielikult või valdavalt prognoositav
töötaja õigus tööaega kohandada
reegel, et põhipuhkuse kasutamisel ei tohi olla ebasoodsaid tagajärgi
tööandja kohustus anda tasustamata puhkust
isade õigus pikemale isapuhkusele
lapsehoolduspuhkus
Teise muudatuste paketiga (kehtivad alates 25. novembrist 2022) kehtestati erandid kuupalga alammäära kindlaksmääramise ja läbivaatamise menetlustes (Latvijas Republikas Saeima, 2022b).
Sotsiaaldialoogi süsteem loodi 1990. aastate alguses, kui ametiühingute, tööandjate organisatsioonide, kollektiivlepingute ja läbirääkimiste kord sätestati Läti tööseaduses ja muudes eriseadustes. Süsteem põhineb asjaosaliste vabatahtliku osalemise põhimõttel. Alguses oli sotsiaaldialoog kahepoolne protsess. Seejärel, 1993. aastal, loodi kolmepoolsel läbirääkimisprotsessil põhinev sotsiaaldialoogi süsteem. Samal aastal loodi kaks kolmepoolset nõukogu ja 1994. aastal veel üks. Töötajaid esindas ja esindab siiani üks riikliku tasandi organisatsioon, Läti Vaba Ametiühingute Keskliit (Latvijas Brīvo arodbiedrību savienība, LBAS). Tööandjaid esindab ka üks organisatsioon, Läti Tööandjate Keskliit (Latvijas Darba Devēju konfederācija**,** LDDK) (asutatud 1993. aastal).
1993. aasta detsembris loodi tööandjate, valitsuse ja ametiühingute riiklik kolmepoolne konsultatiivnõukogu. 1996. aastal reorganiseeriti see Riiklikuks Kolmepoolseks Koostöönõukoguks (Nacionālā trīspusējās sadarbības padome, NTSP).
12. mail 1998 ühendati nõukogud riiklikul tasandil kolmepoolse koostöö kontseptsiooni alusel üheks peanõukoguks ja mitmeks allnõukoguks.
Sotsiaaldialoogi protsessi reguleerimiseks võeti vastu mitu seadust. 2002. aastal kehtestati uus tööseadus, mis sätestas selgemalt sotsiaalse dialoogi peamised põhimõtted, tööandjate kohustused ja töötajate õigused.
Alates sotsiaaldialoogi süsteemi ümberkorraldamisest 1998. aastal ei ole olulisi muutusi toimunud. Töösuhted on korporatiivsed ja konsensusele orienteeritud. Kuigi need on riiklikul tasandil tugevad, kooskõlastatud ja kolmepoolsed, on need sektori tasandil nõrgad.
2017. aastal laiendati tööseaduse muudatusega tööandjate esindatust sektori tasandi sotsiaalsetel läbirääkimistel suurettevõtetele. Sellised suurettevõtjad peaksid vastama samadele representatiivsuskordadele, mis kehtivad tööandjate organisatsioonide puhul.
Sotsiaalpartnerid olid COVID-19 kriisi mõju leevendamisel väga aktiivsed. Esialgu väljendasid nad täielikku toetust valitsuse meetmetele, mille eesmärk on piirata viiruse levikut, ning osalesid aktiivselt valitsuse pakutud ja vastu võetud toetusmeetmete väljatöötamisel ja täiustamisel. Aasta lõpus rõhutasid sotsiaalpartnerid sotsiaaldialoogi tähtsust kriisi mõju leevendamisel ja kutsusid valitsust üles sotsiaalpartnerite algatusi paremini austama.
Pandeemia alguses mängis peamist rolli valitsus, kes pidi kiiresti otsuseid vastu võtma. Ometi püüdis valitsus algusest peale kaasata sotsiaalpartnereid võimalikult palju toona loodud töörühmadesse.
Esimene rühm loodi enne COVID-19 pandeemiat Rahandusministeeriumi egiidi all, et hõlbustada kollektiivset arutelu riigi maksu- ja fiskaalpoliitika üle. Teine rühm loodi sektoriülese koordinatsioonikeskuse juurde riigiasutuste tegevuse koordineerimiseks ning sellesse kuulusid ministrid ning sotsiaalpartnerite ja vabaühenduste esindajad. Kolmas oli operatiivjuhtimisrühm – institutsioonidevaheliste operatsioonide koordineerimise töörühm. See asutati ministrite kabineti 10. juulil 2020 vastu võetud korraldusega nr 2020/1.2.1.-84.
Suurimad sotsiaalpartnerid (LDDK ja LBAS) ja muud institutsioonid (Läti Kaubandus-Tööstuskoda (Latvijas Tirdzniecības un rūpniecības kamera, LTRK), Läti Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Liit (Latvijas Pašvaldību savienība, LPS) ja Läti Teaduste Akadeemia moodustasid koalitsiooni, mida nad nimetasid "suureks viisikuks". Koalitsiooni kaudu koordineerisid nad oma tegevust ning valmistasid ette ja esitasid ühisarvamusi.
Selline uus lähenemine avalikule arutelule vähendas mõnevõrra sotsiaalpartnerite rolli, kuna kokkulepped saavutati suurtes väljakujunenud rühmades.
