Läti tööelu profiil
See profiil kirjeldab Läti tööelu põhijooni. Selle eesmärk on anda asjakohast taustteavet tööelu puudutavate struktuuride, institutsioonide, osalejate ja asjakohaste eeskirjade kohta.
See hõlmab näitajaid, andmeid ja regulatiivseid süsteeme järgmistes aspektides: osalejad ja institutsioonid, kollektiivsed ja individuaalsed töösuhted, tervis ja heaolu, palk, tööaeg, oskused ja koolitus ning võrdsus ja mittediskrimineerimine töökohal. Profiile ajakohastatakse süstemaatiliselt iga kahe aasta tagant.
"Individuaalsed töösuhted" tähendavad konkreetse töötaja ja tema tööandja vahelist suhet. Seda suhet kujundavad õiguslik reguleerimine ja tööturu osapoolte tingimuste üle peetud läbirääkimiste tulemused. Käesolevas osas vaadeldakse töösuhte algust ja lõpetamist ning õigusi ja kohustusi Lätis.
Nõuded töölepingule
Tööleping tuleb sõlmida kirjalikult enne tööle asumist. Tööseadus määrab rangelt kindlaks individuaalse töölepingu sisu (§ 40).
16. juunil 2022 vastu võetud muudatustega tehti paragrahvis 40 mitu muudatust.
Üks säte on see, et töötaja võib vabalt määrata oma töökoha.
Muudeti tööaja regulatsioone: kui töötaja töögraafik on täielikult või valdavalt etteaimatav või kui see ei ole täielikult või suures osas etteaimatav, peaks tööleping sisaldama lisaks töölepingu lõpetamisest etteteatamise perioodile ka sellega seotud toiminguid.
Lisati kolm uut klauslit (11, 12 ja 13): töölepingud peaksid sisaldama katseaega ja selle kestust (11); töötajal on õigus koolitusele, kui tööandja pakub koolitust (12); ning töötajal on õigus saada töösuhte alusel sotsiaalkindlustushüvitisi ja muid tööandja pakutavaid sotsiaalkindlustushüvitisi (13).
Nõutava teabe võib asendada viitega õigus- ja haldusnormide, kollektiivlepingute asjakohastele sätetele või viitega asjakohastele töökorraeeskirjadele.
Alla 15-aastase või alla 18-aastase ja täiskoormusega õppiva isiku (edaspidi "lapsed") alalisele tööle võtmine on seadusega vastuolus.
Lapsi alates 13. eluaastast, kui üks vanematest (või eestkostjatest) on andnud kirjaliku nõusoleku, võib töötada väljaspool kooliaega päevavalguses tööl, mis ei kahjusta nende ohutust, tervist, moraali ja arengut. Sellise töö määrab ministrite kabinet.
Välismaalasi võib tööle võtta ainult siis, kui neil on viisa või eriloaga kinnitatud tööõigus (võib esineda erandeid). Seda reeglit ei kohaldata ELi kodanike ja nende suhtes, kellel on Schengeni lepingu kohaselt õigus ELis vabalt liikuda.
Vallandamise ja lõpetamise menetlused
Vallandamise ja töösuhte lõpetamise menetlust reguleerib tööseadustik (vastavalt paragrahvid 100–112 ja 113–129). Menetlus algab ülesütlemisteate väljastamise või esitamisega. Seaduses kirjeldatakse üksikasjalikult, kuidas ja millistel tingimustel võib kumbki pool esitada ülesütlemisteate. Selles sätestatakse tööandjapoolse ülesütlemise etteteatamistähtaeg, organisatsiooni töötajate arvu vähendamise ja kollektiivse koondamise kord, vallandamise keeld ja piiramine ning eelistused töösuhte jätkamiseks töötajate arvu vähendamise korral, ametiühingusse kuulumise erinõuded, abi uue töökoha otsimisel ja lahkumishüvitis, muuhulgas.
Töötajal on õigus teatada töölepingu ülesütlemisest kirjalikult üks kuu ette, kui töölepingus või kollektiivlepingus ei ole ette nähtud lühemat tähtaega. Seaduses on sätestatud 11 olukorda, kus tööandja võib töölepingu ülesütlemisest teatada, mis kõik põhinevad töötaja käitumise või võimetega seotud asjaoludel või majanduslikel, organisatsioonilistel, tehnoloogilistel või sarnastel meetmetel ettevõttes.
Tööandjal on kohustus teavitada töötajat kirjalikult asjaoludest, mis on töölepingu lõpetamise aluseks.
Tööandjal on keelatud teatada töölepingu ülesütlemisest ametiühingusse kuuluvale töötajale ilma vastava ametiühingu nõusolekuta.
Isa-, rasedus- ja sünnituspuhkus ning isapuhkus
Lapsehooldus-, rasedus- ja sünnituspuhkuse ning isapuhkuse pikkus määratakse kindlaks tööseadusega (§-d 154–156). Isa-, rasedus- ja sünnituspuhkust ning isapuhkust reguleerib Läti sotsiaalkindlustussüsteem, mis tagab puhkuse ajal saadud toetused. Sotsiaalkindlustusega kindlustatud isikutele on kättesaadavad asjakohased sotsiaalkindlustusmaksed, kui isik on teinud sotsiaalkindlustuse erieelarvesse kohustuslikke või vabatahtlikke sotsiaalkindlustusmakseid (nagu on sätestatud riikliku sotsiaalkindlustuse seaduses (paragrahvi 12 lõiked 1 ja 2), mis võeti vastu 1. oktoobril 1997 ja kehtis alates 1. jaanuarist 1998). Hüvitise suurus sõltub saaja kogumaksest ja arvutatakse tema sotsiaalkindlustuspalga alusel.
Isapuhkus kehtestati 2004. aastal. Sel aastal sai seda toetust 4 521 isa (20 551 vastsündinud lapsest). 2019. aastal maksti isahüvitist 10 508 isale (18 589 vastsündinust).
Seadusjärgne puhkuse kord
Maternity leave
| |
| Maximum duration |
|
| Reimbursement | 80% of the average insurance wage of the beneficiary |
| Who pays? | Social insurance budget (valsts sociālās apdrošināšanas speciālais budžets), administered by the State Social Insurance Agency (Valsts sociālās apdrošināšanas aģentūra, VSAA) |
| Legal basis |
|
| Parental leave | |
| Maximum duration | According to Article 156 of the Labour Law, every employee, whether a mother or a father, has the right to parental leave in connection with the birth or adoption of a child. Parental leave for a period not exceeding 1.5 years can be requested at any time up to the day the child reaches the age of eight years. Parental leave, upon the request of an employee, should be granted as a single period or in parts. The employee has a duty to notify the employer in writing one month in advance about the beginning of parental leave or its parts and the duration of parental leave. Parental leave cannot be shorter than one continuous calendar week The early termination of parental leave and an early return to work should be facilitated according to the procedures stipulated by a collective agreement or an employment contract or based on an agreement between the employee and the employer. The employee is entitled to return to work, subject to notifying the employer at least two weeks in advance, where for objective reasons there is no need for them to provide further childcare. The employee has the right to flexible parental leave. |
| Reimbursement | A beneficiary may choose the time the benefit is received, and the amount of the benefit is calculated on the basis of the duration of parental leave. The amount of the benefit is established according to the chosen duration of receiving the benefit:
For recipients of parental benefit who are employed during the period in which they are caring for their child and are not on childcare leave or are earning income during the period as a self-employed person, the benefit is 50% of their nominal wage. Once the choice is made regarding the duration of receiving the benefit (until the child reaches the age of 13 or 19 months) and the benefit is granted, the chosen duration for the same child may not be changed. |
| Who pays? | Social insurance budget (valsts sociālās apdrošināšanas speciālais budžets), administered by the VSAA |
| Legal basis |
|
| Paternity leave | |
| Maximum duration | The father of a child is entitled to leave of 10 calendar days. This leave should be granted immediately after the birth of the child, but no later than six months from the birth of the child (amended from two months on 16 June 2022). A new clause regulates cases when the child’s paternity has not been established or the child’s father has died or has had his custody revoked. In such cases, a person other than the child’s mother has the right to 10 days of childcare leave at the request of the child’s mother. If a mother dies in childbirth or any time up to the 42nd day of the postnatal period, or, in accordance with the procedures prescribed by law, refuses to take care of the child during the period up to the 42nd day of the postnatal period, the father of the child or another person who is willing to take care of the child should be granted leave for the period up to the 70th day of the child’s life. If a mother cannot take care of their child during the period up to the 42nd day of the postnatal period due to illness, injury or other health-related reasons, the father or another person who is willing to take care of the child should be granted leave for those days on which the mother herself is not able to take care of the child. For a family that has adopted a child up to 18 years of age, one of the adoptive parents should be granted 10 calendar days of leave. A child’s father, an adoptive parent or another person who cares for the child and who makes use of the leave referred to in this section should have their job position kept for them. If this is not possible, the employer should ensure that similar or equivalent work with conditions and employment provisions that are not less favourable is available on their return. |
| Reimbursement | 80% of the average wage of the beneficiary, derived from insurance contributions |
| Who pays? | Social insurance budget (valsts sociālās apdrošināšanas speciālais budžets), administered by the VSAA |
| Legal basis |
|
Haigusleht
Haiguslehe õiguslik alus on järgmine:
tööseadus (vastu võetud 20. juunil 2001 ja kehtis alates 1. juunist 2002)
riikliku sotsiaalkindlustuse seadus (vastu võetud 1. oktoobril 1997 ja kehtinud alates 1. jaanuarist 1998)
rasedus- ja sünnituskindlustuse ning ravikindlustuse seadus (vastu võetud 6. novembril 1995 ja kehtinud alates 1. jaanuarist 1997)
Ministrite kabineti määrus nr 753 riiklike sotsiaalkindlustushüvitiste reeglite kohta (vastu võetud 16. novembril 2021)
Ministrite kabineti määrus nr 152 haiguslehe väljastamise korra kohta (vastu võetud 3. aprillil 2001 ja kehtiv alates 1. maist 2001)
Eelarve haldamise ja finantsjuhtimise seadus (vastu võetud 24. märtsil 1994 ja kehtinud alates 24. aprillist 1994)
Vastava aasta riigieelarve aastaseadus
Haigushüvitist makstakse sotsiaalkindlustuse eelarvest. See määratakse, kui hüvitise saaja on tasunud riiklikke sotsiaalkindlustusmakseid vähemalt 3 kuud 6 kuu jooksul enne haiguslehte tingiva sündmuse toimumist või vähemalt 6 kuud 24 kuu jooksul enne haiguspuhkust. Isikul peaks olema töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja staatus ka töövõimetuse ajal.
Haigushüvitist makstakse 80% ulatuses hüvitise saaja keskmisest palgast, mis saadakse kindlustusmaksetest.
Tööandjal ei ole õigust töötaja ajutise töövõimetuse ajal töölepingu ülesütlemisest teatada, välja arvatud erijuhtudel, mis on seotud töötaja lubamatu käitumisega töökohal.
Pensioniiga
Pensioniiga määratakse kindlaks riiklike pensionide seaduse (vastu võetud 2. novembril 1995 ja kehtiv alates 1. jaanuarist 1996) paragrahviga 11. Pensioniiga tõstetakse järk-järgult, kuni see jõuab 65 eluaastani nii meestel kui naistel. 2023. aastal oli pensioniiga 64 aastat ja 6 kuud. Õigus vanaduspensionile on naistel ja meestel, kes on jõudnud kehtestatud pensioniikka ja kes on teinud kindlustusmakseid vähemalt 20 aastat.
Lapse vanem või eestkostja, kes on kuni lapse 18-aastaseks saamiseni hoolitsenud viie või enama lapse eest vähemalt 8 aastat või puudega lapse eest vähemalt 8 aastat, võib taotleda vanaduspensioni 60-aastaselt, kui ta on teinud kindlustusmakseid vähemalt 25 aastat.
Inimestel, kelle kindlustusmaksete periood on vähemalt 30 aastat, on õigus taotleda vanaduspensioni alates 62. eluaastast.
