Malta tööelu profiil riigis
See profiil kirjeldab Malta tööelu põhijooni. Selle eesmärk on anda asjakohast taustteavet tööelu puudutavate struktuuride, institutsioonide, osalejate ja asjakohaste eeskirjade kohta.
See hõlmab näitajaid, andmeid ja regulatiivseid süsteeme järgmistes aspektides: osalejad ja institutsioonid, kollektiivsed ja individuaalsed töösuhted, tervis ja heaolu, palk, tööaeg, oskused ja koolitus ning võrdsus ja mittediskrimineerimine töökohal. Profiile ajakohastatakse süstemaatiliselt iga kahe aasta tagant.
Ametiühingutel, tööandjate organisatsioonidel ja avalik-õiguslikel asutustel on oluline roll töösuhete, töötingimuste ja töösuhete struktuuride juhtimisel. Need on omavahel seotud osad mitmetasandilises valitsemissüsteemis, mis hõlmab Euroopa, riikliku, valdkondliku, piirkondliku (provintsi või kohaliku) ja ettevõtte tasandit. Käesolevas osas vaadeldakse peamisi osalejaid ja institutsioone ning nende rolli Maltal.
Peamine avalik-õiguslik asutus töösuhete küsimustega tegelemisel on peaministri büroo alluvuses olev DIER. DIER hõlmab uurimisüksust, mis vastutab töötingimuste järelevalve ja nende töötajate kaebuste menetlemise eest, kes on endiselt tööl või kelle töösuhe on lõpetatud. Üksuse töö hõlmab konkreetsetele sektoritele suunatud kontrolle või konkreetseid kaebusi ning suunab juhtumeid kohtusse. DIER osutab ka töökohtule tugiteenuseid, vastutab ametiühingute registripidaja eest ning tegeleb vahendamise ja konsultatsioonidega kaubandusvaidlustes. DIER korraldab kolmepoolse töösuhete nõukogu koosolekuid, kus arutatakse tööseadusandlust ja muid tööküsimusi.
Malta töötervishoiu ja tööohutuse amet (OHSA) on üksus, mis vastutab 2002. aasta XXVII seadusega ja sellega seotud määrustega kehtestatud tööohutuse ja töötervishoiu kõigi tasandite järgimise eest, peamiselt kontrolli ja kohtumenetluse kaudu. OHSA töötleb töötajate ja tööandjate päringuid ning annab nõu ja avaldab tööohutuse ja töötervishoiuga seotud teabematerjale.
Jobsplus on riiklik tööhõiveagentuur. Selle peamine ülesanne on rahuldada tööandjate, tööotsijate ja töötajate tööturu vajadusi, näiteks korraldades koolituskavasid ja töövahendusteenuseid. Jobsplus reguleerib muu hulgas ka töö registreerimist ning tegeleb muu hulgas deklareerimata töötamise ja töölubadega.
Malta seadustekogu 267. peatüki tööhõivekomisjoni seaduse sätete kohaselt loodud tööhõivekomisjoni eesmärk on kaitsta poliitilistel põhjustel diskrimineerimise eest tööhõives.
Malta Majandus- ja Sotsiaalarengu Nõukogu on riiklik kolmepoolne organ, mis tegutseb nõuandekomisjonina ja esitab Malta valitsusele arvamusi ja soovitusi majanduslikult ja sotsiaalselt olulistes küsimustes. Nõukogu on eraldiseisev juriidiline isik, selle nimetab ametisse peaminister ja see koosneb järgmistest liikmetest: esimees; aseesimees, kelle nimetab ametisse peaminister avaliku sektori liikmete hulgast; 10 inimest, kelle nimetavad riiklikke tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioone esindavad organid; Gozo piirkondliku komitee esimees ex officio; kodanikuühiskonna komitee esimees; kaks valitsuse esindajat, kellest üks esindab rahandusministrit ja teine sotsiaaldialoogi eest vastutavat ministrit; ja Malta keskpanga president ex officio (Malta majandus- ja sotsiaalarengu nõukogu seadus, 2001).
Töösuhete nõukogu loodi pärast EIRA jõustumist. Juhatus koosneb 13 liikmest: sõltumatu esimees, tööhõive ja töösuhete eest vastutav direktor, neli tööandjate esindajat, neli töötajate esindajat ja kolm valitsuse määratud liiget. Töösuhete nõukogu arutab tööga seotud küsimusi ja annab soovitusi tööministrile enne mis tahes tööalast õigusakti avaldamist.
Ametiühingute esindamise kohta
Ametiühingud on Maltal säilitanud oma tähtsuse, nagu on kajastatud allolevas tabelis. Ametiühingute registripidaja aruannete kohaselt kasvas ametiühingute liikmeskond 85 239-lt 2010. aastal 107 920-ni 2022. aastal. Teisest küljest, kui võrrelda neid näitajaid palgalise elanikkonna tööjõupakkumisega (NSO, 2023a), vähenes ametiühingute tihedus samal perioodil 16%. Selle languse põhjuseks võib pidada võõrtöötajate arvu suhteliselt järsku kasvu viimastel aastatel Maltal, kelle ametiühingutesse astumine on keeruline.
Töötajate õigus liituda ametiühinguga on tagatud Malta põhiseaduse artikli 42 4. peatükis sätestatud kogunemis- ja ühinemisvabaduse põhimõttega. Malta ametiühingud põhinevad endiselt Briti mudelil, peegeldades Briti koloniaalvõimu traditsioone. Mudel paneb suurt rõhku usaldusisikule, kes on oluline lüli "töökoja" ja ametiühingute ülemhierarhia vahel. Muude rollide hulgas teostab usaldusisik igapäevaseid ametiühingutegevusi kaupluse tasandil, sealhulgas liikmete värbamist. Malta töösuhete areng on toonud kaasa sidusrühmade vahelise koostöö suurenemise.
Ametlikuks tunnustamiseks ja seega õiguskaitse saamiseks peab ametiühing olema registreeritud ametiühingute registripidaja poolt vastavalt EIRA-le (2. jaotise 1. osa). Selleks peavad vastava taotlusvormi allkirjastama vähemalt seitse ametiühingu liiget. Töökohal ametlikuks tunnustamiseks peab ametiühingu praktika kohaselt esindama vähemalt 50% + 1 töötajatest, kes on ametiühingu liikmed vastavalt 2016. aasta õigusteatele 413, nimelt ametiühingute tunnustamise eeskirjadele. Sellegipoolest on erinevate ettevõtete, eelkõige avaliku sektori töötajad loonud erinevad läbirääkimisüksused ja saavad seega eraldi tunnustuse vastavalt oma tööklassile.
2014. aasta erinevate seaduste (distsiplineeritud jõudude ametiühingusse kuulumise) seadusega antakse distsiplineeritud jõudude liikmetele õigus liituda enda valitud registreeritud ametiühinguga. Sellistel liikmetel on nüüd õigus pidada läbirääkimisi töötingimuste üle ja osaleda vaidluste lahendamise menetlustes, kuigi nad ei saa kaubandusvaidluse kaalumiseks või edendamiseks võtta muid kollektiivseid meetmeid. Need sätted jõustusid 2015. aastal.
Trade union membership and density, 2010–2022
2010 | 2011 | 2012 | 2013 | 2014 | 2015 | 2016 | 2017 | 2018 | 2019 | 2020 | 2021 | 2022 | Source | |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
| ||
| Trade union density in terms of active employees (%)* | 53.8 | 52.5 | 52.1 | 51.3 | 49.3 | 48.4 | 47.5 | 46.7 | 43.8 | 42.9 | n.a. | n.a. | n.a. | OECD and AIAS, 2021 |
| Trade union density in terms of active employees (%)** | 58 | 57 | 58 | 57 | 57 | 55 | 55 | 51 | 49 | 47 | 44 | 44 | 42 | Reports by the Registrar of Trade Unions for the corresponding years; gainfully occupied population (Jobsplus) |
| Trade union membership (thousands)*** | 75 | 76 | 78 | 80 | 81 | 83 | 85 | 88 | 90 | 92 | 92 | n.a. | n.a. | OECD and AIAS, 2021 |
| Trade union membership | 85,239 | 86,702 | 89,363 | 91,576 | 92,697 | 94,014 | 96,376 | 99,067 | 100,629 | 101,801 | 104,121 | 106,824 | 107,920 | Reports by the Registrar of Trade Unions for the corresponding years |
Notes: * Proportion of employees who are members of a trade union. ** Figures in this row are estimates. *** Trade union membership of employees was derived for the total union membership and adjusted, if necessary, for trade union members outside the active, dependent and employed labour force (i.e. retired workers, self-employed workers, students, unemployed people). n.a., not available.
Peamised ametiühingute keskliidud ja liidud
Maltal on kaks ametiühingute keskliitu: Malta Ametiühingute Konföderatsioon (CMTU) ja Malta Ametiühingute Foorum (FORUM). Oma autonoomsete sektsioonide ja sidusliitude tõttu liigitatakse Malta suurim ametiühing (General Workers' Union (GWU) sageli ka konföderatsiooniks; GWU kirjeldab end aga pigem ametiühingu kui konföderatsioonina.
Peamised ametiühingute keskliidud ja liidud
| Name | Abbreviation | Members | Involved in collective bargaining? |
| General Workers’ Union | GWU | 53,019 (2022) | Yes* |
| Confederation of Malta Trade Unions (Konfederazzjoni tat-Trade Unions Maltin) | CMTU | 30,019 (2022) | Yes** |
| Forum of Maltese Unions (Forum Unions Maltin) | FORUM | 16,731 (2022) | Yes** |
Märkused: Kaasamine autonoomsete sektsioonide kaudu. * Kaudne kaasamine liikmesliitude kaudu.
Allikas: Ametiühingute registripidaja, 2019.
Riiklik ametiühingute foorum (NFTU) käivitati 2014. aasta juulis. See koosneb kokku 22 ametiühingust, presidendi kantseleist ja Malta ülikooli tööuuringute keskusest. Foorumi ülesannete hulka kuulub teavituskampaaniate läbiviimine, seminaride korraldamine ja uuringute läbiviimine, et hinnata avalikku arvamust ametiühingute kohta. Foorumi eesmärk on anda ametiühingutele võimalus jagada kogemusi ja otsida koostööd dialoogi kaudu. Seni on läbi viidud seminare ametiühingute tööst aktiivsena vananemise nimel kollektiivläbirääkimiste kaudu, tegeledes mitmete ametiühingute tunnustamise taotlustega ning analüüsides ametiühingute rolli avaliku ja erasektori vaheliste peresõbralike meetmete töötajate õiguste lõhe kaotamisel. Samuti viidi läbi Malta ametiühingute riiklik uuring ja selle tulemusi arutati ametiühingute seas (NFTU, 2015).
Tööandja esindamise kohta
Uue tööandjate ühenduse ametlikuks registreerimiseks ametiühingute registripidaja juures on vaja vähemalt seitset liiget. Pärast registreerimist on organisatsioonil EIRA antud õigused, näiteks õigus "teha mis tahes toimingut, mis edendab mis tahes eesmärki, milleks organisatsioon on asutatud" (EIRA paragrahvi 51 lõige 1). Registreeritud tööandjate ühendus peab igal aastal esitama ametiühingute registripidajale tasuliste liikmete arvu, komisjoni liikmete andmed, oma majandusaasta aruande koopia ja finantsaruannete auditeeritud koopia (DIER, 2020a). Tööandjate liitu kuulumine on vabatahtlik. Ametiühingute registripidaja 2019/2020. aasta aruande kohaselt oli ametiühingute registripidaja juures registreeritud kaheksa tööandjate liitu, kokku 9 108 liikmega (DIER, 2020b). Aastateks 2021/2022 oli see tõusnud 12 tööandjate liiduni, kus oli kokku 9,277 liiget (DIER, 2022). Teine oluline tööandjate organisatsioon, Malta Kaubandus-, Ettevõtlus- ja Tööstuskoda, ei ole registreeritud ametiühingute registripidajas.
Tööandjate organisatsioonide liikmeskond ja tihedus, 2012–2022
2012 | 2013 | 2014 | 2015 | 2016 | 2017 | 2018 | 2019 | 2020 | 2021 | 2022 | Source | |
| Employer organisation density in terms of active employees* | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | OECD and AIAS, 2021 |
| Employer organisation density in private sector establishments (%)** | n.a. | 19 | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | n.a. | 9 | n.a. | n.a. | n.a. | European Company Survey 2013/2019 |
Märkused: * Maltal selliseid andmeid ei koguta. ** Nende töötajate protsent, kes töötavad ettevõttes, mis on kollektiivläbirääkimistega seotud tööandjate organisatsiooni liige. Ei ole kättesaadav.
Peamised tööandjate organisatsioonid ja keskliidud
Malta peamised tööandjate ühendused on Malta Tööandjate Liit, Malta Kaubandus-, Ettevõtlus- ja Tööstuskoda ning Malta VKEde Koda.
Peamised tööandjate organisatsioonid ja keskliidud
| Name | Abbreviation | Members | Year | Involved in collective bargaining? |
| Malta Employers’ Association | MEA | 865 | 2022 | No |
| Malta Chamber of Commerce, Enterprise and Industry | Malta Chamber | 800* | 2020 | No |
| Malta Chamber of SMEs | n.a. | 7,386 | 2022 | No |
Märkus: * Malta koja andmed ei ole kättesaadavad.
Allikas: ametiühingute registripidaja aruanne.
Malta Majandus- ja Sotsiaalarengu Nõukogu tegutseb nõuandekomisjonina, mis esitab Malta valitsusele arvamusi ja soovitusi majanduslikult ja sotsiaalselt olulistes küsimustes. COVID-19 pandeemia ajal oli Malta majandus- ja sotsiaalarengu nõukogul keskne roll sotsiaaldialoogi edendamisel riikliku tasandi ja sektoripõhiste toetusmeetmete üle, et kaitsta tööhõivet ja ettevõtteid.
Töösuhete nõukogu võib anda tööministrile soovitusi siseriiklike töölepingu miinimumtingimuste kohta, mis tuleb lõpuks lisada siseriiklikku tüüpkorraldusse, valdkondlike töötingimuste kohta, mis võivad lõpuks lisada valdkondlikku reguleerimismäärusesse, töötingimuste ja ministri poolt nõukogule edastatud küsimuste kohta.
2017. aasta aprillis andis sotsiaalpartnerite allkirjastatud riiklik miinimumpalga kokkulepe märku miinimumpalga esimesest läbivaatamisest 27 aasta jooksul. Miinimumpalga saajatel on nüüd õigus palgatõusule pärast esimese ja teise tööaasta lõppu sama tööandja juures.
Peamised kolme- ja kahepoolsed organid
| Name | Type | Level | Issues covered |
| Malta Council for Economic and Social Development | Tripartite | National | Issues of economic and social relevance including cost-of-living adjustments, skills, working time, unemployment, utility prices, budget proposals, etc. |
| Employment Relations Board | Tripartite | National | Wages, working time and other issues involving employment conditions, including relevant legislation |
Töötajate esindamist töökoha tasandil teostavad üldjuhul usaldusisikud, kes tegutsevad esindatava ametiühingu nimel ja keda tööandja tunnustab oma rollis.
Ametiühinguid reguleerib EIRA. Kollektiivlepingutes on üksikasjalikult kirjeldatud ka ametiühingu ja selle esindajate õigusi ja kohustusi kaupluste tasandil.
Organite reguleerimine, koosseis ja pädevus
| Type | Regulation | Composition | Competences of the body | Thresholds for/rules on when the body needs to be/can be set up |
| Type 1 (e.g. works council) | Legal Notice 10 of 2006 – Employee (Information and Consultation) Regulations | Representatives of employees who are either the recognised union representative(s) or, in case of non-unionised employees, the representative(s) elected from among the employees and management representative(s) | Such bodies are responsible for the exchange of views and establishment of dialogue between the employee representatives and the employees. The employer must provide the information and consultation representatives with (1) information on the recent and probable development of the undertaking’s activities and economic situation; (2) information on the situation, structure and probable development of employment within the undertaking and any anticipatory measures envisaged, in particular where there is a threat to employment within the undertaking; and (3) information and consultation on decisions likely to lead to substantial changes in work organisation or in contractual relations. | The regulations concern undertakings employing at least 50 employees. A council should be composed of a trade union representative for each category of workers. In the case of non-unionised employees, the number of representatives appointed or elected must be of not more than one representative per unrepresented category and the representatives must be in place for a period of three years from their date of election or appointment. |
| Type 2 (e.g. trade union) | Through the EIRA | A trade union must have at least seven members to be recognised by law. For a trade union to be officially recognised at the place of work it must represent at least 50% + 1 of employees who are members of the union in that particular workplace. Shop-floor representation is generally carried out by shop stewards, acting on behalf of the union. | Competences include engaging in collective bargaining, engaging in industrial action in furtherance of a trade dispute and engaging in dispute resolution mechanisms. | Yes, as described under ‘Composition’ in this table. |
