Malta tööelu profiil riigis
See profiil kirjeldab Malta tööelu põhijooni. Selle eesmärk on anda asjakohast taustteavet tööelu puudutavate struktuuride, institutsioonide, osalejate ja asjakohaste eeskirjade kohta.
See hõlmab näitajaid, andmeid ja regulatiivseid süsteeme järgmistes aspektides: osalejad ja institutsioonid, kollektiivsed ja individuaalsed töösuhted, tervis ja heaolu, palk, tööaeg, oskused ja koolitus ning võrdsus ja mittediskrimineerimine töökohal. Profiile ajakohastatakse süstemaatiliselt iga kahe aasta tagant.
Aastatel 2012–2022 suurenes Malta sisemajanduse koguprodukt märkimisväärselt, 43,31 %, mis on kõrgem kui EL 27 keskmine (15,29 %) samal perioodil. Selle aja jooksul vähenes töötus kõigis kategooriates ja jäi tunduvalt alla ELi keskmise, kusjuures 2022. aastal oli töötuse kogumäär 2,9% (ELi keskmine oli 6,2%). Enim vähenes noorte tööpuudus (-5,5 protsendipunkti). Kogutööhõive kasvas aastatel 2012–2022 16,1 protsendipunkti võrra 80 %-ni ja on seega kõrgem kui ELi keskmine (74,5 %). Sel perioodil tõusis kõige rohkem naiste tööhõive määr (24 protsendipunkti). Noorte tööhõive oli 2022. aastal 56,6%, mis on kõrgem kui ELi keskmine (40,7%) sellel aastal. Malta majandus kaotas COVID-19 olukorra tõttu kogu 2020. aasta jooksul positiivse hoo: aasta kolmandas kvartalis oli sisemajanduse koguprodukt 8,8% väiksem kui eelmise aasta samas kvartalis (Eurostat [naidq_10_gdp]).
Malta seadustekogu 452. aasta tööõiguse seadus (Employment and Industrial Relations Act 2002, EIRA) on peamine tööõigusakt, millega reguleeritakse töösuhte miinimumtingimusi, tööandjate ühendusi ja ametiühingute esindatust. EIRA-d täiendavad mitmed õiguslikud teatised ja 31 palga reguleerimise korraldust, mis hõlmavad erinevaid majandussektoreid.
Uute tööga seotud õiguslike teadete kasutuselevõttu arutatakse esmalt töösuhete nõukogus, mis on valitsuse poolt vastavalt EIRA sätetele loodud riiklik nõuandeorgan. Juhatus annab tööministrile soovitusi, et arutatavad küsimused lisataks lõpuks riiklikusse tüüpkorraldusse või valdkondlikku standardkorraldusse.
EIRA sätteid kaitseb töö- ja töösuhete osakond (DIER), peamiselt täitevosakonna ja töökohtu kaudu.
Maltal toimuvad kollektiivläbirääkimised tavaliselt ettevõtte tasandil ühe ametiühingu vahel, mis esindab liikmetena vähemalt 50% + 1 töötajatest, ja ühe tööandja vahel. Kollektiivläbirääkimised viivad tavaliselt kollektiivlepinguni. Avalikus sektoris, kus ametiühingud on traditsiooniliselt tugevamad, sõlmivad kollektiivlepingu seitse ametiühingut. Valitsusasutuste/-asutuste/üksuste suhtes kehtivad eraldi kollektiivlepingud, mille üle peetakse iga asutuse jaoks eraldi läbirääkimisi. Kollektiivläbirääkimiste puudumisel määratakse töötasu ja muud töötingimused kindlaks vabade individuaalsete läbirääkimiste teel. Malta õigusraamistikus on aga ette nähtud 1974. aastal kehtestatud riiklik miinimumpalk ja 31 valdkondlikku palgakokkulepet palkade reguleerimise määrustega. Need korraldused moodustasid kolmepoolsed palganõukogud, mille asendas 1992. aastal töösuhete nõukogu. Kolmepoolse Malta Majandusarengu Nõukogu (millest hiljem sai Malta Majandus- ja Sotsiaalarengu Nõukogu) loomine 1990. aastal hõlbustas koostööl põhinevat lähenemisviisi töösuhetele riiklikul tasandil. Näiteks on see viinud riikliku töösuhete kokkuleppeni (1990), millega kehtestati inflatsioonimääral põhinev mehhanism iga-aastase elukalliduse korrigeerimise (COLA) arvutamiseks, mida tehakse kõigile töötajatele. Sotsiaalpartnerite poolt 2017. aasta aprillis allkirjastatud riiklik miinimumpalga kokkulepe on kõige värskem näide sellisest koostöömudelist.
Seadusjärgse miinimumpalga ja kollektiivlepingute järgimist jälgib DIER ning rikkumisi saab uurida sama osakond ning arutada töökohtus, kriminaalkohtus ja tsiviilkohtus. EIRA andmetel on DIER seotud ka lepitust vajavate juhtumitega.
2016. aasta veebruaris otsustas konstitutsioonikohus, et EIRA sätted kohtu liikmete ametisse nimetamise kohta ei taga, et kohtud on sõltumatud ja erapooletud. Sellest tulenevalt võeti 2016. aasta juunis vastu 2016. aasta seadus nr XXXIIII – 2016. aasta tööhõive- ja töösuhete (muutmise) seadus. Nende muudatuste kõige olulisemate aspektide hulgas oli esimeeste ja liikmete ametiaja pikendamine eelmiselt kolmeaastaselt viiele aastale. Samuti võib nad töösuhete nõukogu heakskiidul uuesti ametisse nimetada veel viieks aastaks. Selle eesmärk on tagada valduskindlus. Lisaks peaks kohtusse kutsumist nõudvad kohtuasjad nüüd koosnema kolmest liikmest ning valitsust esindava liikme peab valima esimees ministri määratud liikmete nimekirjast. Enne neid muudatusi oli ministril õigus nimetada selline liige ad hoc põhimõttel, mis oleks võinud tekitada erapoolikuse kahtluse, näiteks vaidlustes üksuste vahel, milles valitsus on enamusaktsionär, ja ametiühingute vahel.
COVID-19 pandeemia ajal oli sotsiaaldialoogil oluline roll. Kui pandeemia esimesi nädalaid iseloomustasid sotsiaalpartnerid, kes toetasid avalikult riigiabi kasutuselevõttu ettevõtete ja tööhõive kaitsmiseks, siis Malta kolmepoolse majandus- ja sotsiaalarengu nõukogu kokkuleppe alusel kehtestati toetusmeetmete pakett, sealhulgas palgalisa. Pärast seda oli sotsiaaldialoogil oluline roll COVID-19-ga seotud toetusmeetmete kehtestamisel, ajakohastamisel ja järkjärgulisel kaotamisel.
Valdkondlikud kokkulepped on Maltal haruldased, enamik lepinguid sõlmitakse ettevõtte tasandil. COVID-19 pandeemia ajal oli ametiühingute sekkumine ilmne mõnes kõige rängemalt kannatanud ja kõige olulisemas sektoris. Töösuhted olid üliolulised, et leppida kokku lennundustöötajate muudetud töötingimustes, et kaitsta töökohti, jõuda kokkulepetele tervishoiutöötajate töötingimuste parandamise kohta ja tagada, et COVID-19 vaktsineerimisel eelistatakse haridustöötajaid.
