Osalejad ja institutsioonid Portugalis

Portugalis kiidab tööhõive ja töösuhete peadirektoraadi (Direção-Geral do Emprego e das Relações de Trabalho, DGERT) ja töötingimuste ameti (Autoridade para as Condições do Trabalho) ning töötingimuste ameti (Autoridade para as Condições do Trabalho) kaudu heaks ja rakendab töö-, solidaarsus- ja sotsiaalkindlustusministeerium (Ministério do Trabalho, Solidariedade e Segurança Social, MTSSS) tööhõive, kutse- ja kvalifikatsiooniõppe, tööturu ja töösuhetega seotud poliitikat. ÕIGUSAKT). DGERT vastutab tööhõivet ja kutseõpet ning töösuhteid, sealhulgas töötingimusi ning töötervishoidu, tööohutust ja tööheaolu käsitlevate poliitikate, õigusaktide ja määruste väljatöötamise toetamise eest.

ACT vastutab paremate töötingimuste edendamise eest, tagades tööeeskirjade järgimise, ning tööalaste riskide ennetamise poliitika edendamise eest avaliku halduse osakondades ja organites ning kõigis tegevusvaldkondades.

Veel kaks asutust saavad uurimist läbi viia töö ajal tekkinud või tööga seotud kutsehaiguse või muu tervisekahjustuse korral. Sotsiaalkindlustusamet (Instituto da Segurança Social) vastutab kutsealaste riskide eest kaitsmise osakonna (Departamento de Proteção Contra os Riscos Profissionais) kaudu tööalast ohust tuleneva haiguse või puude ravi ja sellest taastumise eest. Tervishoiu peadirektoraat (Direção-Geral da Saúde, DGS) on oma keskkonna- ja töötervishoiuosakonna (Divisão de Saúde Ambiental e Ocupacional) kaudu üks peamisi sidusrühmi töötervishoiupoliitika määratlemisel, edendamisel ja jõustamisel. Hoiuste tagamise skeemi ülesanne on edendada töö ja tervise/tervisehäirete vaheliste seoste hindamist ning hinnata töö mõju tervisele (puue ja surm). Samuti vastutab ta tervisejärelevalve poliitika, õigusaktide, määruste, suuniste jms väljatöötamise toetamise eest.

Portugali õigusaktides ei ole sätestatud eeskirju ametiühingute ja tööandjate ühenduste esindavuse hindamise kriteeriumide ja mehhanismide kohta ega esindatuse mõju kohta sotsiaaldialoogi institutsioonides ja kollektiivläbirääkimistes. Kollektiivläbirääkimiste õigus on kõigil ametlikult registreeritud ametiühingutel või tööandjate ühendustel. Portugali kollektiivläbirääkimiste kriitiline aspekt on vastastikune tunnustamine.

Vastastikuse mõistmise memorandumis (mida rakendati ajavahemikus 2011. aasta maist kuni 2014. aasta maini) nõuti, et kollektiivlepingute pikendamine peaks põhinema nii ametiühingute kui ka tööandjate ühenduste esindatusel. Paremtsentristliku koalitsiooni PSD/CDS poolt 2012. ja 2014. aastal tehtud õigusmuudatused viitasid ainult tööandjate esindatusele. 2012. aasta versioonis pidid tööandjad moodustama 50% sektori tööhõivest, mis on paljudes sektorites võimatu eesmärk. 2014. aasta versioonis pidid 30% nende liikmeskonnast moodustama mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, et neil oleks lubatud kollektiivlepinguid pikendada.

Need eeskirjad tühistati 2017. aastal mitmel põhjusel: negatiivne mõju kollektiivläbirääkimistele, mis tuleneb pikenduste arvu ja ajakohastatud kollektiivlepingute arvu vähenemisest ning nende katvusest; tööandjate ühenduste nõrkus, nagu on rõhutatud 2016. aasta töösuhteid käsitlevas rohelises raamatus (Dray, 2017), kusjuures 2014. aastal väitis ainult 19 % Portugali ettevõtetest, et nad on tööandjate ühendustega seotud; ja asjaolu, et nii tööandjate keskliidud kui ka ametiühingute keskliidud olid esindavusel/esindatusel põhinevate laiendamise kriteeriumide vastu või hoidusid. 2017. aasta mais asendati resolutsiooniga 82/2017 tööandjate ühenduste esindatuse/esindatuse kriteeriumid kollektiivlepingute laiendamise uute kriteeriumidega: mõju palgakulule ja majanduslikule mõjule, palgatõusu tase, mõju palgaastmestikule ja ebavõrdsuse vähendamisele, kaetavate töötajate osakaal (kokku ja soo järgi) ning kasu saavate naiste osakaal.

Ametiühingute esindamise kohta

Õigus organiseeruda ametiühingusse (liberdade sindical) on tagatud Portugali Vabariigi põhiseaduse ja tööseadustikuga. Väga vähesed rühmitused on sellest õigusest välja jäetud, välja jäetud ainult relvajõudude liikmed ja militariseeritud julgeolekujõud.

Ametiühingute liikmeskonna mõõtmine Portugalis on eriti keeruline ülesanne, kuna enamik ametiühinguid ei paku ajakohast ja täpset teavet. Alates 2010. aastast on iga-aastane kohustuslik uuring kõigile turusektori ettevõtetele (Relatório Único; Määrus 55/2010) sisaldas tööandjatele esitatud küsimust ametiühingutega seotud töötajate arvu kohta. Nagu on rõhutatud 2016. aasta töösuhteid käsitlevas rohelises raamatus, märgib vähem kui 4% ettevõtetest, et nad on oma töötajaid ametiühingusse ühendanud, ning andmed ametiühingusse kuuluvate töötajate kohta näitavad, et aastatel 2010–2014 oli ametiühingute tihedus 11–9%. Lisaks ei hõlma need andmed avalikku sektorit, kus ametiühingute tihedus on alati palju suurem.

Avaldatud andmed (OECD, 2021) näitavad, et kuni 2011. aastani oli Portugalis ametiühingute tihedus märkimisväärselt stabiilne. Selle andmebaasi andmetel oli 2011. aastal CGTP-IN-il umbes 460 000 liiget, UGT-l umbes 193 000 liiget ja sõltumatutel ametiühingutel umbes 19 000 liiget ning 2016. aastal (viimased andmed) CGTP-IN-il 400 000 liiget, UGT-l umbes 160 000 liiget ja sõltumatutel ametiühingutel 19 000 liiget. Nende andmete ja ametiühingute keskliitude endi, eriti UGT hinnangute vahel on mõningane lahknevus. CGTP-IN teatas, et kaotas aastatel 2012–2016 peaaegu 64 000 liiget (CGTP-IN, 2016), kuid selle liikmeskond kasvas järgmise nelja aasta jooksul märkimisväärselt, nimelt 132 541 võrra (CGTP-IN, 2020; Porfírio, 2020; vt ka CGTP-INi vastus küsimustikule Eurofoundis, 2014). UGT teatas, et ta kaotas aastatel 2012–2016 20 000 liiget ja aastatel 2016–2010 8 000 liiget (UGT, 2013, 2017; vt ka UGT vastus Eurofoundi 2014. aasta küsimustikule).

Ametiühingute liikmeskond ja asustustihedus, 2011–2020

Märkused: * Ametiühingusse kuuluvate töötajate osakaal. ** Põhineb kõigile turusektori ettevõtetele saadetud iga-aastasel kohustuslikul uuringul (Relatório Único), mis sisaldab tööandjatele esitatud küsimust ametiühingutega seotud töötajate arvu kohta ettevõtte tasandil, mis võimaldab arvutada ametiühingute tihedust (GEP/MTSSS, 2023, lk 17). Ametiühingute liikmete (sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjad ja mitteaktiivsed ametiühinguliikmed, st üliõpilased, pensionärid või töötud) koguarv riiklikul tasandil. e.k., ei ole kättesaadav; OECD/AIAS ICTWSS, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon / Amsterdami tööuuringute instituut Ametiühingute institutsioonilised tunnused, palgakujundus, riigi sekkumine ja sotsiaalpaktid.

Peamised ametiühingute keskliidud ja liidud

On kaks ametiühingute konföderatsiooni (CGTP-IN ja UGT), millel on juurdepääs kolmepoolsele sotsiaalsele kooskõlastamisele makrotasandil (CPCS).

Peamised ametiühingute keskliidud ja liidud

Viimase 20 aasta jooksul on Portugali ametiühingute seas kõige põhjalikuma ja põhjalikuma ümberkorraldamise läbi viinud metallikeemia-, elektri-, farmaatsia-, paberi-, trüki-, energeetika- ja mäetööstuse ametiühingute liit (Federação Intersindical das Indústrias Metalúrgicas, Químicas, Eléctricas, Farmacêutica, Celulose, Papel, Gráfica, Imprensa, Energia e Minas, FIEQUIMETAL). Protsess algas 1999. aastal CGTP-IN-i metalli-, keemia- ja keemiatööliste liitude ühinemisega ning jätkus 2007. aastal elektritöötajate föderatsiooni integreerimisega. 2010. aastal ühinesid kaheksa FIEQUIMETALi liikmesliitu neljaks vastloodud piirkondlikuks liiduks, mis hõlmasid mitmeid tootmisharusid. Samal aastal integreerus nende nelja uue organisatsiooniga riiklik paberi- ja trükitööliste liit (Sindicato dos Trabalhadores das Indústrias de Celulose, Papel, Gráfica e Imprensa). FIEQUIMETAL hõlmab nüüd järgmisi sektoreid: metall-, keemia-, elektri-, farmaatsia-, paberi- ja tselluloosi-, graafika-, pressi-, energeetika- ja kaevandustööstus.

Teine oluline struktureerimisprotsess leidis aset 2007. aastal, kui UGT kolm pangandus- ja kaks kindlustusliitu lõid Riikliku Finantssektori Liidu (Federação Nacional do Sector Financeiro, FEBASE). Samal aastal asutasid CGTP-INi transpordi- ja sideametiühingud Transpordi- ja Sideliidu (Federação dos Sindicatos de Transportes e Comunicações**,** FECTRANS). Erinevalt FIEQUIMETAList ei toonud FEBASE ja FECTRANSi loomine kaasa liikmesorganisatsioonide ümberkorraldamist.

Tööandja esindamise kohta

Põhiseadus tagab vabatahtliku organiseerumise õiguse ja kaitseb igasuguse ühingusse astumise sunni eest, samas kui tööseadustik täpsustab seda õigust tööandjate organisatsioonidele.

Mis puutub huviühingute õiguslikku seisundisse, siis on oluline ühelt poolt sotsiaalpartneritena tunnustatud tööandjate organisatsioonide ja teiselt poolt puhtalt kutseühingute vahel.

Peamised tööandjate organisatsioonid, kes on esindatud kõige olulisemas sektoriüleses riiklikus sotsiaaldialoogi institutsioonis CPCS, on Portugali ettevõtluse konföderatsioon (Confederação Empresarial de Portugal, CIP), Portugali kaubanduse ja teenuste konföderatsioon (Confederação do Comércio e Serviços de Portugal, CCP), Portugali põllumajandustootjate konföderatsioon (Confederação dos Agricultores de Portugal) ja Portugali turismikonföderatsioon (Confederação do Turismo) Português).

CIP asutati 1974. aastal Portugali Tööstuse Keskliidu (CIP) ühinemise tulemusena kahe suure riikliku ettevõtlusühendusega: Portugali Tööstuse Liit (Associação Industrial Portuguesa) ja Portugali Ettevõtjate Liit, Kaubandus-Tööstuskoda (Associação Empresarial de Portugal, Câmara de Comércio e Indústria, AEP). Selle ühinemisega tugevdas CIP oma juhtivat rolli tööandjate poolel.

18. mail 2021 loodi tööandjate konföderatsioonide riiklik nõukogu (Conselho Nacional das Confederações Patronais). See platvorm ei koonda mitte ainult nelja tööandjate keskliitu, kes on esindatud kolmepoolses CPCS-is, vaid ka Portugali ehitus- ja kinnisvaraliidus (Confederação Portuguesa da Construção e do Imobiliário). See platvorm on võimaldanud suuremat koordineerimist tööandjate keskliitude vahel.

Tööandjate organisatsioonide kohta liikmelisuse andmed puuduvad. Kõigile turusektori ettevõtetele saadetav iga-aastane kohustuslik uuring (Relatório Único) sisaldab aga tööandjatele esitatud küsimust nende kuuluvuse kohta tööandjate ühendustesse ja töötajate arvu kohta, mis võimaldab hinnata tööandjate üldist organiseerituse tihedust liitunud ettevõtete osakaalu (19,3% 2012. aastal ja 13,3% 2020. aastal erasektoris) ja aktiivsete töötajate osakaaluna (38,2% 2012. aastal ja 3,3% 2020. aastal) 34,5% 2020. aastal) (GEP/MTSSS, 2023, lk 17).

Tööandjate organisatsioonide liikmeskond ja tihedus, 2012–2020

Märkus: * Töötajate protsent, kes töötavad ettevõttes, mis on kollektiivläbirääkimistega seotud tööandjate organisatsiooni liige. E.k., ei ole kättesaadav.

Peamised tööandjate organisatsioonid

On kaks peamist tööandjate konföderatsiooni (CIP ja CCP), mis hõlmavad rohkem kui ühte sektorit ja millel on juurdepääs kolmepoolsele sotsiaalsele kooskõlastamisele makrotasandil (CPCS).

Peamised tööandjate organisatsioonid ja keskliidud

Makrotasandil sotsiaalse kooskõlastamise kolmepoolne organ on CPCS. See loodi 1984. aastal ja sellega on sõlmitud mitu sissetulekupoliitikat käsitlevat kokkulepet, kehtestades kollektiivläbirääkimistel palgatõusu kontrollväärtused. 1990. ja 1996. aastal sõlmiti laiaulatuslikud lepingud, mis hõlmasid paljusid valdkondi. Nendele lepingutele kirjutas alla ainult üks ametiühingute konföderatsioon, UGT; CGTP-IN ei kirjutanud ühelegi neist alla.

1991. aastal allkirjastati CPCS-is esimesed erikokkulepped: üks töötervishoiu ja tööohutuse ning teine kutsehariduse ja -koolituse kohta. Lõplik laiaulatuslik kokkulepe allkirjastati 1996. aastal (mis oli ka lõplik kokkulepe, mis sisaldas palgaläbirääkimiste suuniseid), misjärel sai seda uut tüüpi erikokkulepe domineerivaks sotsiaalse kooskõlastamise vahendiks kuni 2008. aastani (Almeida et al, 2016; Campos Lima ja Abrantes, 2016).

2014. aasta viimases kvartalis, kui allkirjastati kolmepoolne kokkulepe miinimumpalga tõstmise kohta, muutus kolmepoolne kooskõlastamine taas oluliseks. 2015. aasta lõpust järgnenud uues poliitilises tsüklis allkirjastas PS valitsus 2016., 2017. ja 2018. aastal kolm kolmepoolset kokkulepet, mis hõlmasid erinevaid küsimusi.

2018. aasta juunis sõlmiti kolmepoolses kokkuleppes, mis käsitleb võitlust ebakindla töö ja tööturu killustatuse vastu ning kollektiivläbirääkimiste suurema dünaamilisuse edendamist, ettepanekud vahekohtu tugevdamiseks enne lepingute lõppemist, töötajate omandatud õiguste kaitsmiseks mõnes valdkonnas kollektiivlepingute lõppemisel (vt "Kollektiivlepingute kehtivuse lõppemine") ja nende küsimuste ringi laiendamiseks, mida laboratooriumid eelistavad põhimõtet kohaldatakse. Samal ajal tõi kolmepoolne kokkulepe kaasa uusi väljakutseid seoses kollektiivlepingute ja tööaja paindlikkust käsitlevate otsuste tegemisega töökohal. CGTP-IN ei allkirjastanud 2017. ja 2018. aasta kolmepoolseid lepinguid. Allkirjastamata jätmise põhjuste hulgas oli CGTP-IN-i nõue kollektiivläbirääkimiste õigusraamistiku põhjalikuks läbivaatamiseks, et täielikult taastada laboratoris'e soosimise ja lubada kollektiivlepingutel aeguda alles allakirjutanud poolte ühisel otsusel.

2021. aasta juulis allkirjastati kolmepoolne leping kutseõppe ja kvalifikatsioonide kohta, mis oli kooskõlas Portugali 2030. aasta taaste- ja vastupidavuskava eesmärkidega. See hõlmas meetmeid, et saavutada Euroopa eesmärk, et 2030. aastaks osaleks 60% 25–64-aastastest täiskasvanutest igal aastal elukestva õppe meetmetes.

2022. aasta oktoobris allkirjastati sissetulekute, palkade ja konkurentsivõime parandamise kolmepoolne keskpika perioodi kokkulepe, milles sätestati meetmed ja suunised palgapoliitika arenguks aastateks 2023–2026. Selle kokkuleppe üks peamisi eesmärke on suurendada palkade osakaalu SKPs vähemalt kolme protsendipunkti võrra, jõudes 2026. aastaks 48,3 %-ni, et läheneda ELi keskmisele. Selles seatakse eesmärgiks tõsta keskmist nominaalpalka aastatel 2022–2026 20% ehk keskmine nominaalpalk tõuseb 4,8% aastas kuni 2026. aasta lõpuni. Kokkulepe sisaldab stiimuleid tööandjatele, näiteks tööandja maksusoodustuste suurendamine 50% võrra vastutasuks palgatõusu eest ettevõtetele, kes vastavad vähemalt ühele järgmistest tingimustest: nad on allkirjastanud või uuendanud kollektiivlepinguid, tõstnud palka igal aastal kooskõlas kolmepoolses kokkuleppes sätestatud eesmärkidega või vähendanud erinevust 10% (st kõige kõrgemalt tasustatud) ja 10% (st madalaima palgaga) töökohtade vahel. Sellele lepingule kirjutasid alla valitsus ja kõik sotsiaalpartnerid, keda CPCS esindas, välja arvatud CGTP-IN. See ametiühingute keskliit väitis, et lepingus sätestatud nominaalpalga tõus ei kompenseeri inflatsiooni (minevikku ja tulevast), ning oli vastu tööandjatele pakutavale fiskaalpreemiale (Eurofound, 2023).

Peamised kolme- ja kahepoolsed organid

Töönõukogude (comissões de trabalhadores) ja ametiühinguorganisatsioonide õigused äriühingu tasandil on tagatud põhiseadusega ja reguleeritud tööseadustikuga.

Töönõukogude pädevus piirdub suures osas teavitamise ja konsulteerimisega. 2009. aastal tehti ametiühingutele õiguslikult võimalikuks delegeerida kollektiivlepingute sõlmimise õigus töönõukogudele ning seda pikendati 2012. aastal, kuid praktikas ei ole seda kasutatud.

Ametiühingutel on ainuõigus allkirjastada õiguslikult siduvaid kollektiivlepinguid ja kutsuda üles streikima. Ettevõtte tasandi ametiühingustruktuurid (delegaadid või komiteed) on kaasatud kollektiivläbirääkimistesse, kui ametiühingu juhatus seda soovib. Juhatus teeb läbirääkimistega seotud otsused.

Euroopa ettevõtete uuringu andmed kinnitavad 1990. aastatel läbi viidud uuringu tulemusi: ametiühingute delegaadid on kõige arvukamad organid (hõlmatud ettevõtete ja töötajate arvu poolest).

Tööseadustiku kaugtööd käsitlev muudatus (seadus 83/2021, artikkel 169) hõlmab kaugtöötajate õigust pääseda ligi töötajate esindusstruktuuride pakutavale teabele. Selles on sätestatud järgmised õigused: õigus osaleda isiklikult ametiühingute või töönõukogude kokkukutsutud koosolekutel, õigus olla kaasatud äriühingu töötajate arvu kõikidel kollektiivse esindamise struktuuridega seotud eesmärkidel ja kandideerida nendesse struktuuridesse ning õigus kasutada oma töös info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat, et osaleda töötajate esindajate korraldatavatel koosolekutel. Teisest küljest võivad töötajate esindusstruktuurid kasutada kaugtöötajatega suhtlemiseks nimetatud tehnoloogiaid ning neil on õigus postitada teateid, teateid, teavet või muud teksti, mis on seotud ametiühinguelu ja töötajate sotsiaalsete ja kutsealaste huvidega, samuti levitada sellist teavet e-posti teel kõigile kaugtöötajatele tööandja esitatud nimekirja alusel (artikli 465 lõige 2).

Organite reguleerimine, koosseis ja pädevus