Eurofound Blog
Eurofound Blog
Blogipostitus
20 June 2017

Sisserändajatel on pikk tee Euroopa tööturule integreerumiseni

Põgenikekriis on esitanud Euroopale märkimisväärseid väljakutseid – nii ulatuslikku inimeste rännet pole me näinud pärast Teist maailmasõda. Väljaränne sõjast räsitud piirkondadest kujutas esialgu humanitaarset väljakutset sellistele eesliiniriikidele nagu Kreeka ja Itaalia. Uute saabujate eduka integreerimisega seotud pikaajaline väljakutse on aga kogu Euroopa probleem. Nende uute sisserändajate integreerimine tööturule on ülioluline mitte ainult nende sotsiaalse kaasatuse, vaid ka Euroopa majandusliku ja poliitilise ühtekuuluvuse jaoks.

Uute sisserändajatetõhus ja õigeaegne tööturule on muutunud paljudes ELi liikmesriikides poliitilise tegevuskava oluliseks teemaks. See ei ole üllatav, sest lisaks sotsiaalse kaasatuse hõlbustamisele on tööturule integreerimine oluline ka selleks, et leevendada survet sotsiaalsüsteemidele, on majanduslikult ratsionaalne vastus (pagulaskriisile) ning võib pikas perspektiivis leevendada Euroopa probleeme vananeva elanikkonna ja kahaneva tööjõuga. Lisaks võib tõhus ja jätkusuutlik tööturule integreerimine parandada sotsiaalset ühtekuuluvust nii kohalikul tasandil kui ka ühiskonnas tervikuna – näiteks saavad äsja saabunud pagulased ja varjupaigataotlejad oma töökohakaaslaste kaudu olla rohkem kaasatud kogukonna tasandil ja muus ühiskondlikus tegevuses.

Pagulaskriis on mõjutanud kõiki ELi riike, paljusid otseselt. See ei ole küsimus, mis piirdub riigipiiridega, samuti ei saa seda vaadelda isoleeritult. Eurofoundi aruandes pagulaste ja varjupaigataotlejate tööturule integreerimise lähenemisviiside vaadeldakse eri ELi liikmesriikides võetud praktilisi meetmeid. On selge, et nende uute sisserändajate integreerimine tööturule ei ole pelgalt oskuste või õiguslike menetluste küsimus, vaid hõlmab ka elamistingimusi, geograafilist jaotust, stiimuleid tööandjatele ja haridust.

Näiteks on elamistingimused vastuvõtukeskustes sageli ebapiisavad, et valmistada inimesi ette tööturule sisenemiseks. Teatatakse ülerahvastatusest ja halbadest tingimustest, samuti majutuse puudumisest. Ja kuigi varjupaigataotlejate ja pagulaste geograafilist jaotust üksikute riikide piires kavandatakse, ei ole tagatud töövõimalused vastuvõtukeskuste ja sisserändajate majutamiskohtade läheduses.

Pagulaste ja varjupaigataotlejate erinev olukord

Samuti võib pagulaste (ametlikult tunnustatud rahvusvahelise kaitse staatusega pagulaste) ja varjupaigataotlejate (kes on taotlenud rahvusvahelist kaitset ja ootavad otsust) olukord olla väga erinev. Varjupaigataotlejate tööturuteenuste rahastamine on sageli vähem välja kujunenud kui pagulastele mõeldud tööturuteenuste rahastamine ning juurdepääs nendele teenustele ei ole nii lihtne. Samuti on töötavate varjupaigataotlejate sotsiaalkindlustusõigused liikmesriigiti väga erinevad ning sageli on eeskirjad ebasoodsamad kui teiste sisserändajate rühmade, sealhulgas pagulaste puhul.

Teine oluline küsimus on haridus. Pagulaste ja varjupaigataotlejate kooliealiste laste jaoks ei ole alati tagatud erikord, kuna mõned riigid teatavad suutlikkuse probleemidest, öeldes, et koolid on selle konkreetse õpilasrühma vastuvõtmiseks halvasti ette valmistatud. See võib tulevikus põhjustada probleeme sotsiaalse liikuvusega ning tugevdada vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse tsüklilist olemust.

Alates 2015. aastast saabunud äsja saabunud varjupaigataotlejate arv on suurendanud ajutise varjupaiga kasutamist. See võib nõrgendada pagulaste positsiooni tööturul, kuna see võib heidutada tööandjaid neid tööle võtmast või neile pikemaajalisi lepinguid pakkumast, kuna nad ei soovi koolitusse investeerida.

Ligipääsu, mitte motivatsiooni küsimus

Vaatamata nendele tööturule juurdepääsu takistustele on mitmes riigis arvamus, et peamine probleem, millega tuleb tegeleda, on puudulik motivatsioon töötada, ning mitmed liikmesriigid vähendasid hiljuti mõningaid tööhõivega mitteseotud sotsiaalteenuseid ja varjupaigataotlejatele ja/või pagulastele pakutavaid toetusi. Need meetmed võivad aga inimesi tööturult veelgi isoleerida, kuna see raskendab asjaomastel isikutel inimväärsetes tingimustes elamist. Perekonna taasühinemise piirangutel võib olla sarnane mõju, mis lükkab veelgi edasi sotsiaalset (ja tööturule) kaasamist.

Pagulased ja varjupaigataotlejad seisavad füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamisel silmitsi ka konkreetsete probleemide ja halduspiirangutega ning mitmes riigis on pagulaste füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise hõlbustamiseks võetavad meetmed kas peavoolualgatused või suunatud sisserändajatele üldiselt ega võta seega arvesse pagulaste erivajadusi.

Vaatamata nendele jätkuvatele probleemidele tuleb tunnistada, et peamistes sihtriikides on tugev poliitiline tahe integreerida pagulased ja varjupaigataotlejad tööturule nii kiiresti kui võimalik. On kujunemas laiem konsensus, et pagulaste ja varjupaigataotlejate tõhus integreerimine peaks olema kogu Euroopa prioriteet. Siiski oleme sellest eesmärgist kaugel ning pagulaste ja varjupaigataotlejate tõhusa sotsiaalse ja majandusliku integratsiooni tegelikkuseks muutmiseks on vaja sotsiaalpartnereid kaasavaid ühiseid jõupingutusi.

See artikkel postitati Sotsiaalne Euroopa

Seotud lingid

ÜROülemaailmne pagulaste päev

Avaldamist: Pagulaste ja varjupaigataotlejate tööturule integreerimise lähenemisviisid:

Related content

Väljaanne

14 December 2016

Approaches to the labour market integration of refugees and asylum seekers

This report expands on existing research on the labour market integration of refugees and asylum seekers as a response to the refugee crisis. It updates information on legislation and practical arrangements in the first half of 2016, examines labour market integration in the broader context of receiving asylum seekers and supporting both them and refugees, and explores the role of the social partners. The study finds that the main countries affected made many efforts to provide faster and easier access to their labour markets for asylum seekers. In some, the social partners have been active in designing more effective labour market integration policies and have launched some promising initiatives. The sudden and large inflow of asylum seekers, however, posed many challenges, and it remains to be seen how those obstacles can be overcome.

Flag of the European UnionThis website is an official website of the European Union.
How do I know?
European Foundation for the Improvement of Living and Working Conditions
The tripartite EU agency providing knowledge to assist in the development of better social, employment and work-related policies