Ränne ja liikuvus
Tööjõu sisemine vaba liikumine on juba mitu aastat olnud ELi poliitilise tegevuskava nurgakivi, mille põhieesmärk on soodustada riikidevahelist vahetust ja tasakaalustada konkreetsete riiklike süsteemidega seotud erinevusi. Nii ränne kui ka liikuvus on vajalikud oskuste tasakaalustamatuse vähendamiseks ja tööturu nõudmistele vastamiseks. Liikuvus pakub ELi kodanikele võimalusi.
Leia selle teema kohta uusim sisu allpool.
What does Europe need: walls or workers? Recent national developments in managing labour migration in Europe
Recent developments in Europe’s labour migration policies reveal a picture of countries trying to balance security and resources concerns with finding solutions for labour shortages.Migration and mobility unpacked
Migration is a multifaceted and emotive phenomenon and, due to its complexity, also often a subject prone to misinformation. Moreover, it can be the target of disinformation. What is the reality?Role of human capital inequalities in social cohesion and convergence
This report examines convergence in human capital – specifically that of individuals with tertiary education – in the EU, analysing three phases: creation, utilisation in the labour market and mobility. The analysis finds that Member States are performing better in creating human capital through education but finds disparities in the other two phases, with differences in labour market opportunities resulting in different mobility flows. A cost estimate exercise reveals that a country’s lack of attractiveness to talented individuals has economic repercussions, and that loss of human capital through emigration is not balanced by returning or incoming talent. If the imbalance in human capital circulation in the EU is not addressed, this may hurt convergence, leaving Member States and regions without the skills to negotiate the twin transition successfully. An examination of policies to attract talent illuminates the need for long-term initiatives and to link them with labour market opportunities.
Arvestades rände ja liikuvusega seotud keerukust, on sotsiaal-majanduslikud uuringud poliitiliste lahenduste andmisel keskse tähtsusega. Eurofoundi ulatuslikud uuringud rändajate ja liikuvate töötajate eri aspektide kohta keskenduvad peamiselt geograafilisele liikuvusele. Selles käsitletakse peamiselt ELi kodanike olukorda tööturul ühelt poolt ELi-sisese liikuvuse või siserände ja teiselt poolt kolmandate riikide kodanike rände seisukohast ELi.
Rändajate vastuvõtmine ja integreerimine
2023. aasta analüüs keskendub rände sotsiaalsele mõjule, vaadeldes probleeme, mis on seotud enam kui viie miljoni ümberasustatud inimese sissevooluga Venemaa sissetungi tõttu Ukrainasse alates 2022. aasta veebruarist.
Väljaanne: Ümberasustatud ukrainlaste tööhõive tõkked
Alustatakse muid uuringuid tööjõupuuduse ja töötajate alakasutatud potentsiaali, uurides poliitilisi sekkumisi ja ettevõtete tavasid. See keskendub eelkõige sektoritele, kus COVID-19 kriis süvendas tööjõupuudust. Juhtumiuuringuid integreeritakse ka Ukrainast pärit migrantide integreerimise ettevõtete algatuste kohta.
Tööjõu liikuvuse ja integratsiooni poliitika
Eurofound on uurinud tööjõu liikuvusega seotud suundumusi ja poliitikat ELis ning lähetatud töötajate liikmesriikides.
Pärast varjupaigataotlejate massilist sissevoolu ELi aastatel 2015–2017 on Eurofoundi uuringutes uuritud avalike teenuste rolli pagulaste ja varjupaigataotlejate sotsiaalses ja majanduslikus integratsioonis, keskendudes eelkõige tööturule integreerimisele, eluasemele, sotsiaalteenustele, tervishoiu- ja haridusteenustele.
See tulenes 2015. aasta pagulaskriisile viivitamatuna vastusena läbi viidud uuringutest, mis käsitlesid pagulaste ja varjupaigataotlejate tööturule integreerimise lähenemisviise, ajakohastades teavet õigusaktide kohta, uurides tööturule integreerimist ja uurides sotsiaalpartnerite rolli.
Rände, tööturupoliitika ja kolmandate riikide kodanike tõhusa integratsiooni alaste uuringute käigus on uuritud poliitika koordineerimist liikmesriikide vahel ning ka sotsiaalpartnerite olulist rolli seoses kolmandate riikide rändega.
Eurofound on läbi viinud ka uuringu tööturu vahendajate reguleerimise ja sotsiaalpartnerite rolli kohta tööjõukaubanduse ennetamisel. Teised uuringud on keskendunud tervishoiutöötajate liikuvuse ja rände mõjule Kesk- ja Ida-Euroopa riikides.
Kohalik integratsioonipoliitika rändajate jaoks
Eurofound viis aastatel 2006–2010 läbi uuringu enam kui 30 Euroopa linnast koosneva võrgustikuga, mis tegi koostööd, et toetada kolmandatest riikidest pärit rändajate sotsiaalset ja majanduslikku integratsiooni. Sisserändajate kohaliku integratsioonipoliitika Euroopa linnade võrgustik (CLIP) julgustas kogemuste struktureeritud jagamist eraldi linnaaruannete ja töötubade kaudu, mis hõlmasid nelja uurimismoodulit eluaseme, mitmekesisuse, kultuuridevahelise poliitika ja etnilise ettevõtluse kohta. Saadud õppetunnid ja iga uurimismooduli tulemuste põhjal tehtud järeldused on aidanud kaasa ka riiklikule ja Euroopa integratsioonialasele arutelule.
EL, valitsused ja sotsiaalpartnerid seisavad silmitsi paljude probleemidega, mis on seotud sisemise liikuvusega praktikas. Euroopa Parlamendi 20. mai 2021. aasta resolutsioonis keskendutakse ELi õigusnormide mõjule töötajate ja teenuste vabale liikumisele, edendades ELi-sisest liikuvust kui vahendit, mille abil viia tööjõu pakkumine vastavusse nõudlusega ning viia tööturu vajadused ja rändajate oskused vastavusse. Seda on süvendanud Venemaa sissetung Ukrainasse 2022. aasta veebruaris ja järjekordne pagulaskriis, mille ulatust pole nähtud pärast Teist maailmasõda.
Samal ajal on 2015. aasta suur pagulaste sissevool (mida sageli nimetatakse Süüria pagulaskriisiks) avaldanud sügavat mõju kogu ELis ja mujal. Ränne on üks Euroopa Komisjoni peamisi poliitilisi prioriteete. Komisjoni 23. septembril 2020 vastu võetud uues rände- ja varjupaigaleppes on sätestatud õiglasem ja integreeritum lähenemisviis rände ja varjupaiga haldamisele. Selle eesmärk on vähendada ebaseadusliku rände stiimuleid, töötada välja seaduslikud rändevõimalused ja taastada liikmesriikide vaheline usaldus rände haldamisel. Paketis sisalduvate algatuste hulgas on integratsiooni ja kaasamise tegevuskava aastateks 2021–2027, oskuste ja talendipakett kvalifitseeritud talentide ligimeelitamiseks erinevatele tööturgudele ning seadusliku rände poliitika. 2022. aasta juunis jõudsid ELi liikmesriigid kokkuleppele mitmes reformi aspektis, mis on seotud ELi välispiiridele saabuvate rändajate taustauuringute ja registreerimisega.
Vastuseks sõjale Ukrainas ja pagulaste sissevoolule ELi tugines Euroopa Ülemkogu esimest korda selle ajaloos ajutise kaitse direktiivile, pikendades seda kuni 4. märtsini 2024. See pakub põgenikele ajutist kaitset ning hõlmab laste erikaitset, juurdepääsu haridusele ja tervishoiule, samuti juurdepääsu töökohtadele, majutusele ja eluasemele.
2022. aasta aprillis esitas komisjon ambitsioonika ja kestliku seadusliku rände poliitika, mis hõlmab konkreetseid meetmeid, et toetada Ukraina sõja eest põgenejate integreerimist ELi tööturule. Seejärel avaldas komisjon 2022. aasta juunis 2021. aastal läbi viidud Eurobaromeetri eriuuringu tulemused, mis käsitlesid avalikku arvamust sisserändajate integreerimise kohta ELis.
Euroopa Komisjon: Ränne ja varjupaikopens in new tab
EUR-Lex: Integratsiooni ja kaasamise tegevuskava aastateks 2021–2027opens in new tab
Euroopa Komisjon: Seaduslikud võimalused Euroopa Liituopens in new tab
EUR-Lex: oskuste ja talentide meelitamine ELiopens in new tab
Euroopa Komisjon: Eurobaromeetri eriuuring, juuni 2022: sisserändajate lõimumine Euroopa Liituopens in new tab
Euroopa Ülemkogu: pagulaste sissevool Ukrainastopens in new tab
See on valik kõige olulisematest tulemustest selle teema kohta.
28 March 2024
Social impact of migration: Addressing the challenges of receiving and integrating Ukrainian refugees
This report focuses on the challenges that the EU Member States and Norway face when receiving and integrating refugees who fled Ukraine after Russia’s invasion in February 2022. It investigates their labour market integration and access to and experiences with public services that are crucial for societal inclusion. The main aim is to explore and highlight the interplay between different areas of integration: employment, housing arrangements, healthcare (including mental health care), access to childcare and social assistance. The report uses information collected by Eurofound from the Member States and Norway and covers developments up to mid-2023. It examines the following issues: employment levels and barriers to labour market access for Ukrainian refugees; support measures for labour market integration; and the ways in which the Member States and Norway facilitate access to key services (housing, education, healthcare and social assistance) and the challenges that have to be overcome in this regard.
14 June 2023
Barriers to employment of displaced Ukrainians
In responding to Russia’s war against Ukraine, the EU activated its Temporary Protection Directive (TPD) for people who fled the country, allowing them to settle in the EU and to access basic public services and the labour market. By spring 2023, more than 4.5 million people had made use of the TPD or similar national protection schemes in the EU. In 2022, the European Union Agency for Fundamental Rights conducted an online survey among people displaced from Ukraine. Eurofound has analysed the survey results on their experiences when seeking to access employment. This paper highlights the main barriers that displaced people encountered and suggests ways to facilitate their inclusion.
Watch the video - Joint webinar: Equality and inclusion in a post-pandemic EU
25 June 2020
Racial discrimination is not a thing of the past in the EU
27 November 2019
How your birthplace affects your workplace
Employment statistics consistently show that having a foreign background has an influence on people’s employment prospects. Less is known about the types of jobs workers with foreign backgrounds hold and their working conditions. This policy brief contributes to filling this gap. It compares the experience of workers with a foreign background to that of native workers; it also distinguishes between the experiences of first-generation and second-generation migrants and between those of women and men.
The evidence shows that having a foreign background can have a negative impact both on labour market integration and working conditions. However, significant differences emerge between different groups of migrants. The findings highlight the clear need for a nuanced approach to policymaking to ensure a level playing field in the labour market for workers with a foreign background.
19 June 2019
Role of public services in integrating refugees and asylum seekers
Following the influx of over three million asylum seekers into the European Union in the three-year period 2015–2017, Member States faced a number of challenges related to integrating the newly arrived into their country. This report explores the role of public services – specifically housing, social services, health and education services – in the social and economic integration of refugees and asylum seekers. It aims to identify the factors that hinder this process and the elements that contribute to successful integration. The overall focus is on destination countries, particularly the three countries most affected by the inflow of refugees and asylum seekers: Austria, Germany and Sweden.
Eurofoundi teadlased pakuvad asjatundlikke teadmisi ja nendega saab ühendust võtta küsimuste või meediapäringute korral.
Eleonora Peruffo
Research officerEleonora Peruffo on Eurofoundi sotsiaalpoliitika üksuse teadur. Ta tegeleb teemadega, mis on seotud ülespoole suunatud lähenemise ja sotsiaalse ühtekuuluvusega Euroopas. Aastatel 2021–2022 tegi ta andmeanalüüsi Euroopa töötingimuste telefoniuuringu (EWCTS) jaoks. Ta liitus Eurofoundiga 2014. aastal ning on töötanud restruktureerimise, tööhõive ja digiteerimisega seotud teemadega. Tal on magistrikraad diplomaatilistes teadustes ja rahvusvahelistes suhetes, mille on välja andnud Trieste Ülikool, ning magistrikraad arvutiteaduses - andmeanalüütika Iirimaa Riiklikust Kolledžist.
Karel Fric
Research officerKarel Fric on Eurofoundi sotsiaalpoliitika üksuse teadur. Tema töö hõlmab küsitlusuuringuid, andmeanalüüsi ja projektijuhtimist, keskendudes eelkõige töö- ja elutingimustele, võrdsusele ja diskrimineerimisele. Varem töötas ta teadurina Austrias Viinis asuvas Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametis ning Hollandis Zoetermeeris asuvas uurimis- ja konsultatsiooniorganisatsioonis Panteias. Karelil on doktorikraad sotsiaalteadustes Rotterdami Erasmuse Ülikoolist ja magistrikraad majanduses Utrechti Ülikoolist.
See osa annab juurdepääsu kogu sisule, mis on selle teema kohta avaldatud.
