Osalejad ja institutsioonid Austrias

Töösuhete ja töötingimuste valdkonnas on kaks kõige olulisemat ametiasutust sotsiaal-, tervishoiu-, hooldus- ja tarbijakaitseministeerium (Bundesministerium für Soziales, Gesundheit, Pflege und Konsumentenschutz, BMSGPK) ning eelkõige föderaalne töö- ja majandusministeerium (Bundesministerium für Arbeit und Wirtschaft_,_BMAW). Viimases toimus töö- ja majandusküsimuste tegevuskavade ühendamine 2022. aasta mais ning selle ajendiks oli ministri tagasiastumine ja ministeeriumide vastutusjaotuse ümberkorraldamine. Organiseeritud töölised kritiseerisid ühinemist teravalt, kartes, et töötajate huvid jäetakse unarusse (konservatiiv-populistlik valitsus oli aastatel 2000–2006 koondanud tööjõu ja majanduse tegevuskavad ühte ministeeriumi). BMAW tegevusvaldkond hõlmab muu hulgas majanduspoliitika elluviimist ja tööhõivepoliitika osi. Samuti vastutab ta riikliku tööturuasutuse (Arbeitsmarktservice , AMS) ja seega töötuskindlustuse järelevalve ning tööinspektsiooni (Arbeitsinspektorat; samuti vastutab ta tööõiguse eest. Föderaalsel vahekohtul (Bundeseinigungsamt , BEA), mis on BMAW raames loodud ühine organ, on Austria töösuhete süsteemis otsustav roll, kuna tal on õigus tunnustada vabatahtlikke kollektiivhuviorganisatsioone kollektiivläbirääkimiste osapooltena (või see tunnustus tühistada). See organ hõlbustab seega sotsiaalset dialoogi. BMSGPK vastutab üldise sotsiaalpoliitika ning puuetega inimestega seotud poliitika, hooldusteenuste ja sotsiaaltoetuste eest. AMS, mis on eraldiseisev juriidilise isiku staatusega avalike teenuste asutus, vastutab tööle suunamise ning tööotsijatele ja tööandjatele tööturu pakkumise ja nõudlusega seotud nõustamisteenuste osutamise eest. Tööinspektsioon on BMAW osa ja jälgib töötingimusi, sealhulgas töötervishoidu ja tööohutust. AMS, BEA ja tööinspektsioon kuuluvad kõik BMAW vastutusalasse ning neid võib samuti pidada Austria töösuhete süsteemi jaoks olulisteks riigiasutusteks. Üksikute töövaidluste puhul on töö- ja sotsiaalkindlustuskohtud (kolmes astmes) pädevad lahendama kõiki tööõigusest tulenevaid vaidlusi ja kõiki sotsiaalkindlustusõigusest tulenevaid hüvitisnõudeid, samas kui sotsiaalkindlustusega seotud vaidlused suunatakse haldusasutustele BMSGPK egiidi all.

Austria töötajaid ja ettevõtteid esindavate kollektiivsete huviorganisatsioonide suhtes ei ole sõnaselget esindatuse mõistet. Seoses vabatahtlike organisatsioonide suutlikkusega sõlmida kollektiivlepinguid määratleb ArbVG siiski mõned üldised eeltingimused, millele vabatahtlik kollektiivne huviorganisatsioon peab vastama: (rahaline) sõltumatus (eelkõige peab see olema sõltumatu tööturu teisest küljest); ulatuslik ametialane ja territoriaalne katvus liikmelisuse valdkonnas, mis tähendab, et see peab toimima vähemalt ettevõtte tasandil kõrgemal; ja suur majanduslik tähtsus liikmete absoluutarvu ja äritegevuse seisukohast, et olla võimeline omama tõhusat läbirääkimisjõudu. Representatiivsus on seotud kollektiivsete huviorganisatsioonide suutlikkusega sõlmida kollektiivlepinguid (kollektiivlepingute sõlmimise õiguse annab BEA) ja seega nende tunnustamisega asjaomaste sotsiaalpartnerite organisatsioonidena.

Ametiühingute esindamise kohta

Austria konstitutsiooniõigus kaitseb organiseerumisõigust üldise ühinemisvabaduse (Vereinsfreiheit), mis on tagatud kõigile kodanikele 1867. aasta põhiseaduse (Staatsgrundgesetz). Konstitutsiooniõigus tagab ka õiguse moodustada ühendusi tööalaste huvide kaitseks vastavalt ühinguseadusele (Vereinsgesetz), mis annab ühinemisvabaduse põhimõttele praktilise jõu. Lisaks on organiseerumisõigus iseseisva põhiõigusena tagatud 1950. aasta Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 11 lõikega 1, mis on osa Austria konstitutsiooniõigusest. Sellest tulenevalt on Austrias üksikisikutel õigus liituda ametiühingutega ja osaleda nende tegevuses. Ükski töötajate kategooria ega sektor ei ole sellest õigusest välja jäetud.

Ametiühingute tihedus on Austrias alates 1960. aastatest vähenenud. See suundumus on peamiselt tingitud majanduse ja tööhõive pikaajalisest struktuurilisest ümberkujundamisest. Ametiühingutesse kuulumise kantsides – nimelt tootmises ja avalikus sektoris – on tööhõive vähenenud, mis on kasulik erasektorile, kus ametiühingute tihedus kipub olema madal, eriti naiste, valgekraede ja ebatüüpiliste töötajate seas. 2000. aastatel see suundumus kiirenes, eriti pärast seda, kui tuli ilmsiks Austria Ametiühingute Föderatsioon (Österreichischer Gewerkschaftsbund, ÖGB) oma endise panga BAWAG PSK finantskokkuvarisemine. Aastatel 2016–2019 registreeriti aga liikmeskonna kasv, mis võib olla tingitud avalike teenuste ametiühingu (Gewerkschaft Öffentlicher Dienst, GÖD) liikmeskonna suhteliselt suurest kasvust. See suundumus pöördus taas COVID-19 pandeemia algusega, kusjuures ametiühing kaotas aastatel 2019–2021 umbes 20 000 liiget. Ametiühingute kaasamine avaliku poliitika kujundamisse on Austrias väga institutsionaliseerunud, kuna ÖGB ja selle seitse tütarettevõtet osalevad mitmes organis ja komitees, ehkki pigem mitteametlikul kui ametlikul (õiguslikul) alusel. Seega ei täida nad suveräänseid ülesandeid, nagu pensionide haldamine või töötusskeemid. Kollased ametiühingud (ametiühingud, mille on asutanud valitsus või tööandja või kus tööandja domineerib või mida tööandja tugevalt mõjutab) ei ole Austrias üldse probleemiks, kuna on kehtestatud range menetlus, mis reguleerib huviorganisatsioonide tunnustamist sotsiaalpartneritena, kellel on õigus sõlmida kollektiivlepinguid.

Ametiühingute liikmelisus ja ametiühingute tihedus, 2011–2019

Märkmed : * Ametiühingusse kuuluvate töötajate osakaal. ** Töötajate ametiühingusse kuulumine tuletatud ametiühingu liikmeskonna koguarvust ja vajaduse korral kohandatud ametiühingu liikmetele väljaspool aktiivset, ülalpeetavat ja töötavat tööjõudu (st pensionärid, füüsilisest isikust ettevõtjad, üliõpilased, töötud).

Allikas : Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon / Amsterdami tööuuringute instituut Ametiühingute institutsioonilised tunnused, palgakujundus, riigi sekkumine ja sotsiaalpaktid andmebaas 2021 (OECD/AIASi andmebaas ICTWSS)

Peamised ametiühingute keskliidud ja liidud

Austrias on ainult üks ametiühingute liit: ÖGB.

Peamine ametiühingute liit

2000. aastatel seisid Austria ametiühingud üha enam silmitsi vajadusega ühineda mitme teguri koosmõjul – eelkõige liikmeskonna vähenemise ja rahalise nõrkuse tõttu, eriti pärast seda, kui tuli ilmsiks ÖGB osalemine BAWAG PSK finantskriisis. BAWAG kriisi tagajärjel oli ÖGB sunnitud 2006. aastal müüma kõik oma aktsiad pangas. Sellest ajast alates on ÖGB ja selle liikmesliitude ainsaks tuluallikaks olnud ametiühingu liikmete makstud maksud. Viimaste ümberkorralduste ja ühinemisprotsessidega ühtlustati Austria ametiühingute struktuuri ÖGB katuse all võrreldes 1990. aastate lõpuga märkimisväärselt. 10 aasta jooksul vähendati ÖGB-ga liitunud ametiühingute arvu 14-lt 7-le. Alates 2009. aastast ei ole märkimisväärseid arenguid toimunud.

Tööandja esindamise kohta

Austrias on kaks peamist sektoriülest tööandjate organisatsiooni: Austria Föderaalne Majanduskoda (Wirtschaftskammer Österreich, WKÖ), mille liikmelisus on kohustuslik, ja Austria Tööstusliit (Industriellenvereinigung, IV), mille liikmelisus on vabatahtlik. IV organiseerib peamiselt töötleva tööstuse suurettevõtteid. Kõik äriühingud ja ettevõtjad, kellel on tegevusluba, peavad end registreerima WKO-s (ja selle vastavates allüksustes), mis on jagatud geograafilisteks allüksusteks (provintsid, mida nimetatakse liidumaadeks) ja sektoriosadeks, mis jagunevad omakorda sektoriteks allüksusteks. Ettevõtted, kellel on rohkem kui üks tegevusluba, peavad registreeruma kõigis vastavates WKÖ sektorigruppides. Kuna paljudel tööandjatel on rohkem kui üks tegevusluba, on liikmeid rohkem kui WKÖ-ga seotud ettevõtteid.

IV ja kõigi teiste (valdkondlike) tööandjate organisatsioonide suhtes, mille liikmelisus on vabatahtlik, kohaldatakse üldise ühinemisvabaduse põhimõtet, mis on kirjeldatud jaotises "Ametiühingute esindatuse kohta ametiühingute kontekstis".

Kuna WKÖ ja selle allüksuste liikmelisus on kohustuslik kõigile Austria ettevõtetele (välja arvatud põllumajandusettevõtted, vabakutselised ja mittekaubanduslik avalik sektor), on WKÖ tihedus nii ettevõtete kui ka töötajate osas 100%. IV liikmeskonna tiheduse kohta teave puudub.

Tööandjate organisatsioonid – liikmeskond ja tihedus, 2012–2019

Märkused_: *__Values on 100%, sest kõik erasektori ettevõtted (except__in põllumajandus ja vabad elukutsed) __must WK__Ö liikmed. **__Percentage establishment__that töötavatest töötajatest on mis tahes tööandja organisatsiooni liige, mis on seotud kollektiivse bargaining._ei ole kättesaadav.

Peamised tööandjate organisatsioonid

Lisaks WKÖ-le on IV Austria kõige olulisem tööandjate organisatsioon. Selle liikmeskond hõlmab tootmist, töötleva tööstuse juhtkonda ja töötleva tööstusega seotud ettevõtteid.

Peamised tööandjate organisatsioonid ja liidud

Üldistes majandus- ja sotsiaalküsimustes on riikliku kolmepoolse poliitika kooskõlastamine formaalselt kõige tugevamalt institutsionaliseeritud pariteedikomisjonis (Paritätische Kommission). See komisjon koosnes algselt valitsuse ja nelja peamise sotsiaalpartnerite organisatsiooni kõrgetasemelistest esindajatest. Komisjon juhtis nelja allkomiteed: majandus- ja sotsiaalküsimuste nõuandekomisjon (Beirat für Wirtschafts- und Sozialfragen), rahvusvaheliste küsimuste allkomitee (Unterausschuss für Internationale Fragen), palkade allkomitee (Lohnunterausschuss) ning konkurentsi ja hindade allkomitee (Wettbewerbs- und Preisunterausschuss)). Alates sellest, kui sotsiaalpartnerid allkirjastasid 2006. aastal Bad Ischli deklaratsiooni, on võrdõiguslikkuse komisjonil olnud ainult üks allkomitee: majandus- ja sotsiaalküsimuste nõuandekomisjon. Võrdsuskomisjon oli kolmepoolse sotsiaaldialoogi keskmes, kus arutati eriti olulisi küsimusi, ühiseid strateegiaid ja kooskõlastatud tegevust ning tekkivaid konflikte ning kaaluti nõuandekomisjoni soovitusi. Komisjoni roll on aga vähenenud pärast Austria ühinemist Euroopa Liiduga 1995. aastal ja viimati kogunes see 1998. aastal.

Austrias põhineb sotsiaalpartneritega konsulteerimine pigem pideval, kuid mitteametlikul koostööl kui õigusnormidel. Kolmepoolne dialoog on ulatuslik ja käsitleb mitmesuguseid küsimusi kõigis majandussektorites. Sotsiaaldialoog on tugevalt arenenud ja sellel on suur mõju poliitika kujundamisele.

Lisaks võrdõiguslikkuse komisjonile on (piirkondlikud) valitsus(ed) tihedas koostöös riiklike ja piirkondlike sotsiaalpartneritega loonud rea riiklikke ja piirkondlikke tööhõivepakte (mida nimetatakse territoriaalseteks tööhõivepaktideks), et rakendada kohandatud tööhõivepoliitikat riiklikul ja piirkondlikul tasandil. Sotsiaalpartnerite osalemine valitsuse tööhõivepoliitikas on kõige tugevamalt institutsionaliseeritud AMS-is (mille nõukogus on nii valitsuse kui ka sotsiaalpartnerite esindajad); AMS on peamine vahend tööturu eesmärkide saavutamiseks riiklikul ja piirkondlikul tasandil. Lisaks on sotsiaalpartnerid esindatud sotsiaalkindlustusasutustes, BEA-s ja paljudes teistes organites.

Kahepoolse kooskõlastamise osas on sotsiaalpartnerite vahel nii riiklikul kui ka valdkondlikul tasandil vabatahtliku mitteametliku koostöö ja läbirääkimiste traditsioon pikk traditsioon, mitte ametlikud kahepoolsed organid.

Peamised kolme- ja kahepoolsed organid

Töönõukogud (Betriebsräte) on ainsad erasektori organid, mis esindavad töötajaid töökoha tasandil. Õiguslikus mõttes on töönõukogu organ, mille võib moodustada ettevõtetes, kus töötab pidevalt viis või enam töötajat. Ta kasutab töökoha tasandi konsulteerimis- ja kaasotsustamisõigusi, mis on seadusega antud tööjõule tervikuna. Töönõukogud võib moodustada kas eraldi sinikraede ja valgekraede jaoks või esindada mõlemat kategooriat. Töönõukogu valivad töötajad – sisuliselt kõik ettevõtte 16-aastased või vanemad töötajad (vanuse alampiir langes 2021. aastal 18 aastalt 16 aastale) – viieks aastaks. See kehtib kõigi alates 2017. aastast loodud töönõukogude kohta; Endist nelja-aastast ametiaega kohaldatakse enne seda kuupäeva tegutsenud töönõukogude suhtes. Töönõukogu valitakse proportsionaalse esindatuse alusel, kusjuures volikogu liikmete arv määratakse vastavalt töötajate arvule. Seoses töönõukogu teavitamis-, konsulteerimis- ja kaasotsustamisõigusega on tööandja kohustatud pidama nõukoguga korrapäraseid arutelusid ja hoidma teda kursis töötajate jaoks oluliste küsimustega. Kõige olulisem vahend töönõukogu kaasotsustamisõiguse väljendamiseks konkreetsetes sotsiaalküsimustes on töölepingu (Betriebsvereinbarungjuhtkonna ja töönõukogu vahel.

Avalikus sektoris kehtivad rida erieeskirju, mis käsitlevad töötajate esindusorganeid (Personalvertretung) iga suurema tööandja – st föderaalvalitsuse, provintside valitsuste, kohalike omavalitsuste ja riigiettevõtete – jaoks. Eeskirjad on sätestatud konkreetsete õigusnormidega. Need organid vastavad üldjoontes erasektori töönõukogudele.

Esinduskogu reguleerimine, koosseis ja pädevus