Riiklike miinimumpalkade märkimisväärne tõus 2025. aastaks – seotud ELi direktiiviga?

Enamikus riikides kujuneb pärast 2025. aasta intressimäärade tõstmist pilt miinimumpalga saajate ostujõu suurenemisest, kuigi nominaalmäära tõus on üldiselt väiksem kui 2024. aastal. Madalamate juurdekasvude kehtestamisega on miinimumpalga kehtestajad reageerinud inflatsiooni langusele. Kuigi inflatsioon mängib vähem rolli, võib miinimumpalga kehtestamisel hakata mõjutama veel üks tegur – miinimumpalga direktiiv, mis on mõjutanud riikliku miinimumpalga tõusu mitmes riigis.

Olulised muudatused miinimumpalgas

Riiklik miinimumpalk tõusis ajavahemikus 1. jaanuarist 2024 kuni 1. jaanuarini 2025 kõigis riikides peale Küprose (Hispaania teatab peagi oma uuest määrast).

Nominaalsete intressimäärade muutuste kohta riikide lõikes on näidatud joonisel 1:

• määr on märkimisväärselt tõusnud enamikus Kesk- ja Ida-Euroopa liikmesriikides, kusjuures Rumeenias on see tõusnud peaaegu 23 % (tulenevalt korrapärasest ajakohastamisest 2025. aasta jaanuaris ja sihtotstarbelisest sekkumisest 2024. aasta juulis); 15% Horvaatias ja Bulgaarias; 12% Leedus; 10% Tšehhis ja Poolas; 9% Ungaris ja Slovakkias; ja Eestis 8%

• märkimisväärne tõus üle 6 % Kreekas (uus määr fikseeriti tavapärase praktika kohaselt 2024. aasta aprillis), Iirimaal ja Portugalis; ja veidi alla 6 % Madalmaades (kahe korrapärase ajakohastamise tulemusel 2024. aasta juulis ja 2025. aasta jaanuaris) ja Lätis

• mõõdukas kasv veidi alla 4% Maltal, Belgias (automaatse indekseerimise tõttu +3,8% tõus võrreldes 2024. aasta aprilliga), Saksamaal, Luksemburgis, Prantsusmaal (+2% kasv võrreldes 2024. aasta novembriga) ja Sloveenias. Joonisel ei ole näidatud otsust Hispaania kohta, kus valitsuse pakutud 4,4% suurendamist arutatakse praegu sotsiaalpartneritega (tööandjad on teinud ettepaneku 3% suurendamiseks).

• Küprosel muutusi ei toimunud, kuna riigi uut seadusjärgset miinimumpalka tõsteti esmakordselt 2024. aastal ja kohandamine on ette nähtud ainult iga kahe aasta tagant.

Inflatsiooni roll miinimumpalga tõstmisel aeglustub

Nominaalse miinimumpalga määrade tõus oli üldiselt väiksem kui aasta varem: keskmine tõus 2024. aasta jaanuarist 2025. aasta jaanuarini on üle 7%, samas kui 2023. aasta jaanuarist 2024. aasta jaanuarini oli see peaaegu 10%. Üks ilmseid tegureid, mis mõjutab selle aasta miinimumpalga kehtestamist, on inflatsiooni aeglustumine paljudes riikides: esialgsed andmed, mis põhinevad hinnatasemetel 2023. aasta detsembrist kuni 2004. aasta detsembrini, kajastavad keskmist inflatsioonimäära 3%, mis on madalam kui aasta tagasi (2022. aasta detsembrist kuni 2023. aasta detsembrini) registreeritud peaaegu 4%. [1]

Arvestades miinimumpalga nominaaltõusu mõnevõrra tagasihoidlikumat tõusu märkimisväärselt aeglasema inflatsiooni tõttu, on enamikus riikides üldpilt miinimumpalga saajate ostujõu suurenemine. Viimase 12 kuu jooksul on riiklikku miinimumpalka tõstetud inflatsioonist kõrgemale kõigis riikides, välja arvatud Küprosel ja Belgias (kus reaalpalk langes) ja Sloveenias (kus see püsis enam-vähem muutumatuna); tundub, et see on nii ka Hispaanias. Reaalväärtuses on miinimumpalga taseme tõus märkimisväärselt enamikus Kesk- ja Ida-Euroopa liikmesriikides (Rumeenia, Bulgaaria, Horvaatia, Leedu, Tšehhi, Poola, Slovakkia ja Ungari) ning Iirimaal, mis on Lääne-Euroopa liikmesriigid.

Miinimumpalga direktiiv näib olevat toonud kaasa struktuurse tõusu

Kuna hinnatõusude roll miinimumpalga kujunemisel väheneb, võivad ka muud tegurid, eelkõige uus miinimumpalga direktiiv, mängida rolli miinimumpalga olulisel tõstmisel nüüdses. Miinimumpalga direktiivis on sätestatud, et riigid, kus on seadusjärgne miinimumpalk, peavad tagama selle piisavuse. Artiklis 5 reguleeritakse piisava miinimumpalga kehtestamise korda. Paljude muude aspektide hulgas – sealhulgas osalejad, sagedus, vajadus selgete kriteeriumide järele protsessi suunamiseks ja elemendid, mida need peaksid sisaldama – on selle lõikes 4 sätestatud, et

Liikmesriigid kasutavad seadusjärgse miinimumpalga piisavuse hindamisel soovituslikke kontrollväärtusi. Selleks võivad nad kasutada rahvusvahelisel tasandil tavaliselt kasutatavaid soovituslikke kontrollväärtusi, nagu 60 % brutomediaanpalgast ja 50 % keskmisest brutopalgast, ja/või riigi tasandil kasutatavaid soovituslikke kontrollväärtusi.

Uute 2025. aasta määrade puhul võib täheldada struktuurseid tõstemäärasid, mis on tihedalt seotud direktiivi sätetega, sealhulgas järgmist.

• Eestis leppisid sotsiaalpartnerid valitsusega kokku raamistikus, mis tagab, et 2027. aastaks jõuab miinimumpalk 50 protsendini keskmisest palgast.

• Bulgaarias tugines valitsus oma otsuses alampalga määra kohta alates 1. jaanuarist 2025 2023. aasta õigusaktidele, milles on sätestatud tase 50% keskmisest palgast.

• Rumeenias on valitsuse eesmärk saavutada 50 % keskmisest palgast (uus nominaalne määr 2025. aasta jaanuaris ulatub 47 %-ni), nagu on sätestatud kolmepoolsetele konsultatsioonidele järgnenud uues miinimumpalka käsitlevas õigusaktis.

• Tšehhis seadsid miinimumpalga kehtestajad eesmärgiks, et nominaalne määr jõuaks 2029. aastaks 47%-ni keskmisest palgast.

• Slovakkias oli miinimumpalk juba 2019. aastal seotud 60%-ga keskmisest palgast, kuid COVID-19 pandeemia kontekstis vähendati seda 2020. aastal 57%-ni. See samm pöörati tagasi 2024. aasta oktoobris, kui parlament kiitis heaks seaduseelnõu, millega kehtestati miinimumpalgaks vähemalt 60% keskmisest palgast (eelmisel kahel aastal), välja arvatud juhul, kui sotsiaalpartnerid lepivad kokku kõrgemas palgas. Valitsuse otsus tõsta alampalka alates 1. jaanuarist 2025 750 eurolt 816 eurole jäi aga alla 60% määrale ning eeldatavasti saavutab selle eesmärgi järgmine uuendus 2026. aastal.

• Iirimaal kehtestati 2025. aasta jaanuari miinimumpalk kooskõlas eesmärgiga jõuda 2026. aastaks 60 %-ni mediaanpalgast.

• Hispaanias andis valitsus 2020. aastal ajutise nõuandekomisjoni ülesandeks viia miinimumpalga tase 2023. aastaks 60%-ni keskmisest (neto)palgast ning viimase 2025. aasta jaanuaris tehtud tõusumäära eesmärk on hoida see samal tasemel.

• Maltal on riikliku miinimumpalga tõstmise nelja-aastane kava teisel rakendusaastal, mis põhineb 2023. aasta kolmepoolsel kokkuleppel ja riigi madalapalga komisjoni soovitustel.

• Kreekas arutatakse praegu ettepanekut võtta alates 2027. aastast kasutusele miinimumpalga valemipõhine kohandamismehhanism.

Järeldus

Miinimumpalga saajate taskud suurenevad 2025. aasta jaanuaris, kuna nominaalmäärad on viimase 12 kuu jooksul tõusnud inflatsioonist kõrgemale peaaegu kõigis riikides. Kuna hinnatõus on naasnud mõõdukamale tasemele, on inflatsiooni roll miinimumpalga märkimisväärse tõusu põhjustajana vähenenud, samal ajal kui uue miinimumpalga direktiivi roll on hakanud avalduma. Direktiivi soovituslikud kontrollväärtused, millest juhindutakse miinimumpalga piisavuse hindamisel (50 % või 60 % keskmisest või mediaanpalgast) – kuigi need ei ole direktiiviga ette nähtud –, on muutunud vahendiks, mida eelistab enamik riike, kus on seadusjärgne miinimumpalk, direktiivi ülevõtmisel siseriiklikku õigusesse. Üha rohkem riike lisab sellised kontrollväärtused oma õigusaktidesse ning seadusjärgseid miinimumpalga määrasid tõstetakse üle inflatsiooni, et jõuda järele tegelikele palkadele. Põhiküsimus on, kas need kontrollväärtused on piisavad, et tagada miinimumpalga piisavus kõigis liikmesriikides. Eurofoundi 2025. aasta miinimumpalga iga-aastane läbivaatamine (mis avaldatakse 2025. aasta keskel) sisaldab üksikasjalikumat ülevaadet küsimusest, kuidas palgamäärade määrad hindavad.

Pilt © Nomad_Soul/Adobe Stock

Allmärkused