&w=3840&q=90)
Palk ja sissetulek
Palk ja sissetulek on töösuhete ja elukvaliteedi keskse tähtsusega. See teema on saanud ELi tasandil veelgi rohkem tähelepanu kriisist tingitud arengute tõttu majanduses ja ühiskonnas tervikuna.
Leia selle teema kohta uusim sisu allpool.
Miinimumpalgad tõusuteel: mõjud ja poliitikaõppetunnid kümnendipikkusest muutusest
See poliitikaülevaade uurib, kuidas riiklikud miinimumtõusud võivad mõjutada töötajate palgatasemeid, palgaebavõrdsust, kollektiivläbirääkimisi ja laiemat tööhõivestruktuuri.Madala palgaga töökohad: tööhõivetrendid ja miinimumpalga poliitikate mõju
See aruanne uurib miinimumpalga poliitikate pikaajalisi mõjusid tööhõivestruktuuridele ELi-27 piirkonnas viimase kahe aastakümne jooksul. See analüüsib süsteemselt, kuidas sektori- ja tööalase tööhõive mustrite muutused on seotud nende poliitikatega.Miinimumpalgad 2026. aastal: aastane ülevaade
Miinimumpalga kehtestamine kogu ELis on muutunud üha dünaamilisemaks ja tähelepanelikult jälgitavaks poliitikavaldkonnaks, mida on kujundanud ELi miinimumpalga direktiivi ülevõtmine ning kümnendi kestnud püsivat reaalset kasvu seaduslikes määrades. See aruanne käsitleb 2025. aastal liikmesriikides ja Norras toimunud palgakujunduse arutelusid, keskendudes riikidele, kus on ja kellel puudub riiklik miinimumpalk, miinimumpalga ja kollektiivläbirääkimiste omavahelisele seosele madalapalgalistes sektorites ning indikatiivsete võrdlusväärtuste kasvavale rollile riiklike otsuste kujundamisel.Eurofound kajastab erinevaid palga ja sissetuleku aspekte, arvestades Euroopa muutuvaid majandusolusid.
Euroopa sotsiaalõiguste sammas sätestab EL-i kohustused palkade osas: töötajate õigus õiglasele palkale, mis tagab korraliku elatustase; piisava miinimumpalga tagamine; tööl vaesuse ennetamine.
Pärast Euroopa Komisjoni ettepanekut 2020. aasta oktoobris võtsid Euroopa Parlament ja ELi Nõukogu 19. oktoobril 2022 vastu uue direktiivi piisavate miinimumpalkade kohta. Selle eesmärk on vähendada tööl töötavat vaesust, edendada kollektiivläbirääkimisi palga üle ja suurendada juurdepääsu miinimumpalga kaitsele.
30. jaanuaril 2023 võttis nõukogu vastu soovituse piisava miinimumsissetuleku kohta, mis tagab aktiivse kaasatuse.
Et tugevdada võrdse palga põhimõtet võrdse töö eest meeste ja naiste vahel, võttis nõukogu 24. aprillil 2023 vastu uue direktiivi palgaläbipaistvuse kohta. Direktiivi eesmärk on võidelda palgadiskrimineerimise vastu ja aidata vähendada soolist palgalõhet ELis.
Euroopa Komisjon: Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavaopens in new tab
EUR-Lex: direktiiv (EL) 2022/2041 piisava miinimumpalga kohta Euroopa Liidusopens in new tab
Euroopa Komisjon: Nõukogu võtab vastu soovituse piisava miinimumsissetulekuopens in new tab kohta
Euroopa Liidu Nõukogu: Palgaläbipaistvus EL-isopens in new tab
See on valik kõige olulisematest tulemustest selle teema kohta.
26 June 2024
Minimum wages in 2024: Annual review
This 2024 annual review of minimum wages provides a synopsis of minimum wage setting during 2023 in the EU27 and Norway. It reports in detail on the processes and outcomes of setting the minimum wage rates for 2024 and beyond. It investigates the extent to which minimum wage earners were affected by the cost-of-living crisis and shows how minimum wage workers are distributed across households over the entire income distribution. The report also addresses the criteria that minimum wage setters considered when setting the new rates for 2024 and to what extent these criteria already include the minimum elements mentioned in Article 5 of the EU Minimum Wage Directive. It provides some initial insights into Member States’ activities around the transposition of the directive, which was a moving target at the time of drafting the report. Finally, an overview of the latest minimum wage research related to the EU27 and Norway completes this report.
5 September 2023
Tackling rising inflation in sectoral collective wage bargaining
After a long period of price stability, inflation has made a remarkable comeback in the EU. In the aftermath of the COVID-19 pandemic, the energy crisis spurred by Russia’s war of aggression against Ukraine and the disruption of the international supply chain, among other factors, have driven up the prices of commodities and goods. While nominal wages picked up in 2021 and 2022, real wage growth has remained below inflation, affecting mainly low-income groups. Even though EU institutions expect inflation to slowly decline by 2025, many collective bargaining rounds have barely been able to keep up with the rapid increase in prices in 2022. Consequently, trade unions’ demands for compensation and pay increases in collectively agreed wages put pressure on some sectors. Updating minimum wages (in line with the directive on adequate minimum wages) plays a key role in protecting the purchasing power of low wages. With wages not keeping up with inflation rates, tensions may resurface in social dialogue and collective bargaining over the coming years.
18 June 2021
Gender pay transparency: Advancing the cause through a truly European proposal
7 September 2022
Access to essential services for people on low incomes: Energy, public transport and digital communications
In collecting information on essential services, the European Commission requested Eurofound to provide input on certain aspects of existing and planned measures in the Member States to improve access to essential services in reference to Principle 20 of the European Pillar of Social Rights. For this exercise, the scope was on energy services, public transport, and digital communications, and the focus on people at risk of poverty or social exclusion (in most cases in practice, people on low incomes). This paper provides an overview of the measures in the Member States based mainly on the inputs from the Network of Eurofound Correspondents, collected in February–March 2022. The paper reviews the measures across the entire EU by clustering the major types or targets of the measures to make essential services accessible, and by succinctly listing main country-level examples. It provides information for understanding the diversity and similarities of the measures applied and suggests pointers on areas where policy action could be developed.
24 January 2023
Economic and social inequalities in Europe in the aftermath of the COVID-19 pandemic
The COVID-19 pandemic had varying impacts on social groups, depending on existing disadvantages, and it was widely believed that it triggered a rise in inequalities across different areas of life. Using indicators from the EU’s Multidimensional Inequality Monitoring Framework (MIMF), this report shows how inequality in the spheres of income, health, employment and education changed between 2010 and 2020. It also examines the main drivers of this change during the pandemic and explores the relationships between government policies in several domains and inequality.
30 March 2021
Wealth distribution and social mobility
This report explores the distribution of household wealth in the EU Member States and analyses the role of wealth in social mobility. Using data from three datasets (the Household Finance and Consumption Survey, the Survey of Health, Ageing and Retirement in Europe and the Luxembourg Wealth Study), it focuses on wealth per household member. Wealth composition is compared across social groups and countries, and the role of housing assets in wealth distribution and negative wealth is assessed. The findings show that parental background, including parental wealth, has an impact on educational and wealth mobility. In order to promote equality of opportunities in terms of access to education and housing, the impact of wealth inequalities, including differences in parental wealth, should be counterbalanced. The report also suggests that regularising wealth declaration in the EU could be a way of promoting social justice by minimising hidden wealth and combating tax evasion.
Eurofoundi teadlased pakuvad asjatundlikke teadmisi ja nendega saab ühendust võtta küsimuste või meediapäringute korral.
Christine Aumayr-Pintar
Senior research managerChristine Aumayr-Pintar on Eurofoundi tööelu osakonna vanemteadusjuht. Tema peamine uurimistöö – lähenedes võrdlevalt kogu EL-i tasandil – keskendub miinimumpalkadele, kollektiivselt läbiräägitud palkadele, sotsiaalsele dialoogile ja soolisele palgaläbipaistvusele. Ta on viimase kümnendi jooksul kaasautor Eurofoundi iga-aastastele miinimumpalkade ülevaadetele, on kirglik töösuhete andmete vastu ning on välja töötanud muu hulgas madalapalgaliste töötajate kollektiivlepingute miinimumpalga andmebaasi ja EL PolicyWatch andmebaasi. Aastatel 2021–2026 koordineeris ta ka Eurofoundi sotsiaaldialoogi uurimist ja juhtis Eurofoundi korrespondentide võrgustikku. Enne Eurofoundiga liitumist 2009. aastal töötas ta tööjõuturu ja regionaalse majanduse uurijana Joanneum Researchis Austrias. Tal on magistrikraad majandusteaduses ja doktorikraad sotsiaalteadustes/majandusteaduses, olles õppinud majandust Grazis, Viinis ja Jönköpingis.
Carlos Vacas Soriano
Senior research managerCarlos Vacas Soriano on Eurofoundi tööhõive osakonna vanemteadur. Ta töötab teemadel, mis puudutavad palga- ja sissetulekute ebavõrdsust, miinimumpalka, madalat palka, töökvaliteeti, ajutist tööhõivet ja segmenteerimist ning töökvaliteedi kvaliteeti. Enne Eurofoundiga liitumist 2010. aastal töötas ta makromajandusanalüütikuna Euroopa Komisjonis ning Euroopa tööturgude uurijana Hispaania Keskpangas. Tal on magistrikraad Euroopa majandusuuringutes Brugge Euroopa Kolledžist ning doktorikraad töömajanduses Salamanca Ülikoolist (doktor Europaeus).
Felix Appler
Research support officerFelix Appler on Eurofoundi tööelu üksuse uurimistugitöötaja. Tema töö keskendub töösuhetele, miinimumpalkadele ja nende teemadega seotud andmebaaside loomisele. Varem töötas ta Saksamaa Föderaalses Statistikaametis (Destatis) ja Maailmapangas Ida-Aafrikas, viies läbi majapidamisuuringuid ja uurimusi tööjõuturgude ja vaesuse kohta. Felixil on magistrikraad majandusteaduses Bonni Ülikoolist.
Marianna Baggio
Research officerMarianna Baggio on uurimistöötaja Eurofoundi sotsiaalpoliitika üksuses, töötades Euroopa Elukvaliteedi Uuringu (EQLS), soolise võrdõiguslikkuse, rohelise ülemineku ja eurooplaste digielu aspektidega, sealhulgas tehisintellekti mõju üle väljaspool töökohta. Enne Eurofoundiga liitumist töötas ta poliitikaanalüütikuna Euroopa Komisjoni Ühise Uurimiskeskuse käitumuslike teadmiste kompetentsikeskuses. Ta on töötanud postdoktorandina University Vita-Salute San Raffaele (Milano) ja Trento Ülikoolis. Tal on ka ulatuslik kogemus varasemast rollist ettevõtte sotsiaalse vastutuse (CSR) ametnikuna Lõuna-Aafrikas. Marianna omab doktorikraadi majanduses ja juhtimises Trento Ülikoolist, spetsialiseerudes käitumuslikule majandusele.
See osa annab juurdepääsu kogu sisule, mis on selle teema kohta avaldatud.





