Palk ja sissetulek
Palk ja sissetulek on töösuhete ja elukvaliteedi jaoks kesksel kohal. Sellele küsimusele on ELi tasandil pööratud veelgi rohkem tähelepanu kriisist tingitud arengute tõttu majanduses ja ühiskonnas tervikuna.
Leia selle teema kohta uusim sisu allpool.
Miinimumpalgad 2026. aastal: aastane ülevaade
Miinimumpalga kehtestamine kogu ELis on muutunud üha dünaamilisemaks ja tähelepanelikult jälgitavaks poliitikavaldkonnaks, mida on kujundanud ELi miinimumpalga direktiivi ülevõtmine ning kümnendi kestnud püsivat reaalset kasvu seaduslikes määrades. See aruanne käsitleb 2025. aastal liikmesriikides ja Norras toimunud palgakujunduse arutelusid, keskendudes riikidele, kus on ja kellel puudub riiklik miinimumpalk, miinimumpalga ja kollektiivläbirääkimiste omavahelisele seosele madalapalgalistes sektorites ning indikatiivsete võrdlusväärtuste kasvavale rollile riiklike otsuste kujundamisel.Riiklikud miinimumpalgad ELis: poliitikapõhine kasv, jätkuv lähenemine ja suurenenud lähedus läbiräägitud palkadele
Viimase aasta jooksul on riiklikud miinimumpalgad kogu ELis, eriti Kesk- ja Ida-Euroopa riikides, märkimisväärselt tõusnud, jätkates piirkondlike erinevuste vähenemist. ELi miinimumpalga direktiiv on kujunenud oluliseks miinimumpalga tõusu ajendiks paljudes riikides, ületades inflatsioonitasemeid ja tõustes paljudes madalapalgalistes sektorites kiiremini kui kollektiivselt kokkulepitud palgapõhid.Madala palgaga töökohad: tööhõivetrendid ja miinimumpalga poliitikate mõju
See aruanne uurib miinimumpalga poliitikate pikaajalisi mõjusid tööhõivestruktuuridele kogu ELi-27 piirkonnas viimase kahe aastakümne jooksul. See analüüsib süsteemselt, kuidas sektori- ja tööalase tööhõive mustrite muutused on seotud nende poliitikatega. Võttes laiemat ja pikemaajalist perspektiivi, andis aruanne täiendavat sügavust olemasolevale uurimistööle, mis sageli keskendub pigem konkreetsete rühmade, nagu noorte või madala kvalifikatsiooniga töötajate, vahetutele mõjudele, mitte struktuursetele muutustele ja laiematele tööjõuturu dünaamikatele.Eurofoundi aruanded palga ja sissetuleku eri aspektide kohta, pidades silmas muutuvaid majandusolusid kogu Euroopas.
Euroopa sotsiaalõiguste sambas sätestatakse ELi kohustused palkade valdkonnas: töötajate õigus õiglasele palgale, mis tagab inimväärse elatustaseme; piisava miinimumpalga tagamine; palgavaesuse ennetamine.
Euroopa Komisjoni 2020. aasta oktoobris esitatud ettepaneku põhjal võtsid Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu 19. oktoobril 2022 vastu uue direktiivi piisava miinimumpalga kohta. Selle eesmärk on vähendada palgavaesust, edendada kollektiivläbirääkimisi palkade üle ja parandada juurdepääsu miinimumpalga kaitsele.
Nõukogu võttis 30. jaanuaril 2023 vastu soovituse piisava miinimumsissetuleku kohta, mis tagab aktiivse kaasamise.
Selleks et tugevdada meestele ja naistele võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtet, võttis nõukogu 24. aprillil 2023 vastu uue direktiivi tasustamise läbipaistvuse kohta. Direktiivi eesmärk on võidelda palgadiskrimineerimise vastu ja aidata kaotada soolist palgalõhet ELis.
Euroopa Komisjon: Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavaopens in new tab
EUR-Lex: Direktiiv (EL) 2022/2041 piisava miinimumpalga kohta Euroopa Liidusopens in new tab
Euroopa Komisjon: nõukogu võttis vastu soovituse piisava miinimumsissetuleku kohtaopens in new tab
Euroopa Liidu Nõukogu: tasustamise läbipaistvus ELisopens in new tab
See on valik kõige olulisematest tulemustest selle teema kohta.
26 June 2024
Minimum wages in 2024: Annual review
This 2024 annual review of minimum wages provides a synopsis of minimum wage setting during 2023 in the EU27 and Norway. It reports in detail on the processes and outcomes of setting the minimum wage rates for 2024 and beyond. It investigates the extent to which minimum wage earners were affected by the cost-of-living crisis and shows how minimum wage workers are distributed across households over the entire income distribution. The report also addresses the criteria that minimum wage setters considered when setting the new rates for 2024 and to what extent these criteria already include the minimum elements mentioned in Article 5 of the EU Minimum Wage Directive. It provides some initial insights into Member States’ activities around the transposition of the directive, which was a moving target at the time of drafting the report. Finally, an overview of the latest minimum wage research related to the EU27 and Norway completes this report.
5 September 2023
Tackling rising inflation in sectoral collective wage bargaining
After a long period of price stability, inflation has made a remarkable comeback in the EU. In the aftermath of the COVID-19 pandemic, the energy crisis spurred by Russia’s war of aggression against Ukraine and the disruption of the international supply chain, among other factors, have driven up the prices of commodities and goods. While nominal wages picked up in 2021 and 2022, real wage growth has remained below inflation, affecting mainly low-income groups. Even though EU institutions expect inflation to slowly decline by 2025, many collective bargaining rounds have barely been able to keep up with the rapid increase in prices in 2022. Consequently, trade unions’ demands for compensation and pay increases in collectively agreed wages put pressure on some sectors. Updating minimum wages (in line with the directive on adequate minimum wages) plays a key role in protecting the purchasing power of low wages. With wages not keeping up with inflation rates, tensions may resurface in social dialogue and collective bargaining over the coming years.
18 June 2021
Gender pay transparency: Advancing the cause through a truly European proposal
7 September 2022
Access to essential services for people on low incomes: Energy, public transport and digital communications
In collecting information on essential services, the European Commission requested Eurofound to provide input on certain aspects of existing and planned measures in the Member States to improve access to essential services in reference to Principle 20 of the European Pillar of Social Rights. For this exercise, the scope was on energy services, public transport, and digital communications, and the focus on people at risk of poverty or social exclusion (in most cases in practice, people on low incomes). This paper provides an overview of the measures in the Member States based mainly on the inputs from the Network of Eurofound Correspondents, collected in February–March 2022. The paper reviews the measures across the entire EU by clustering the major types or targets of the measures to make essential services accessible, and by succinctly listing main country-level examples. It provides information for understanding the diversity and similarities of the measures applied and suggests pointers on areas where policy action could be developed.
24 January 2023
Economic and social inequalities in Europe in the aftermath of the COVID-19 pandemic
The COVID-19 pandemic had varying impacts on social groups, depending on existing disadvantages, and it was widely believed that it triggered a rise in inequalities across different areas of life. Using indicators from the EU’s Multidimensional Inequality Monitoring Framework (MIMF), this report shows how inequality in the spheres of income, health, employment and education changed between 2010 and 2020. It also examines the main drivers of this change during the pandemic and explores the relationships between government policies in several domains and inequality.
30 March 2021
Wealth distribution and social mobility
This report explores the distribution of household wealth in the EU Member States and analyses the role of wealth in social mobility. Using data from three datasets (the Household Finance and Consumption Survey, the Survey of Health, Ageing and Retirement in Europe and the Luxembourg Wealth Study), it focuses on wealth per household member. Wealth composition is compared across social groups and countries, and the role of housing assets in wealth distribution and negative wealth is assessed. The findings show that parental background, including parental wealth, has an impact on educational and wealth mobility. In order to promote equality of opportunities in terms of access to education and housing, the impact of wealth inequalities, including differences in parental wealth, should be counterbalanced. The report also suggests that regularising wealth declaration in the EU could be a way of promoting social justice by minimising hidden wealth and combating tax evasion.
Eurofoundi teadlased pakuvad asjatundlikke teadmisi ja nendega saab ühendust võtta küsimuste või meediapäringute korral.
Marianna Baggio
Research officerMarianna Baggio on Eurofoundi sotsiaalpoliitika üksuse teadur, kes tegeleb Euroopa elukvaliteedi uuringu aspektidega, samuti soolise tasustamise läbipaistvuse ja mitteametliku hoolduse teemadega. Enne Eurofoundiga liitumist töötas ta poliitikaanalüütikuna Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse käitumisalaste teadmiste pädevuskeskuses. Ta on töötanud järeldoktorina Vita-Salute San Raffaele Ülikoolis (Milano) ja Trento Ülikoolis. Tal on ka laialdased kogemused varasemast rollist ettevõtte sotsiaalse vastutuse (CSR) ametnikuna Lõuna-Aafrikas. Mariannal on doktorikraad majanduses ja juhtimises Trento ülikoolist, spetsialiseerudes käitumisökonoomikale.
Carlos Vacas Soriano
Senior research managerCarlos Vacas Soriano on Eurofoundi tööhõive osakonna vanemteadur. Ta töötab teemadel, mis puudutavad palga- ja sissetulekute ebavõrdsust, miinimumpalka, madalat palka, töökvaliteeti, ajutist tööhõivet ja segmenteerimist ning töökvaliteedi kvaliteeti. Enne Eurofoundiga liitumist 2010. aastal töötas ta makromajandusanalüütikuna Euroopa Komisjonis ning Euroopa tööturgude uurijana Hispaania Keskpangas. Tal on magistrikraad Euroopa majandusuuringutes Brugge Euroopa Kolledžist ning doktorikraad töömajanduses Salamanca Ülikoolist (doktor Europaeus).
Christine Aumayr-Pintar
Senior research managerChristine Aumayr-Pintar on Eurofoundi tööelu üksuse vanemuuringute juht. Ta koordineerib Eurofoundi uuringuid sotsiaaldialoogi ja töösuhete kohta ning teostab järelevalvet Eurofoundi korrespondentide võrgustiku üle. Tema peamine teadustöö – mida vaadeldakse kogu ELi hõlmavast võrdlevast vaatenurgast – keskendub miinimumpalgale, kollektiivselt kokkulepitud palgale ja soolise tasustamise läbipaistvusele. Enne Eurofoundiga liitumist 2009. aastal töötas ta Austrias Joanneum Researchis tööturgude ja regionaalmajanduse uurijana. Ta on omandanud magistrikraadi majanduses ja doktorikraadi sotsiaalteadustes/majandusteadustes, olles õppinud majandust Grazis, Viinis ja Jönköpingis.
See osa annab juurdepääsu kogu sisule, mis on selle teema kohta avaldatud.





