Euroopa Töökohtade Monitor aitab teil jälgida struktuurseid muutusi Euroopa tööturul.
Euroopa Töökohtade Monitooring (EJM) jälgib Euroopa tööturgude struktuurseid muutusi. See analüüsib EL-i tööhõivestruktuuri muutusi ametite ja sektori lõikes ning annab nende muutustele kvalitatiivse hinnangu, kasutades erinevaid töökvaliteedi näitajaid – palgad, oskustasemed jne. Kas tööhõive kasvab suhteliselt kiiremini madalapalgalistes, keskmise palgaga või kõrgepalgalistes töökohtades? EJM hõlmab kõiki 27 ELi liikmesriiki ning põhineb peamiselt Euroopa Liidu tööjõuuuringu (EU-LFS) andmete analüüsil. 2026. aasta juulis uuendati EJM interaktiivset andmestikku, et sisaldada kõige värskemaid aastaseid EU-LFS andmeid kuni 2024. aastani kõigi liikmesriikide ning kogu EL27 kohta.
2024. aastal oli EL27-s tööhõives peaaegu 17 miljonit inimest rohkem kui 2011. aastal ning umbes kolmveerand sellest kasvust tuli hästi tasustatud töökohtadest kõrgeimas kvintiilis palga järgi (+12,8 miljonit).
2011–2024 oli EL-is tööhõive parandamise periood ning enamik liikmesriike koges tugevamat tööhõive kasvu hästi tasustatud töökohtades võrreldes madala või keskmise palgaga töökohtadega.
EL27 naiste tööjõud on kasvanud kiiremini kui meessoost tööjõud, eriti keskmise ja kõrgepalgalistes töökohtades.
Euroopa Töökohtade Monitooring (EJM)
Tööhõive muutused EL-is ajaperioodi, riigi, töö kvaliteedi kriteeriumi ning demograafilise või tööhõive staatuse järgi
COVID-19 kriis näib olevat tugevdanud tööhõive tõusu – kiirendades hästi tasustatud töökohtade kasvu digimajanduses, kuid ka madalama palgaga, kohapealsete teenuste tööhõive vähenemist.
Kuigi peaaegu kogu viimase kümnendi neto uus töökoht on tulnud teenindussektorist, on tootmine samuti positiivselt panustanud tööhõive kasvu, eriti kõrgepalgalistes ametikohtades (teadus/inseneriteadus ning äri-/haldusspetsialistid).
EU27 töökohtade osakaal, mis on "tuumik" ehk standard, on kasvanud. Kuigi osalise tööajaga tööhõive on kasvanud, on seda tasakaalustanud iseettevõtluse ja ajutise tööhõive suurem langus. Siiski on mittestandardne tööhõive hästi tasustatud töökohtadel kasvanud, moodustades umbes 30% netotöökohtadest uutest tippviiendikust (3,5 miljonit 12,8 miljonist). Seetõttu on ka mittestandardne tööhõive paranenud.
Euroopa Tööhõive Monitor (EJM) kasutab Euroopa tööhõive struktuursete muutuste analüüsimiseks töökohtadel põhinevat lähenemist. Sellise tööpõhise lähenemise peamine metoodiline uuendus on töökohtade arengute jälgimine töö tasandil (mõistetuna antud ametina antud sektoris), mitte üksiku töötaja tasandil, nagu on tavapärasem tööjõuturu arengute analüüsis.
Kasutades standardseid rahvusvahelisi ametiklassifikatsioone (ISCO-08) kahekohalisel tasemel ja sektoreid (NACE Rev 2.0) ühekohalisel tasemel, luuakse igas riigis töökohtade maatriks. Iga töökoht on amet ühes sektoris. Kokku on 43 kahekohalist ametit ja 23 ühekohalist sektorit, mis tekitab 989 töökohta. Praktikas ei sisalda paljud teoreetilised töörühmad tööhõivet; Näiteks on ebatõenäoline, et finantsteenuste valdkonnas oleks palju oskuslikke põllumajandustöötajaid. Riigi töökohtade koguarv varieerub umbes 400 kuni veidi üle 800 ning see sõltub suuresti riigi suurusest ja Euroopa Liidu tööjõuuuringu (EU-LFS) valimi suurusest. Mida suurem on tööjõud, seda rohkem on võimalik töökombinatsioone, mida saab LFS-i andmete põhjal tuvastada.
Iga riigi töökohad on järjestatud mõne järjestuskriteeriumi alusel, näiteks keskmise tunnipalga. Iga riigi töökoha–palga edetabelid, mida kasutati viimases analüüsis, põhinevad peamiselt sissetulekute struktuuri [SES] uuringu mikroandmetel (kolm lainet, 2014, 2018 ja 2022), mida täiendavad EL-LFS aastaandmefailid aastateks 2014–2020, et katta sektoreid, mis ei kuulu SES-i alla. Need allikad võimaldasid luua riigi töökohtade ja palkade edetabelid 27 ELi liikmesriigi jaoks. Alternatiivsetes edetabelites kasutatakse ka kahte muud töökvaliteedi kriteeriumit – tööharidus (põhineb töökohtade kaalutud keskmisel haridustasemel, allikas: LFS) ja laiem töökvaliteet (põhineb kaalutud keskmisel skooril seitsmes töökvaliteedi dimensioonis, allikas: Euroopa töötingimuste uuringud 2015 ja 2024).
Töökohad jaotati iga riigi kvintiilide kaupa vastavalt selle riigi töökoha ja palga edetabelile. Kõige paremini tasustatud töökohad määratakse kvintiilile 5, madalaima palgaga kvintilile 1. Iga kvintiil igas riigis peaks esindama võimalikult lähedalt 20% tööhõivest algperioodil, st töökohad määratakse kvintiilidele vastavalt nende tööhõivekaalule. Edaspidi jäävad töökohtade ja kvintiilide jaotused iga riigi jaoks fikseerituks, nii et kõigis diagrammides, mis järgivad antud kvintiilit antud riigis (ükskõik kui lagunenud), viidatakse alati konkreetse töörühma tööhõiveandmetele, mis on eksklusiivsed sellele kvintiilile. Esitluse eesmärgil suunatakse fookus seejärel tööhõive taseme muutusele kvintiilitasemel antud perioodil igas riigis, nt aastatel 2019–2024. Allolev diagramm illustreerib lihtsustatud formaadis ülaltoodud kolme sammu, tuues näidetena mõningaid kõrgeima palgaga ja madalaima palgaga töökohti, kus EL-i tasandil on palju töötajaid. (Kuigi töökohad on õigesti määratud EL-i kvintiilide järgi, on üksikute töökohtade ja palgatasemete read 1–4 ja 1105–1108 vaid illustratiivseks otstarbeks.)
Töökohtade edetabelid ja kvintiilide jaotused iga riigi kohta
Netotööhõive muutus algus- ja lõppperioodide vahel (töötajate arvus) iga kvintiili kohta igas riigis summeeritakse, et määrata, kas netotöökohtade kasv on koondunud tööhõivestruktuuri ülemisse, keskmisse või alumisse ossa. Kui pole teisiti märgitud, kirjeldavad kõik aruande diagrammid netotööhõive muutust kvintiilide kaupa nii nimetatud riigis kui ka kogu EL-is. ELi koonddiagrammid põhinevad ühise EL-i töö-palga järjestuse rakendamisel (mis põhineb standardiseeritud riiklike töö-palga edetabelite kaalutud keskmisel).
Tulemuseks olevad viiendikud diagrammid annavad lihtsa ja graafilise ülevaate tööhõive muutuse ulatusest antud perioodil ning näitab, kuidas see muutus on jaotunud erinevate palgatasemete töökohtade vahel. Sarnast tööklassifikatsiooni saab teha töövõtjate oskuste või laiapõhjalise, mitmemõõtmelise töö kvaliteedi näitaja abil järjestuskriteeriumina ning andmeid esitatakse ka tulemuste jaotuste kohta.
Näiteks allolev kvintiildiagramm illustreerib tööhõive muutusi EL27 piirkonnas aastatel 2019–2024. Joonist tuleks lugeda vasakpoolseimast riba klastrist (kvintiil 1, mis tähistab madalaima palgaga töökohti) kuni parempoolseima klastrini (kvintiil 5, mis tähistab kõrgeima palgaga töökohti). Netotööhõive muutus on vertikaalteljel esindatud tuhandetes (k) või miljonites (m). Graafiku peamised tunnused on 2,4 miljoni madalapalgalise töökoha kaotus (alumine kvintiil) ning samaaegne umbes 7,4 miljoni hästi tasustatud töökoha (ülemine kvintiil) lisandumine pandeemia ja pärast pandeemiat.
See meetod pakub ka täiendavaid võimalusi nende netotööhõive muutuste jagamiseks kategooriateks nagu sugu, tööhõive või professionaalne staatus ning tööaja kategooria: täiskohaga või osalise tööajaga. Põhjalikuma andmetöötluse kirjelduse saamiseks vaadake varasemate EJM-i aastaaruannete lisades olevat ulatuslikku materjali, kus kasutati sama tööpõhist lähenemist.
Lõpuks on olemas ka tulpdiagrammid, mis näitavad tööhõive taset töökoha kvintiilide kaupa. Ehituse järgi näitavad need graafikud algusaastal (2011) võrdseid kvintiile; Järgnevad tööhõive summad kajastavad tööhõive muutust kõigi iga kvintiilile määratud üksikute töökohtade lõikes perioodil 2019 või 2024 (märkides, et töökohtade ja kvintiilide jaotused on fikseeritud kogu perioodi jooksul).
Leia allpool kõik Eurofoundi väljaanded EJM-i kohta.
2 April 2019
Tööhõivestruktuuri muutused EL-is ja USA-s, 1995–2007 opens in new tab(2012, toimetanud Eurofoundi töötajad)
Fernandez-Macias, E. (2012), Töökohtade polariseerumine Euroopas? Tööhõive struktuuri ja töökvaliteedi muutused, 1995–2007opens in new tab, Töö ja ametid (2012)
Fernández-Macías, E. ja Hurley, J. (2017). Rutiinselt kallutatud tehniline muutus ja töökohtade polariseerumine Euroopasopens in new tab, Socio-Economic Review, köide 15, number 3, juuli 2017
Torrejon-Perez, S., Fernández-Macías, E. ja Hurley, J. (2024). Globaalsed muutused tööhõivestruktuurisopens in new tab, Euroopa Liidu Väljaannete Büroo, Luksemburg.
Torrejon-Perez, S., Fernández-Macías, E. ja Hurley, J. (toimetajad) (2025). Globaalsed trendid töökohtade polariseerumises ja uuendamises: arenenud ja arenevate riikide võrdlusopens in new tab, Palgrave MacMillan. Avatud ligipääsu link
