Tööaeg

15 April 2019

Tööaeg osutab ajavahemikule, mil kooskõlas riiklike õigusaktide ja/või tavadega töötaja teeb tööd: ta on tööandja käsutuses ja täidab oma töökohustusi või -ülesandeid. Eri ametikohtadel või eluetappidel on töötajate töötundide arv varieerub ning erinevuste määratlemisel on eriti oluline töötaja sugu.

Tööaeg on peamine tööelu mõjutav tegur ja selle reguleerimine on olnud aastakümneid nii riikide kui ka ELi tasandil peetud poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete arutelude keskmes. Selleks et tagada töötajate tervisekaitse ja ohutus, kohustatakse ELi tööaja direktiiviga kõiki liikmesriike kehtestama tööaja miinimumnormid kõikidele töötajatele kogu ELis. See sisaldab nädalase maksimaalse tööaja (kuni 48 tundi), minimaalse puhkeaja ja pauside, põhipuhkuse, öötöö ja vahetustega töö norme.

Eurofoundi töö

Eurofound on juba aastaid kogunud teavet tööaja eri aspektide ja nende mõju kohta meeste ja naiste töötingimustele ja elukvaliteedile ELis. Eurofoundi tööaja uuringute eesmärk on paremini mõista tööaja korraldust ja selle mõju tööhõivele, tootlikkusele, heaolule ning töö- ja eraelu tasakaalule. Andmeid kollektiivselt kokkulepitud tööaja ja sotsiaalpartnerite rolli kohta on regulaarselt avaldatud ning neid on hiljuti analüüsitud ka pikaajalisest perspektiivist. Meeste ja naiste tööaja võrdlusuuringud näitavad, et meeste tööaeg on tõenäoliselt pikem ja naised tegelevad tõenäoliselt rohkem tasustamata kodutööga.

Tööaja reguleerimine ja korraldus

Tööaja reguleerimine aitab suurendada töö- ja eraelu tasakaalu ning ka osalemist tööturul. Kiiresti muutuvas majanduskliimas vajavad ettevõtted ja töötajad paindlikkust. Eurofound on uurinud tööaja ning töö- ja eraelu tasakaalu suhet elukäigu perspektiivis.

Uuringus on vaadeldud tööajakorralduse eri aspekte ning mõju tootlikkusele ja töötingimustele. Kuna tööajakorraldus on muutumas, analüüsis Eurofound koos Rahvusvahelise Tööorganisatsiooniga hiljuti kaugtöö ja info- ja sidetehnoloogiaga seotud liikuva töö mõju sellise töökorraldusega seotud töötajate tööajale.

Hiljutises tööaja pikaajalise perspektiivi uuringus analüüsitakse 21. sajandi alguses ELis kollektiivselt kokkulepitud tööaja aspektide arengut. Selles keskendutakse eelkõige viiele valdkonnale: kemikaalid, metallitööstus, pangandus, jaemüük ja avalik haldus. Aruandes kirjeldatakse institutsioonilisi tööaja reguleerimise süsteeme ning hinnatakse nii kokkuleppelise kui ka tavalise tööaja muutusi ajavahemikus 1999–2014.

Uuringu analüüsis käsitletud tööaeg

Tööaja küsimustega seotud andmeid pakuvad Eurofoundi kolm suurt uuringut.

Euroopa töötingimuste uuringus käsitletakse tööaega eri vaatenurkadest. Euroopa kuuendas töötingimuste uuringus (2015) oli tööaeg üks seitsmest töökoha kvaliteedi näitajast. Selle alusel mõõdeti pika tööaja esinemist, pauside pikkust, ebatüüpilist tööaega, tööajakorraldust ja paindlikkust ning nende mõju töötajate tervisele ja heaolule. Uuringutulemuste põhjal on 43% töötajatel väga korrapärane töögraafik.

Eurofound uuris hiljuti kuuenda töötingimuste uuringu andmete põhjal jätkusuutlikuks tööks vajalikku tööajakorraldust. Analüüsis keskendutakse tööajakorralduse, töö- ja eraelu tasakaalu ning tööaja eelistuste ning töötajate tervise ja heaolu vahelistele seostele. Samuti hinnatakse praeguste töötingimuste ja tööajakorralduse jätkusuutlikkust.

Euroopa elukvaliteedi uuringus vaadeldakse nii tasustatud kui ka tasustamata töö ajakorraldust ning mõju töö- ja eraelu tasakaaluga seotud rahulolule.

Tööajakorraldus võib oluliselt mõjutada ettevõtete tõhusust, tootlikkust ja konkurentsivõimet, samuti nende töötajate tervist, heaolu ja motivatsiooni. Euroopa ettevõtete uuringu põhjal uuris Eurofound põhjalikult ka tööaja ning töö- ja eraelu tasakaalu. Vaadeldi paindliku tööajakorralduse ja -arvestuse levikut, osaajaga tööd, ületunnitööd ja mittestandardset tööaega; vanemapuhkust ja muud pikaajalist puhkust; järkjärgulist ja varajast pensionile jäämist; ning töö- ja eraelu tasakaalu toetavat konkreetset ettevõtete poliitikat.

Esiletõstetud materjal: EurWORKi temaatiline ülevaade pühapäeval töötamisest Euroopas

23. september 2016 – ELi liikmesriigid on vastu võtnud seadused, mis reguleerivad kaupluste ja ettevõtete pühapäevaseid lahtiolekuaegu. Siiski on ka liikmesriike, kus uued õigusaktid piiravad lahtiolekuaega. Euroopa töötingimuste uuringu kohaselt suurenes ajavahemikul 2010–2015 pühapäeviti töötavate töötajate osakaal, toetades ideed, et pühapäeviti töötamine on muutumas üha tavalisemaks nähtuseks.
Mis toimub pühapäeval töötamisega Euroopas?

Allikad

Ongoing work

Highlights (9)

Kõik (789)

Publications (209)

Articles (549)

News (18)

Events (13)