Noored

15 September 2022

„Noorus“ on mõiste, mida kasutatakse lapsepõlve ja täiskasvanuea vahelise perioodi kirjeldamiseks. Ehkki selline määratlus võib olla abstraktne, kasutatakse seda ka poliitilistes mõistetes, et viidata konkreetsetele vanuserühmadeRead more

„Noorus“ on mõiste, mida kasutatakse lapsepõlve ja täiskasvanuea vahelise perioodi kirjeldamiseks. Ehkki selline määratlus võib olla abstraktne, kasutatakse seda ka poliitilistes mõistetes, et viidata konkreetsetele vanuserühmadele. Noortele kasvamiseks, õppimiseks ja töötamiseks hea keskkonna tagamine on üks Euroopa ja Eurofoundi põhieesmärke, kuid selleks tuleb lahendada konkreetsed probleemid. Noored on pikka aega olnud ja on eelkõige praegu ELi tasandi poliitika keskmes. 

Read less

Viimased uuendused

Youth first! Employment, skills and social policies that work for young Europeans in times of uncertainty

In the European Year of Youth, five EU Agencies, the European Centre for the Development of Vocational Training (...

Fifth round of the Living, working and COVID-19 e-survey: Living in a new era of uncertainty

Eurofoundi veebiuuringu viies voor, mis oli avatud 25. märtsist kuni 2. maini 2022, heidab valgust kogu Euroopa...

Watch the webinar: A better Europe for young people – What matters most?

The European Commission’s Directorate General for Education and Culture (DG EAC), Eurofound and the International...

ELi taust

Top

Noorte tööhõive ja noori mõjutavad küsimused on jätkuvalt ELi poliitilises tegevuskavas tähtsal kohal ning suurt muret tekitab asjaolu, et noored on COVID-19 kriisi sotsiaal- ja majandusmõjude peamised ohvridRead more

Noorte tööhõive ja noori mõjutavad küsimused on jätkuvalt ELi poliitilises tegevuskavas tähtsal kohal ning suurt muret tekitab asjaolu, et noored on COVID-19 kriisi sotsiaal- ja majandusmõjude peamised ohvrid. Olles juba eelmise majanduslanguse tõttu palju kannatanud, on Euroopa Komisjon ajaloo kordumise vältimiseks välja pakkunud tõhustatud noortegarantii kui konkreetse poliitikavahendi COVID-19 pandeemiaga kaasnevate tööhõive ja sotsiaalsete tagajärgedega toimetulekuks. Selle eesmärk on tagada, et kõikide alla 30-aastaste noorteni jõuab nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või ametliku hariduse omandamist kvaliteetne pakkumine töökoha, täiendusõppe, töökohapõhise õppe või praktika näol.

See algatus põhineb eelnevatel Euroopa tasandi meetmetel. Komisjoni 2016. aasta teatise „Investeerimine Euroopa noortesse“ eesmärk oli noortepaketi kaudu noori toetada. Pakett toetab 2013. aastal loodud noortegarantii ja noorte tööhõive algatuse kaudu paremaid tööhõivevõimalusi, paremaid haridus- ja koolituspakkumisi ning võimalusi solidaarsuseks, õpiliikuvuseks ja osalemiseks.

Selle meetme osana loodi 26. novembril 2018. aastal vastuvõetud uusima ELi noortestrateegiaga (2019–2027) raamistik koostööks liikmesriikidega noortepoliitika vallas. Meetmed on rühmitatud kolme peamisse tegevusvaldkonda, mille märksõnad on „kaasamine“, „ühendamine“ ja „võimestamine“.

2020. aasta jaanuaris esitles komisjon oma teatist „Tugev sotsiaalne Euroopa õiglaste üleminekute jaoks“. Sellega tutvustati Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise tegevuskava, millega kinnitatakse ELi pühendumist noortegarantiile.

Kuna selgus, et noored olid COVID-19 pandeemia ja piiravate meetmete raskete sotsiaal- ja majandusmõjude suhtes kõige haavatavamad, lõi komisjon 2020. aasta juulis noorte tööhõive toetamise paketi, mis koosneb neljast osast, et luua järgmisele põlvkonnale nn töösild. Komisjon esitas ettepaneku nõukogu soovituse kohta, mis käsitleb algatust „Töösild – noorte tööhõive tugevdamine“ ja mis asendab 2013. aasta soovitust. See algatus on seotud ettevõtete vajadustega, et pakkuda vajalikke oskusi, eriti rohe- ja digipöördeks. Algatusega laiendatakse noortegarantiiga hõlmatud vanust 15–24 eluaastalt 15–29 eluaastani. Pakett sisaldab ka kutsehariduse ja -õppe ettepanekut, uut tõuget töökohapõhisele õppele ja lisameetmeid noorte tööhõive toetamiseks.

Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavaga, mille kohta Euroopa Komisjon tegi 2021. aasta märtsis ettepaneku ja millele järgnes 2021. aasta mais Porto sotsiaaltippkohtumisel tehtud deklaratsioon, kehtestati noortega seoses uued kaugeleulatuvad eesmärgid, nt 15–29-aastaste mittetöötavate ja mitteõppivate noorte (NEET-noorte) osakaalu vähendamine 12,6%-lt (2019) 9%-le 2030. aastaks.

Eurofoundi noorteküsimuste alane töö on seotud komisjoni 2019.–2024. aasta prioriteediga inimeste hüvanguks toimiva majanduse valdkonnas ning on siin väga asjakohane.

Read less

Uuringud

Top

Youth infographic
Infograafik

Eurofound on töötanud palju tööhõive, elukvaliteedi ja sotsiaalse ühtekuuluvusega seotud noorteküsimustega. COVID-19 pandeemia järgset majandus- ja sotsiaalkriisi silmas pidades jätkatakse teadustegevuses mitmes teemavaldkonnas noori mõjutavate probleemide käsitlemist, eriti seoses tööhõive ja tööturgude, elamistingimuste ja elukvaliteediga ning ligipääsuga avalikele teenustele.

COVID-19 ja selle mõju noortele

Eurofoundi ainulaadne veebiuuring „Elamine, töötamine ja COVID-19“ annab ülevaate pandeemia mõjust inimeste, sh noorte eludele, et aidata poliitikakujundajatel välja töötada kriisivastased meetmed. Mitmes voorus läbiviidav uuring võimaldab võrrelda probleeme, millega noored pandeemia üleelamise erinevatel etappidel silmitsi seisavad.

Uuringule tuginedes analüüsis Eurofound COVID-19 mõju ELi noortele tööhõive, majandusliku olukorra, sotsiaalse tõrjutuse, vaimse heaolu ja institutsioonidevastase usalduse seisukohast. Uuring annab ülevaate poliitikameetmetest, mis on võetud selleks, et vähendada pandeemia majanduslikku ja sotsiaalset mõju noortele.

2008.–2013. aasta kriis ja töökohad

Pärast 2008.–2013. aasta kriisi tõusis ELis tööpuudus murettekitavale tasemele, jõudes 15–29-aastaste hulgas 20%-ni ja üksikutes liikmesriikides veelgi kõrgemale. Noortegarantii ja muude meetmete toel on noorte tööpuudus viimastel aastatel taandunud, langedes lõpuks 2019. aastal kriisieelsele tasemele. Küsimus on aga jätkuvalt selles, kus on töökohad ja kuidas saab aidata noori, eriti neid, kes on juba pikka aega tööturult eemal olnud. Tõhustatud noortegarantii on siin otsustava tähtsusega, et reageerida COVID-19 kriisile ja vältida järjekordset järsku kasvu noorte tööpuuduses. Eurofoundi uuring pakub noortepoliitika arendamiseks suure hulga teavet järgmistes valdkondades:

  • noored pikaajalised töötud;
  • noortele suunatud starditoetus;
  • noorte ettevõtlus Euroopas;
  • noorte üleminekute kaardistamine Euroopas;
  • noored ja töö ning poliitikasuunised, mille eesmärk on seda noorte eluvaldkonda parandada;
  • noorte töötajate aitamine kriisi ajal ning sotsiaalpartnerite ja riigiasutuste toetus;
  • noortegarantiiga seotud kogemused Soomes ja Rootsis;
  • mittetöötavad ja mitteõppivad noored.

Hiljuti kohandati uuringute fookust, et uurida COVID-19 mõju Euroopa noortele.

NEET-noored ja tõrjutus

Lisaks kõrgele tööpuudusele on liikmesriigid alates 2008. aastast tegelenud majanduslanguse ebaproportsionaalse mõjuga alla 30-aastastele, sh kõrge haridustasemega noortele. Mittetöötavate ja mitteõppivate 15–29-aastaste noorte arv kasvas kiiresti pärast 2008. aastat, kuid oli alates 2014. aastast taas kahanemisjärgus, jõudes 2018. aastaks tagasi kriisieelsele tasemele. Mõnes liikmesriigis, eelkõige Itaalias ja Kreekas, jäi see arv aga kõrgeks. Eurofound püüab mõista noorte tööturust ja haridusest kõrvalejäämise majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi.

Uuringud COVID-19 mõju kohta noortele keskendus noorte, eriti NEET-noorte majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale pandeemia alguses. Selles kirjeldatakse noorte osalemist tööturul aastatel 2007–2020 ning käsitletakse NEET-noorte iseärasusi ja mitmekesisust.

Mõnel noorel on eriti raske tööd leida: näiteks on puuete või muude terviseprobleemiga noortel 40% suurem tõenäosus muutuda NEET-noorteks. Aktiivse kaasamise poliitikat peetakse nende raskustega toimetulekuks kõige sobivamaks. Eurofound on analüüsinud aktiivse kaasamise poliitikat puuetega või terviseprobleemidega noorte kontekstis 11 ELi liikmesriigis.

Noorte mõõde Eurofoundi uuringutes

Noorte mõõde on asjakohane paljudes Eurofoundi teadustegevuse valdkondades, sh uuringutes.

Veebiuuring „Elamine, töötamine ja COVID-19“, mis viidi läbi mitmes voorus aastatel 2020 ja 2021, uurib pandeemia mõju vanuserühmade lõikes. Noori puudutavate teemade hulgas on töökaotus ja ebakindlus, vaimne heaolu, sotsiaalne tõrjutus ja optimism tuleviku suhtes, kogemused e-haridusega, usaldus institutsioonide vastu ja ligipääs avalikele teenustele. Uuringutulemused näitavad, et noori on jälle rängalt tabamas järjekordse kriisi sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud.

Euroopa elukvaliteedi uuringus (2016) leiti olulisi erinevusi vanuserühmade vahel seoses elukvaliteedi, sotsiaalse kaasatuse, ühiskonna kvaliteediga ja ligipääsuga avalikele teenustele. Euroopa elukvaliteedi uuringu andmeid kasutati ka poliitikaülevaate koostamiseks Euroopa noorte sotsiaalse olukorra kohta.

Euroopa töötingimuste uuringust (2010) ilmnes, et noorte töötajate (alla 25-aastased) töötingimuste mõned aspektid erinevad oluliselt eakamate töötajate töötingimustest. Euroopa töötingimuste 2015. aasta uuringu andmed näitavad, et noorte ja eakamate töötajate vaheline oskuste lõhe on järk-järgult kadumas.

Eurofoundi veebiuuringus „Elamine, töötamine ja COVID-19“ kasutati erinevaid küsimusi Euroopa elukvaliteedi uuringutest ja Euroopa töötingimuste uuringutest, kohandades neid vajadusel veebiuuringu eesmärgiga.

Read less

Peamised sõnumid

Top
  • Alates 2008. aastast kasvava tööpuuduse tõttu on noored kannatanud raskete majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede all. Suurest väljaspool tööturgu ja haridust olevate noorte arvust tulenev majanduslik kahju ELile on hinnanguliselt üle 153 miljardi euro aastas.
  • Aastate 2008–2013 kriis tõi esile selle, et noored on majanduslanguse suhtes haavatavamad kui teised vanuserühmad. Noorte tööpuudus tõusis paljudes ELi riikides üle 40% ning mittetöötavate ja mitteõppivate noorte osakaal saavutas ajaloo kõrgeima taseme – 16% kogu ELi 15–29-aastastest elanikest.
  • Hoolimata ELi ja liikmesriikide poliitilistest püüdlustest 2008. aasta finantskriisi järel noori toetada puudutas ka COVID-19 kriisi ajal töökaotus kõige rohkem noori. Olles pandeemiapiirangutest enim mõjutatud sektorites ülekaalukalt esindatud ja töötades suurema tõenäosusega tähtajaliste lepingutega või osalise tööajaga, vastasid 12% 18–29-aastastest noortest, kes osalesid vähemalt kahes veebiuuringu „Elamine, töötamine ja COVID-19“ voorus, et nad on töö kaotanud, kusjuures 12% õpilastest seisab samuti silmitsi töötusega.
  • Töötud või mitteaktiivsed noored kogesid võrreldes teiste rühmadega pandeemia ajal kõige tõenäolisemalt elukohaga seotud ebakindlust (2021. aasta kevadel 17%) ja teatasid raskustest toimetulekuga (43%) ning säästude puudumisest (39%); üle poolte noortest teatas aga, et nad elavad koos vanematega, mis pakub mõnevõrra kindlustunnet. Kui noored ei saa aktiivselt hariduses ega tööturul osaleda, on suur oht, et nad jäävad pikaks ajaks eemale; sellel on tõsised tagajärjed nende endi ja kogu ühiskonna tulevikule.
  • COVID-19 kriisil oli eakamate rühmadega võrreldes ebaproportsionaalne mõju noorte eluga rahulolule ja vaimsele heaolule. See paranes 2020. aasta suvel, kui liikumispiiranguid lõdvendati, kuid langes sügavaima tasemeni 2021. aasta kevadel, kui piirangud ja koolide sulgemised taasjõustusid, mistõttu langes eluga rahulolu ja vaimne heaolu tasemeni, kus peaaegu kahte kolmandikku noortest ohustas depressioon.
  • Ehkki COVID-19 kriis on vaimse tervise ja tööhõive seisukohalt kõige rängemini mõjutanud noori, oli nende üldine usaldus institutsioonide vastu samuti teistest rühmadest jätkuvalt kõrgemal. On oluline, et poliitikakujundajad lähtuksid sellest sotsiaalsest kapitalist ja tagaksid, et investeeringud noortesse jääksid ELi poliitilises tegevuskavas esikohale.
  • Pandeemia ajal kehtestati noorte toetamiseks mitmesuguseid meetmeid. Nende hulgas oli tõhustatud Euroopa noortegarantii, riiklikud algatused noorte hariduses osalemise toetamiseks ja meetmed vähendamaks takistusi olemasolevale noorte rahalisele eritoetusele ja sotsiaalkaitsele; paljud nendest poliitikameetmetest olid aga ajutised. Tulevaste kriiside vastu suurema vastupanuvõime loomiseks on ülioluline, et poliitikakujundajad seaksid esikohale noortele suunatud pikaajalised meetmed, nt tööle ja töökohapõhisele õppele ligipääsu püsivad täiustused ja meetmed töökohakindluse suurendamiseks.
Read less

Väljaanded ja andmed

Top

Järgmistes jaotistes on juurdepääs selle teema paljudele väljaannetele, andmetele ja tegevusele. 

  • Väljaanded (164)
  • Andmed
  • Toimuv tegevus (1)

Andmed

Teemaga seotud andmete lingid on allpool.

Toimuv tegevus

Sellel üldteemal toimub uuringuid mitmel allteemal, mis on loetletud allpool koos linkidega tulevastele väljaannetele.

Intergenerational dynamics over time

Publication Aprill 2023