Miinimumpalga katseprojekt (2021–2023)
Euroopa Parlamendi taotlusel ja Euroopa Komisjoni otsusel viib Eurofound aastatel 2021–2023 ellu katseprojekti teemal "Miinimumpalga roll üldise töögarantii kehtestamisel ELis".
Selle katseprojekti eesmärk on pakkuda andmeid ja teaduslikke tõendeid, mida kasutatakse piisavat miinimumpalka käsitleva komisjoni algatuse(opens in new tab)This link opens in a new tab. Peamisi eesmärke uuritakse kolmes erinevas moodulis:
Moodul 1: Miinimumpalga jõustamine ja vastavus – miinimumpalga regulatsioonile vastavuse mõõtmine ning selle mõõtmisega seotud metoodiliste ja poliitiliste küsimuste arutamine
Moodul 2: Madalapalgaliste töökohtade suhtes kohaldatavate miinimumpalgamäärade andmebaas – kollektiivlepingutes sätestatud miinimumpalga andmebaasi loomine
Moodul 3: Miinimumtariifid kollektiivlepingutes – kontrollida füüsilisest isikust ettevõtjate miinimumtasude olemasolu kollektiivlepingutes
Loodi kaks eksperdirühma, et toetada selle katseprojektiga tehtavat tööd kogu selle kestuse jooksul. Need rühmad koondavad kogu ELi hõlmavaid eksperditeadmisi miinimumpalga (moodul 1) või kollektiivläbirääkimiste/kollektiivlepingute (moodulid 2 ja moodul 3) järgimise järelevalve valdkonnas. Rühmad koosnevad Eurofoundi haldusnõukogu nimetatud ametiühingute, tööandjate organisatsioonide ja valitsuste ekspertidest, kollektiivlepingute riiklikke andmeregistreid haldavatest praktikutest, akadeemilistest ekspertidest ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD), Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) ja Euroopa Komisjoni ekspertidest.
Moodul 1 käsitleb miinimumpalga jõustamise ja järgimise järelevalvet. Jõustamine on üldiselt oluline küsimus ja eriti kui arvestada töö- ja sotsiaaleeskirju. Miinimumpalga määruse järgimine on oluline, et tagada töötajate õigused ja kaitse, samuti võrdsed võimalused ettevõtjatele ja aus konkurents.
Pilootprojekti 1. moodul koosneb kolmest omavahel seotud tööpaketist, mis viiakse ellu aastatel 2021–2023.
Tööpakett 1 – Lähenemisviisid nõuetele mittevastavuse ulatuse hindamiseks: Esimene tööpakett algas 2021. aasta keskel ja selles uuritakse, mis on (juba) teada seadusjärgse ja kollektiivselt kokkulepitud miinimumpalga mittejärgimise määra kohta ELi liikmesriikides. Selles tuuakse välja riiklikud allikad ja meetodid, mida kasutatakse miinimumpalga eeskirjade rikkumise ulatuse hindamiseks, ning arutatakse usaldusväärsete hinnangute saamisega seotud probleeme. Lisaks riiklikele lähenemisviisidele esitatakse selles metoodiline arutelu nõuete täitmata jätmise kvantifitseerimise probleemide kohta ja uuritakse kogu ELi hõlmavate (ühtlustatud) andmeallikate kasutamise teostatavust, et hinnata miinimumpalga eeskirjade rikkumise ulatust. Arvestades teostatavust ja hoiatusi, hinnatakse mittevastavuse ulatust.
2. tööpakett – jõustamisasutuste, poliitika ja tavade kaardistamine: teine tööpakett algas 2021. aasta lõpus ning selles uuritakse vahendeid, institutsioone ja eeskirju, mida liikmesriigid praegu kasutavad miinimumpalga eeskirjade järgimise jälgimiseks, jõustamiseks ja edendamiseks. Selles uuritakse peamisi kontrolliasutusi, nende suutlikkust ja ressursse, sotsiaalpartnerite rolli nõuete täitmise järelevalves, eri osalejate vahelist koordineerimist ning kohaldatavate strateegiate ja meetmete, sealhulgas sanktsioonide liike. Neid poliitikaid ja tavasid tuleb vaadelda miinimumpalka käsitlevate õigusaktide või muude reguleerimisvormide ja täitevasutuste kontekstis. See tööpakett tugineb Eurofoundi korrespondentide võrgustikule ja nende intervjuudele asjaomaste riiklike osalejatega.
Tööpakett 3 – Valitud sektorite poliitikaanalüüs: 2022. aasta keskel käivitatud kolmanda tööpaketiga viiakse kvalitatiivne uuring lõpule. See tugineb esimese ja teise tööpaketi järeldustele ning püüab põhjalikult uurida nõuete täitmata jätmise ajendeid ja takistusi, millised poliitikameetmed näivad millises kontekstis hästi toimivat, miks või miks mitte ning kas ja millistel tingimustel saaks mõnda poliitikameedet üle kanda teistesse riikidesse. Samuti püüab komisjon üldisemalt õppida poliitikameetmetest, mis käsitlevad nõuete täitmata jätmist muudes valdkondades. Täpsemalt keskendutakse poliitikaanalüüsis ainult valitud sektoritele ja mõnes valitud riigis.
Kõiki kolme valdkonda hõlmav lõplik integreeritud aruanne avaldati 2023. aasta novembris.
27 November 2023
In the EU, non-compliance with statutory or negotiated minimum wages averages 6.93% or 1.3%, depending on the statistics used. The lowest national estimate is 0.01% in Belgium and the highest is 11.59% in Hungary. It mostly affects young workers, those on fixed-term or part-time contracts and those working for small companies. It is more common in services than in manufacturing, and is characterised by shorter working time. Member States monitor, enforce and promote compliance in similar ways, although with some differences. This report identifies hindering and enabling factors. Some countries focus on specific economic sectors, such as construction, domestic work, platform work, agriculture and meat processing. National authorities often enforce minimum wages indirectly by helping employers comply, raising workers’ awareness, and helping stakeholders increase cooperation and develop faster procedures. Combining these soft initiatives with tougher measures increases the effectiveness of inspectorates’ actions in enforcing compliance with minimum wages.
Teises moodulis kavandatakse ja katsetatakse madala ja keskmise palgaga töökohtade ja sektoritega seotud kollektiivselt kokkulepitud miinimumpalga andmebaasi loomist.
Töö selle mooduli kallal algas 2021. aastal kontseptsioonimärkuse väljatöötamisega. Märkuses kirjeldatakse, kuidas saab valida madala ja keskmise palgaga töökohti või sektoreid ning kuidas koostada esindusliku valimi nende töökohtade või sektoritega seotud kollektiivlepingutest. Tuginedes riiklike kollektiivlepingute registrite kättesaadavusele ja juurdepääsetavusele, tehakse ettepanek riigipõhiste valimi moodustamise lähenemisviiside kohta. Samuti kirjeldatakse, millised parameetrid andmete kogumisse kaasatakse.
Paralleelselt kontseptuaalse tööga tegi projektimeeskond 2021. aastal koostööd riiklike registrite ja kollektiivlepingute andmeesitajatega, et selgitada välja nende andmebaaside ulatus ja juurdepääsetavus ning teha nendega koostööd.
2022. aastal alustas Eurofound veebipõhise andmebaasitaristu arendamist, mis võimaldab kodeerida aastatel 2015–2022 kollektiivlepingutes sisalduvaid palgamäärasid ja kogu muud asjakohast teavet.
Kodeerimise metoodikat ja näitajate kogumit kollektiivselt kokkulepitud miinimumpalga määrade arengu kohta kirjeldatakse lõplikus konsolideeritud aruandes.
Riikide eripärad ja muud metaandmed on dokumenteeritud 27 riigi töödokumendis, mis avaldatakse 2024. aasta märtsis.
Konsolideeritud lõpparuanne avaldati 2024. aasta jaanuaris, millele järgnes andmebaas 2024. aasta veebruaris
26 January 2024
In this pilot project, Eurofound successfully established the feasibility of, and piloted, an EU-wide database of minimum pay rates contained in collective agreements related to low-paid workers. A conceptual and measurement framework was devised, a total of 692 collective agreements – related to 24 low-paid sectors of interest – were selected to be ‘fully coded’ and representative data on negotiated minimum pay were compiled for 24 EU Member States. Based on more than 3,202 renewal texts, time series of collectively agreed minimum rates were created from 2015 to 2022 for 19 countries. This is the first time that an EU-wide data collection has provided comparative time series on negotiated pay. Key findings are is that in some countries outdated agreements contain rates below the applicable statutory minima, and that the potential of collective agreements to regulate pay generally or for employees earning higher wages than the minimum pay is not always fully capitalised on.
See also the national country reports (Eurofound papers), providing meta-data for the data collection, at the end of this web page.
Kolmas moodul algas 2021. aastal ja selle eesmärk on kaardistada riiklikud/valdkondlikud lähenemisviisid füüsilisest isikust ettevõtjate miinimumpalga või muude palgavormide (palgamäärad, tariifid, tasud, hinnad) reguleerimiseks, et mõista, kuidas saab neid kindlaks määrata konkreetsete töökohtade või kutsealade jaoks sektorites, kus on palju vabakutselisi / haavatavaid ja varjatud füüsilisest isikust ettevõtjaid.
Selle mooduli peamised uurimisküsimused on järgmised:
Kas füüsilisest isikust ettevõtjatel on õiguslikult võimalik liituda ametiühingutega või olla esindatud muul viisil töötajate esindatuse vormides riiklikul tasandil?
Kas on konkreetseid näiteid ametiühingute või muude füüsilisest isikust ettevõtjate töötajate esindamise vormide kohta riiklikul tasandil?
Kas füüsilisest isikust ettevõtjatele on riiklikul tasandil olemas kollektiivläbirääkimised ja -lepingud?
Kas füüsilisest isikust ettevõtjate miinimumpalga ja muude palgavormide (näiteks palgamäärad, tariifid, tasud, hinnad) kohta on olemas põhikirjad ja/või eeskirjad ja määrused?
Kas füüsilisest isikust ettevõtjate miinimumpalga ja muude tasustamisvormide (nt palgamäärad, tariifid, tasud, hinnad) kohta on olemas kollektiivläbirääkimised ja/või kokkulepped?
Selle mooduli aruanne avaldati 2022. aasta novembris.
30 November 2022
This report is carried out in the context of the three-year pilot project (2021–2023), ‘Role of the minimum wage in establishing the Universal Labour Guarantee’, mandated to Eurofound by the European Commission. Its focus is module 3 of the project, investigating minimum wages and other forms of pay for the self-employed. Out of concern for the challenging conditions faced by certain groups of self-employed workers, some Member States have established or are in discussions about proposing some statutory forms of minimum pay for selected categories of the self-employed. The main objective of the report is to understand how minimum wages, wage rates, tariffs, fees and other forms of pay could be fixed for specific jobs or professions in sectors having a high level of ‘vulnerable’ workers, as well as ‘concealed’ self-employed. While the majority of Member States allow trade union representation, the right to collective bargaining for the self-employed is much more limited. Only a small number of Member States provide examples of collectively agreed minimum wages or other forms of pay for the self-employed.
All content
This list provides access to all Eurofound outputs published on this subject.
Eurofound expert
Christine Aumayr-Pintar
Senior research managerChristine Aumayr-Pintar on Eurofoundi tööelu üksuse vanemuuringute juht. Ta koordineerib Eurofoundi uuringuid sotsiaaldialoogi ja töösuhete kohta ning teostab järelevalvet Eurofoundi korrespondentide võrgustiku üle. Tema peamine teadustöö – mida vaadeldakse kogu ELi hõlmavast võrdlevast vaatenurgast – keskendub miinimumpalgale, kollektiivselt kokkulepitud palgale ja soolise tasustamise läbipaistvusele. Enne Eurofoundiga liitumist 2009. aastal töötas ta Austrias Joanneum Researchis tööturgude ja regionaalmajanduse uurijana. Ta on omandanud magistrikraadi majanduses ja doktorikraadi sotsiaalteadustes/majandusteadustes, olles õppinud majandust Grazis, Viinis ja Jönköpingis.
Topics of expertise
