Miinimumpalga pilootprojekt (2021–2023)
Pärast Euroopa Parlamendi taotlust ja Euroopa Komisjoni otsust viis Eurofound läbi pilootprojekti "Miinimumpalga roll universaalse tööjõugarantii loomisel" EL-is aastatel 2021–2023.
Selle pilootprojekti eesmärk oli pakkuda andmeid ja teaduslikke tõendeid, et toetada komisjoni algatuse jälgimist piisavate miinimumpalkadeopens in new tab osas. Peamisi eesmärke vaadeldi kolmes eraldi moodulis:
Moodul 1: Miinimumpalga jõustamine ja vastavus – miinimumpalga regulatsiooni järgimise mõõtmine ning selle mõõtmisega seotud metoodiliste ja poliitiliste küsimuste arutamine
Moodul 2: Andmebaas miinimumpalga määrade kohta, mis kehtivad madala palgaga töökohtadele – andmebaasi loomine miinimumpalkade kohta kollektiivlepingutes
Moodul 3: Miinimumtariifid kollektiivlepingutes – kontrollida füüsilisest isikust ettevõtjatele kollektiivlepingutes kehtivate miinimumtariifide olemasolu
Kaks ekspertgruppi loodi selle pilootprojekti töö toetamiseks kogu selle kestuse jooksul. Need rühmad koondasid EL-i ulatuses ekspertiisi miinimumpalga (moodul 1) või kollektiivläbirääkimiste/kollektiivlepingute (moodul 2 ja 3) jälgimise valdkonnas. Rühmad koosnesid ametiühingute, tööandjate organisatsioonide ja valitsuste ekspertidest, keda nimetas Eurofoundi juhtkond, praktikutest, kes haldavad kollektiivlepingute riiklikke andmeregistreid, akadeemilised eksperdid ning ekspertid Rahvusvahelisest Tööorganisatsioonist (ILO), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonist (OECD), Ühisuuringute Keskusest (JRC) ja Euroopa Komisjonist.
Moodul 1 käsitles miinimumpalga jõustamise ja nende täitmise jälgimist. Jõustamine on üldiselt oluline teema, eriti töö- ja sotsiaalregulatsioonide kaalumisel. Miinimumpalga regulatsiooni järgimine on oluline, et tagada töötajate õigused ja kaitse ning tagada ärile võrdsed tingimused ja aus konkurents.
Pilootprojekti moodul 1 koosnes kolmest omavahel seotud tööpaketist, mis pidid ellu viima aastatel 2021–2023.
Tööpakett 1 – Lähenemised mittevastavuse ulatuse hindamiseks: Esimene tööpakett algas 2021. aasta keskel ja uuris, mis (juba) on teada seaduslike ja kollektiivselt kokkulepitud miinimumpalkade mittetäitmise ulatuse kohta ELi liikmesriikides. See tuvastas riiklikud allikad ja meetodid, mida kasutatakse miinimumpalga regulatsioonide rikkumise ulatuse hindamiseks ning arutati usaldusväärsete hinnangute saamisega kaasnevaid väljakutseid. Lisaks riiklikele lähenemistele pakkus see metoodilist arutelu probleemide kohta, et kvantifitseerida mittevastavust ja uurida EL-i ulatuses (ühtlustatud) andmeallikate kasutamise teostatavust – et hinnata miinimumpalga regulatsioonide rikkumise ulatust. Teostatavuse ja erandite alusel tehti hinnanguid mittetäitmise ulatusele.
Tööpakett 2 – Jõustamisasutuste, poliitikate ja praktikate kaardistamine: Teine tööpakett algas 2021. aasta lõpus ning uuris tööriistade, institutsioonide ja regulatsioonide kogumeid, mida liikmesriigid kasutasid miinimumpalga regulatsioonide jälgimiseks, jõustamiseks ja edendamiseks. See uuris peamisi kontrollasutusi, nende võimekust ja ressursse, sotsiaalpartnerite rolli vastavuse jälgimisel, erinevate osapoolte koordineerimist ning rakendatavate strateegiate ja meetmete tüüpe, sealhulgas sanktsioone. Neid poliitikaid ja praktikaid tuleb vaadelda miinimumpalga seadusandluse või muude reguleerimisvormide kontekstis ning jõustamisasutustega. See tööpakett tugines Eurofoundi korrespondentide võrgustikule (NEC) ja nende intervjuudele asjakohaste riiklike osapooltega.
Tööpakett 3 – Valitud sektorite poliitikaanalüüs: Kolmas tööpakett, mis käivitati 2022. aasta keskel, lõpetas kvalitatiivse uurimistöö. See tugines esimese ja teise tööpaketi tulemustele ning püüdis põhjalikult uurida mittevastavuse põhjuseid ja takistusi, millised poliitikameetmed näivad toimivat ja millises kontekstis, miks või miks mitte, ning kas mõningaid poliitikameetmeid saab üle kanda teistesse riikidesse ja millistel tingimustel. Samuti püüti õppida üldisemalt poliitikameetmetest, mis puudutavad mittevastavust teistes valdkondades. Täpsemalt keskendus poliitikaanalüüs ainult valitud sektoritele, mõnes valitud riigis.
Lõplik integreeritud aruanne, mis hõlmab kõiki kolme valdkonda, avaldati 2023. aasta novembris.
27 November 2023
In the EU, non-compliance with statutory or negotiated minimum wages averages 6.93% or 1.3%, depending on the statistics used. The lowest national estimate is 0.01% in Belgium and the highest is 11.59% in Hungary. It mostly affects young workers, those on fixed-term or part-time contracts and those working for small companies. It is more common in services than in manufacturing, and is characterised by shorter working time. Member States monitor, enforce and promote compliance in similar ways, although with some differences. This report identifies hindering and enabling factors. Some countries focus on specific economic sectors, such as construction, domestic work, platform work, agriculture and meat processing. National authorities often enforce minimum wages indirectly by helping employers comply, raising workers’ awareness, and helping stakeholders increase cooperation and develop faster procedures. Combining these soft initiatives with tougher measures increases the effectiveness of inspectorates’ actions in enforcing compliance with minimum wages.
Teises moodulis kavandati ja katsetati kollektiivselt kokkulepitud miinimumpalkade andmebaasi loomist, mis on seotud madala ja keskmise palgaga töökohtade ning sektoritega.
Selle mooduli töö algas 2021. aastal kontseptsioonimärkuse väljatöötamisega. Märkuses kirjeldati, kuidas saab valida madala ja keskmise palgaga töökohti või sektoreid ning kuidas saab koostada esindusliku valimi nende töökohtade või sektoritega seotud kollektiivlepingutest. Tuginedes riiklike kollektiivlepingute registrite kättesaadavusele ja kättesaadavusele, pakuti välja riigipõhised valimimeetodid. Samuti kirjeldati, millised parameetrid andmete kogumisse kaasatakse.
Paralleelselt kontseptuaalse tööga tegi projektimeeskond 2021. aastal koostööd riiklike registrite ja kollektiivlepingute andmepakkujatega, et määratleda nende andmebaaside ulatus ja ligipääsetavus ning otsida nende koostööd.
2022. aastal alustas Eurofound veebipõhise andmebaasi infrastruktuuri arendamist, mis võimaldas kodeerida kollektiivlepingutes sisalduvaid palgamäärasid aastatel 2015–2022 ning kogu muud asjakohast teavet.
Lõplikus konsolideeritud aruandes kirjeldati kodeerimise metoodikat ja kollektiivselt kokkulepitud miinimumpalga arengute näitajate komplekti.
Riigi spetsiifika ja muu metainfo dokumenteeriti 27 riigi töödokumendis, mis avaldati 2024. aasta märtsis.
Konsolideeritud lõpparuanne avaldati 2024. aasta jaanuaris, millele järgnes andmebaas 2024. aasta veebruaris.
Andmebaasi uuendati 2025. aastal uue teenustaseme kokkuleppe alusel Euroopa Komisjoniga.
26 January 2024
In this pilot project, Eurofound successfully established the feasibility of, and piloted, an EU-wide database of minimum pay rates contained in collective agreements related to low-paid workers. A conceptual and measurement framework was devised, a total of 692 collective agreements – related to 24 low-paid sectors of interest – were selected to be ‘fully coded’ and representative data on negotiated minimum pay were compiled for 24 EU Member States. Based on more than 3,202 renewal texts, time series of collectively agreed minimum rates were created from 2015 to 2022 for 19 countries. This is the first time that an EU-wide data collection has provided comparative time series on negotiated pay. Key findings are is that in some countries outdated agreements contain rates below the applicable statutory minima, and that the potential of collective agreements to regulate pay generally or for employees earning higher wages than the minimum pay is not always fully capitalised on.
See also the national country reports (Eurofound papers), providing meta-data for the data collection, at the end of this web page.
Kolmas moodul algas 2021. aastal, mille eesmärk oli kaardistada riiklikud/sektoripõhised lähenemised miinimumpalga või muude palgavormide (palgamäärad, tariifid, tasud, hinnad) reguleerimiseks füüsilisest isikust ettevõtjatele, et mõista, kuidas neid saab fikseerida konkreetsete töökohtade või ametite jaoks sektorites, kus on palju vabakutselisi, haavatavaid ja varjatud füüsilisest isikust ettevõtjaid.
Selle mooduli peamised uurimisküsimused olid järgmised:
Kas füüsilisest isikust ettevõtjatel on seaduslikult võimalik liituda ametiühingudega või olla esindatud teiste töötajate esindusvormidega riiklikul tasandil?
Kas on olemas konkreetseid näiteid ametiühingutest või muudest töötajate esindatusest füüsilisest isikust ettevõtjatele riiklikul tasandil?
Kas riiklikul tasandil toimuvad kollektiivläbirääkimised ja kokkulepped füüsilisest isikust ettevõtjatele?
Kas on olemas seadused ja/või reeglid miinimumpalga ja muude palgavormide (näiteks palgamäärad, tariifid, tasud, hinnad) kohta füüsilisest isikust ettevõtjatele?
Kas on kollektiivläbirääkimisi ja/või kokkuleppeid miinimumpalga ja muude palgavormide kohta füüsilisest isikust ettevõtjatele (näiteks palgamäärad, tariifid, tasud, hinnad)?
Selle mooduli aruanne avaldati 2022. aasta novembris.
30 November 2022
This report is carried out in the context of the three-year pilot project (2021–2023), ‘Role of the minimum wage in establishing the Universal Labour Guarantee’, mandated to Eurofound by the European Commission. Its focus is module 3 of the project, investigating minimum wages and other forms of pay for the self-employed. Out of concern for the challenging conditions faced by certain groups of self-employed workers, some Member States have established or are in discussions about proposing some statutory forms of minimum pay for selected categories of the self-employed. The main objective of the report is to understand how minimum wages, wage rates, tariffs, fees and other forms of pay could be fixed for specific jobs or professions in sectors having a high level of ‘vulnerable’ workers, as well as ‘concealed’ self-employed. While the majority of Member States allow trade union representation, the right to collective bargaining for the self-employed is much more limited. Only a small number of Member States provide examples of collectively agreed minimum wages or other forms of pay for the self-employed.
All content
This list provides access to all Eurofound outputs published on this subject.
Eurofound expert
Christine Aumayr-Pintar
Senior research managerChristine Aumayr-Pintar on Eurofoundi tööelu üksuse vanemuuringute juht. Ta koordineerib Eurofoundi uuringuid sotsiaaldialoogi ja töösuhete kohta ning teostab järelevalvet Eurofoundi korrespondentide võrgustiku üle. Tema peamine teadustöö – mida vaadeldakse kogu ELi hõlmavast võrdlevast vaatenurgast – keskendub miinimumpalgale, kollektiivselt kokkulepitud palgale ja soolise tasustamise läbipaistvusele. Enne Eurofoundiga liitumist 2009. aastal töötas ta Austrias Joanneum Researchis tööturgude ja regionaalmajanduse uurijana. Ta on omandanud magistrikraadi majanduses ja doktorikraadi sotsiaalteadustes/majandusteadustes, olles õppinud majandust Grazis, Viinis ja Jönköpingis.
Topics of expertise
